2-25-4175/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4175

Tsiviilasi

Surrestik OÜ hagi L. L. vastu 60000 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

85 622,67 eurot

Menetlustoiming

Menetluse uuendamine, taotluste lahendamine, menetluse

lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Surrestik OÜ (registrikood: 11699990, Gonsiori

tn 10A, Tallinn 10117, e-post: XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Risto Käbi, vandeadvokaat

(e-post: XXX);

Kostja: L. L. (isikukood: XXX (aadress: XXX, e-post:

XXX, telefon: XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mihkel

Gaver (e-post: XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada Harju Maakohtu 05.06.2025 määrusega peatatud menetlus tsiviilasjas

nr 2-25-4175.

2. Jätta rahuldamata kostja taotlus, milles kostja palus määrata kostjale täiendav

tähtaeg hageja taotlustele vastamiseks ning mitte minna menetlusega edasi enne

menetluskulude tagatise taotluse lahendamist.

3. Jätta rahuldamata kostja taotlus kohustamaks hagejat põhjendama hagist

loobumist.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus kandmaks jõustumismärge menetluse

lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel.

5. Võtta vastu hageja hagist loobumine.

6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4175.

7. Välja mõista hagejalt Surrestik OÜ-lt (registrikood 11699990) kostja L. L.

(isikukood XXX) kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1315,33 (üks tuhat

kolmsada viisteist eurot ja 33 senti) eurot.

8. Välja mõista hagejalt Surrestik OÜ-lt kostja L. L. kasuks viivis protsendina

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 840 (kaheksasada

nelikümmend) eurot, ja kanda see Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood

11984324) pangakontole nr XXX, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-4175, riigilõivu

osaline tagastamine“.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja Surrestik OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse p-de 5 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 7 ja 8

peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Surrestik OÜ esitas 17.03.2025 Harju Maakohtule hagi L. L. vastu 60000 euro ja viivise

väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse oma 15.04.2025 määrusega. Kohtu

05.06.2025 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja L. L. 14.05.2025 taotlused

hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks ning menetluskulude tagatise andmiseks

kohustamiseks. Sama määrusega peatas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas nr 2-25-4175

kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr XXX.

Hageja esitas 12.09.2025 kohtule avalduse menetluse uuendamiseks ja hagist loobumiseks.

Hageja palus tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 840

eurot ning tagastatav riigilõiv kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole nr XXX,

viitega tsiviilasja numbrile. Hageja märkis, et menetlus tsiviilasjas nr XXX on lõppenud.

Hageja märkis, et ta loobub menetluse lõpetamise määruse, millega kohus hagi tagasivõtmise

lahendab, vaidlustamise õigusest ja palub kanda menetlust lõpetavale määrusele

jõustumismärge.

Kostja palus oma 25.09.2025 menetlusdokumendis lahendada 14.05.2025 menetluskulude

tagatise nõudmise taotlus ja mitte minna menetlusega edasi enne taotluse lahendamist; pärast

tagatise nõudmise taotluse lahendamist määrata kostjale tähtaeg hageja taotlustele

vastamiseks; kohustada Surrestik OÜ-d põhjendama enda poolt esitatud hagist loobumist, et

kohus saaks hinnata loobumise lubatavust; võtta teatavaks, et L. L. ei loobu enese õigusest

esitada menetluse lõpetamise määrusele määruskaebus; jätta rahuldamata Surrestik OÜ taotlus

kanda jõustumismärge menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel; määrata

kindlaks ning mõista Surrestik OÜ-lt L. L. kasuks välja menetluskulud summas 7250,58

eurot; kohustada Surrestik OÜ-d tasuma L. L.le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; kanda menetluskulude hüvitis

Advokaadibüroo GAVER OÜ arveldusarvele nr XXX.

Kostja märkis, et kostja on esitanud 14. mail 2025 kohtule taotluse menetluskulude osas

tagatise nõudmiseks hagejalt. Kohus ei ole seda taotlust seni veel lahendanud. Kostja märkis,

et eeltoodust tulenevalt esitab kostja hetkel ainult enese esialgse vastuse hagist loobumise

avaldusele ja sellega koos esitatud taotlustele. Kostja märkis, et pärast kohtu poolt tagatise

nõudmise taotluse lahendamist palub ta kohtul määrata kostjale tähtaeg sisulise seisukoha

esitamiseks.

Kostja leidis, et hageja kuritarvitab oma menetlusõigusi esitades kostja vastu mitmesuguseid

hagisid ning muutes oma positsioone vastavalt soovile vältida vastutust kriminaalasjas. Kostja

leidis, et loobumise vastuvõtmist otsustades on vajalik, et kohus hindaks käesoleva kaasuse

asjaoludest tulenevalt, et ega hageja ei teosta hagist loobudes enese menetlusõiguseid

pahatahtlikult. Kostja märkis, et hageja ei ole menetluses seni esitanud ühtegi põhjendust,

miks ta soovib hagi tagasi võtta ning mõistlikku põhjendust selleks ei nähtu. Kostja leidis, et

on ilmne, et advokaadi õigusabi kasutav hageja on võimeline mõistma, kas ta kinkis auto

endisele elukaaslasele eraisikuna või juriidilise isikuna. Kostja märkis, et kostjale teadaolevalt

ei ole muutunud ka muud asjaolud, mis võiksid hagist loobumiseks põhjust anda. Kostja

märkis, et seetõttu ei ole kostja hinnangul praeguses olukorras võimalik hinnata, kas hageja

poolt esitatud hagist loobumise avaldust on võimalik vastu võtta või peaks kohus sellest

keelduma. Kostja märkis, et ei ole võimalik kanda jõustumismärget menetluse lõpetamise

määrusele üksnes asjaolu tõttu, et hageja loobub enese määruskaebuse esitamise õigusest,

kuivõrd määruskaebuse esitamise õigus on ka kostjal, kes vastavasisulisest õigusest ei loobu.

Kostja esitas oma 25.09.2025 menetlusdokumendis ühtlasi detailse menetluskulude nimekirja.

Kostja märkis, et Advokaadibürooga GAVER sõlmitud lepingu kohaselt maksab lepingulise

esindaja töötund 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja märkis, et võttes arvesse

lepingulise esindaja töötunni hinda, on tehtud toimingutega seoses tekkinud kostjale kulu

kokku summas 5922 eurot, millele lisandub ka käibemaks toimingutelt, mis on tehtud kuni

30. juunini 2025, summas 1019,70 eurot, ning toimingutelt, mis on tehtud alates 1. juulist

2025, summas 308,88 eurot. Kostja märkis, et eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulud

koos käibemaksuga kokku 7250,58 eurot. Kostja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu

tasaarvestada. Kostja märkis, et seetõttu on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud esitatud

käibemaksuga, st taotletakse ka käibemaksu hüvitamist.

Hageja palus oma 13.10.2025 menetlusdokumendis jätta rahuldamata L. L. menetluskulude

tagatise nõudmise taotlus; jätta rahuldamata L. L. taotlus Surrestik OÜ kohustamiseks

põhjendama hagist loobumist; rahuldada Surrestik OÜ taotlus kanda jõustumismärge

menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel; jätta osaliselt rahuldamata L. L.

menetluskulude taotlus.

Hageja märkis, et kostja seisukoht, et kohus ei ole taotlust lahendanud, on ebaõige.

05.06.2025 määrusega on kohus leidnud, et käesolevas asjas puuduvad tagatise määramiseks

alused. Hageja märkis, et hageja on menetluskulude tagatise taotlusele vastanud 29.05.2025

esitatud seisukohas ega hakka seda kordama. Hageja märkis, et põhjendamatu on kostja

taotlus määrata talle tähtaeg sisulise seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole veenvalt

põhjendanud, millistel mõistlikel põhjustel aitaks tagatise taotluse lahendamine kaasa tema

„sisulise“ seisukoha esitamisele. Hageja märkis, et muuhulgas jääb arusaamatuks, mille

poolest erineks tema kavandatav „sisuline“ seisukoht juba esitatust. Hageja märkis, et jutt

käib hagist loobumisest, mille sisuliseks vaidlustamiseks kostjal igasugune alus ja õiguskaitset

vääriv huvi puudub.

Hageja märkis, et üldjuhul ei ole hageja kohustatud kohtule selgitama hagist loobumise

põhjuseid. Hageja märkis, et põhjendamine võib vajalikuks osutuda kui TsMS § 429 lg 4

sätestatud juhtudel või kui hageja soovib menetluskulude jaotamisel § 168 lg-te 4 ja 5

kohaldamist. Hageja märkis, et käesolevas asjas sellised alused puuduvad. Hageja märkis, et

piisab, kui hageja kinnitab, et hagist loobumine toimub tema vaba tahte alusel ning ollakse

teadlik loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja märkis, et hageja on seda juba hagist

loobumise avalduse esitamisega teinud ning kinnitab veelkord, et tegemist on temapoolse

vabatahtliku ja teadliku otsusega. Hageja märkis, et tegu on tavalise eraõigusliku äriühingu

lepingulise nõudega teise isiku vastu, milles ilmselgelt puudub TsMS § 429 lg 4 järgne oluline

avalik huvi.

Hageja märkis, et kostja poolt hagist loobumise vaidlustamisel esitatud faktiväited on väärad,

sh mis puudutab hageja kaitsepositsiooni kriminaalmenetluses ja edasisi kavatsusi. Hageja

märkis, et isegi kui kriminaalmenetluses oleks võimalik kaitsepositsiooni edendada tsiviilasjas

tehtavate toimingutega (mida kostja ei ole suutnud isegi natuke põhjendada), ei ole

tsiviilkohtumenetluse ülesandeks kriminaalasjade lahendamisel osalemine. Hageja märkis, et

pelgalt alusetute faktiväidete ja vandenõuteooriatega ei saa kohustada hagejat hagist

loobumist põhjendama. Hageja märkis, et hageja iseenesest ei eita, et tema suhtes on käimas

kriminaalmenetlus, kuid tegemist on eraldiseisva menetlusega, mis ei ole seotud käesoleva

tsiviilasja ega hagiavaldusest loobumisega, samuti vähimalgi määral mitte kostja huvidega.

Hageja märkis, et käesolevas tsiviilasjas on kohus 05.06.2025 määruses võtnud seisukoha, et

kohus ei saa eeldada, et hageja kriminaalasjas süüdi mõistetakse.

Hageja leidis, et kostja menetluskulud nõutud ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalikud.

Hageja märkis, et esindaja ajakulu põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel saab arvesse

võtta nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, muuhulgas ka läbitud kohtuastmete arvu,

asja keerukust ning sellele kulunud aega, samuti kohaldatavate õigusaktide hulka ning

menetlusõiguste kuritarvitamist menetlusosaliste poolt.

Hageja märkis, et hageja esindaja töömaht käesolevas asjas on hetkeseisuga 17h 6min, kostja

oma 32h 53min, st pea üle kahe korra suurem. Hageja leidis, et puuduvad mõistlikud põhjused

sellisel määral ajakulu erinevuseks, võrreldes hagejaga. Hageja märkis, et kostja on menetluse

jooksul esitanud vaid kaks sisulist seisukohta – 14.05.2025 seisukoht hagiavaldusele ja

25.09.2025 kostja kohtunõude täitmine ja menetluskulude nimekiri. Hageja märkis, et samal

ajal on hageja koostanud 17.03.2025 hagiavalduse, 09.04.2025 seisukoha, 29.05.2025

seisukoha, 12.09.2025 hagist loobumise avalduse, 13.10.2025 seisukoha ja vastuväite kostja

menetluskuludele. Hageja märkis, et kostja esindaja tunnihind on olnud 180 eurot, samal ajal

hageja esindajal 230 eurot. Hageja märkis, et tekib põhjendatud kahtlus, et kas käesolevas

asjas on üldse võimalik, et viiekümne euro võrra väiksema tunnihinnaga kostja esindajal on

märkimisväärselt kõrgemad menetluskulud võrreldes hageja esindajaga, arvestades mõlema

poole esindajate tehtud tööd käesolevas asjas.

Hageja märkis, et kostja esindaja aruandluses torkab silma, kuidas käesolevas asjas on

mitmeid päevi ning tunde analüüsitud hagiavaldust, mis oma sisu poolest ei ole kõige

mahukam ning keerulisem dokument. Hageja märkis, et tähelepanuväärselt palju on kostja

esindaja suhtlust oma kliendiga, mille sisu on avatud vaid üldiselt. Hageja märkis, et sellele

lisaks on kliendiga mitmeid e-kirjavahetusi peetud. Hageja märkis, et paratamatult tekib

küsimus, kas nii suures mahus omavaheline suhtlus on põhjendatud või saanuks infovahetus

olla efektiivsem. Hageja märkis, et samuti on võimalik saada kliendi seisukoht dokumentide

kohta viisil, kus klient nendega ise tutvub ja tagasiside annab, millega ei kaasne eraldi

kulusid. Hageja märkis, et kostja klient soovib aruandluse kohaselt saada kõigest pidevaid

ülevaateid.

Hageja märkis, et kostja on oma 14.05.2025 seisukohas toonud välja eeldatavad

menetluskulud – 22h 20 min. Hageja märkis, et esindaja eeldatavad kulud hõlmasid muu

hulgas kohtuistungi ettevalmistamist ja selles osalemist, lõplike seisukohtade koostamist jms.

Hageja märkis, et käesolevas asjas ei ole menetlus jõudnud kohtuvaidlusteni ning kostja on

kohtule esitanud sisuliselt kaks menetlusdokumenti. Hageja märkis, et kostja esindaja

menetluskulud juba praeguseks ületanud prognoositud mahtu enam kui 10h võrra, ja nende

suurus on hagejale seetõttu üllatuslik. Hageja esitas täiendavalt detailseid vastuväiteid

konkreetsete menetlustoimingute põhjendatusega seoses.

Kohtumääruse põhjendused

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud

või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui

menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Kohus peatas käesolevas asjas menetluse, kuna käesolevas asjas tehtav lahend sõltub

tsiviilasjas nr XXX tehtavast kohtulahendist. Tsiviilasjas nr XXX lõppes menetlus

02.06.2025, mil Riigikohus keeldus määrusega Surrestik OÜ kassatsioonkaebust menetlusse

võtmast ning jõustusid Harju Maakohtu 04.09.2023 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2025

otsused.

Eelnevast tulenevalt on tsiviilasjas 2-25-4175 ära langenud menetluse peatamise aluseks

olnud asjaolud. Seetõttu tuleb uuendada Harju Maakohtu 05.06.2025 määrusega peatatud

menetlus tsiviilasjas nr 2-25-4175.

Menetlus loetakse TsMS § 361 lg 3 järgi uuendatuks uuendamise määruse kättetoimetamisega

pooltele. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Riigikohus on asjas 3-2-1-39-08 oma 02.06.2008 otsuse p-s 16 leidnud, et enne

menetluskulude tagatise andmise taotluse lahendamist on kostjal õigus vastamisest keelduda.

Kohus märgib, et kostja on ebaõigesti väitnud, et kohus ei ole siiani kostja 14.05.2025

menetluskulude tagatise taotlust lahendanud. Kohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata oma

05.06.2025.a määrusega ning eelviidatud määrus on kostja esindajale ka 05.06.2025

kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud. Kuna menetluskulude tagatise taotlus on juba

varasemalt lahendatud, siis on kostja alusetult leidnud, et talle tuleb anda veel täiendav

tähtaeg hagist loobumise avaldusele vastamiseks. Kostjal oli võimalik loobumise avaldusele

vastata ning kostja on eelnevat ka tegelikkuses teinud. Kohus ei asu juba lahendatud taotlust

teistkordselt lahendama ning kohus ei luba kostjal põhjendamatult menetlust venitada.

Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus, milles kostja palus määrata kostjale

täiendav tähtaeg hageja taotlustele vastamiseks ning mitte minna menetlusega edasi enne

menetluskulude tagatise taotluse lahendamist.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Kohtu hinnangul puudub igasugune alus arvata, et hagist loobumine oleks käesoleval juhul

vastuolus olulise avaliku huviga. Kostja ei ole sellist olulist avalikku huvi ka selgelt ja

veenvalt välja toonud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt

tsiviilkohtumenetluse ülesandeks ei ole kriminaalasjade lahendamisel osalemine. Kohus ei

pea tsiviilasjas hagimenetlust jätkama tulenevalt hageja kasutatud kaitsetaktikast

kriminaalasjas. Hageja on kinnitanud, et ta on loobunud hagist omast vabast tahtest tulenevalt

ning et hageja on teadlik loobumise tagajärgedest. Eelnev on piisav, et hagist loobumine vastu

võtta.

Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus kohustamaks hagejat põhjendama

hagist loobumist.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda.

Kohus märgib, et TsMS § 661 lg 4 kohaselt eeldab määrusele edasikaebeõiguse välistamine

poolte kokkulepet. Kohus ei saa üksnes hageja ühepoolse avalduse alusel välistada määrusele

edasikaebeõigust ega kanda jõustumismärget menetluse lõpetamise määrusele koheselt

määruse tegemisel. Kostja ei ole nõustunud edasikaebeõiguse välistamisega.

Eelnevast tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja taotlus kandmaks jõustumismärge

menetluse lõpetamise määrusele koheselt määruse tegemisel.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada,

kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud

asjaolusid.

Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine,

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Järgnevalt kontrollib kohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjale hüvitada koos menetluskuludelt arvestatava

käibemaksuga.

Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning

tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja rakendatud tunnitasu suurus 180 eurot (lisandub

hüvitatav käibemaks) on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas käesoleva asja

keerukuse ja mahuga.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja on

perioodil 15.04.2025-28.04.2025 kulutanud kokku 7 h ja 53 min sisuliselt hagiavaldusega

tutvumisele ja analüüsimisele ning kliendiga suhtlemisele. Kohus leiab, et hagiavalduse sisu

ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu ilmselgelt ülepaisutatud. Seejuures ei ole asja

materjalidest võimalik järeldada, milleks oli kostja esindajal vaja niivõrd ulatuslikult ja

pidevalt kliendiga konsulteerida (sh korduvad konsultatsioonid telefoni teel). Kohus märgib,

et ka juhul, kui kostja ise soovis oma esindajaga mitmeid kordi telefoni teel vestelda, ei ole

tegemist kuluga, mille peaks hagejalt välja mõistma. Kohus ka ei tea, kui kaua on kostja

esindaja kõned kliendiga kestnud ja mis oli nende sisu. Kostja on ise nõustunud, et tal on veel

mitmeid teisi vaidlusi pooleli, sealhulgas hagejaga. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse

sisu ja mahtu ning vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on eelpool viidatud kostja

esindaja ajakulu põhjendatud vaid 2 h ulatuses. Põhjendatud on kostja esindaja 28.04.2025

ajakulu 10 min e-kirja koostamiseks kohtule.

Järgnev kostja esindaja kuni 03.06.2025 tekkinud ajakulu 15 h ja 31 min on kõik kokkuvõttes

seostatav kostja 14.05.2025 menetlusdokumendi koostamise ja hageja 29.05.2025

seisukohaga. Kohus võtab eelviidatud ajakulu hindamisel arvesse, et kohtu 15.04.2025

määrusest tulenevalt pidi kostja küll esitama seisukoha hagi läbivaatamata jätmise aluste

esinemise kohta, ent samas olid kostja menetluskulude tagatise andmise ja hagiavalduse

läbivaatamata jätmise taotlused põhjendamatud ning jäid kohtu 05.06.2025 määrusega

rahuldamata. Kohus võtab ühtlasi arvesse, et asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud kostja

tegelikkuses vastust hageja 29.05.2025 seisukohale. Eelnevat arvestades on eelpool viidatud

kostja esindaja ajakulu põhjendatud vaid 1 h ulatuses.

Kostja esindaja perioodi 04.06.2025-05.06.2025 ajakulu 22 min seoses vastaspoole taotluse ja

05.06.2025 kohtumäärusega tutvumisega on põhjendatud arvestades eelviidatud dokumentide

sisu ja mahtu. Kostja esindaja on perioodil 11.06.2025-13.06.2025 kulutanud kokku 1 h ja 39

min kliendiga suhtlemiseks ja olukorra analüüsiks argumentide struktuuri osas. Kohus leiab,

et nimetatud ajakulu on põhjendamatu, kuna kohus peatas oma 05.06.2025.a määrusega

menetluse ning asja materjalidest ei ole võimalik järeldada, milleks oli kostja esindajal vaja

eelviidatud toiminguid nimetatud perioodil teha. Kostja esindaja 30.06.2025.a e-kirja asja

materjalidest ei nähtu, mistõttu on põhjendamatu ajakulu 10 min eelviidatud e-kirja

koostamiseks.

Kostja esindaja on perioodil 14.08.2025-15.08.2025 kulutanud 25 min menetluse jätkamise

taotluse koostamiseks. Kohus märgib, et kuna kostja ei ole eelviidatud taotlust menetluses

esitanud, siis on eelviidatud ajakulu põhjendamatu. Põhjendamatu on kostja esindaja

13.09.2025 ajakulu 24 min kohtumäärusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks, kuna

kohus ei ole nimetatud ajal käesolevas menetluses ühtegi määrust teinud. Põhjendatud on

kostja esindaja 15.09.2025 ajakulu 25 min seoses kohtunõudega tutvumisega.

Kostja esindaja on perioodil 16.09.2025-25.09.2025 kulutanud kokku 5 h ja 54 min

toiminguteks, mis on seotud kostja 25.09.2025 menetlusdokumendi koostamisega. Kohus

leiab, et nimetatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on eelviidatud ajakulu

ülepaisutatud. Seejuures võtab kohus arvesse, et kostja esitas oma 25.09.2025.a

menetlusdokumendis põhjendamatuid taotlusi, mille kohus jättis käesolevas määruses

rahuldamata. Võttes arvesse ka vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda on eelviidatud

ajakulu põhjendatud 2 h ulatuses.

Eelnevast tulenevalt on kostja esindaja osutanud kostjale 22-%-lise käibemaksumääraga

põhjendatud õigusabi 2 h+10 min+1 h+22 min=3 h ja 32 min≈3,53 h ulatuses ja 24-%-lise

käibemaksumääraga põhjendatud õigusabi 25 min+2 h=2 h ja 25 min≈2,42 h ulatuses.

Eelviidatud ajakulule vastab kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 3,53 h*180

EUR/h*1,22+2,42 h*180 EUR/h*1,24≈1315,33 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt

Surrestik OÜ-lt kostja L. L.’e kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1315,33 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Seega

tuleb välja mõista hagejalt Surrestik OÜ-lt kostja L. L. kasuks viivis protsendina

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Hageja on esitanud kohtule taotluse poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab,

et hageja taotlus poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2

kohaselt rahuldamisele. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 1680 eurot ja seega tuleb

tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 840 eurot, ja kanda see Advokaadibüroo

TRINITI OÜ pangakontole nr XXX, selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25-4175, riigilõivu osaline

tagastamine“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2026 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 14.11.2025 kohtumäärus.