2-24-121309/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-121309

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Kalmer Schmidti

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2991 eurot 83 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto

Järvela ja Sigrid Rahkema

Kostja (vastustaja) Kalmer Schmidt (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-24-121309 ja

teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 1573 eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573

eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi

kanda. Maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud

riigilõivust 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 50% Kalmer Schmidti kanda.

Muud apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

4. Määrata kindlaks apellatsioonimenetluse kulud ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna riigilõiv 192 eurot 50

senti ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Kalmer Schmidti vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

5.2. Välja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1573

eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist 2025 kuni

põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.3. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Maakohtus hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

5.4. Jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud

riigilõivust 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 50% Kalmer Schmidti kanda.

Muud apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

5.5. Määrata kindlaks apellatsioonimenetluse kulud ja mõista Kalmer Schmidtilt Aktiva

Finance Group OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna riigilõiv 192 eurot 50

senti ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 4. juunil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Kalmer Schmidti (kostja) vastu 2762 euro 66 sendi saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas

kohtunikuabi 25. septembri 2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 25. septembri 2024. a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas

Aktiva Finance Group OÜ-d esitama nõuetekohase hagiavalduse, sh esitama asjaolud ja

tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist.

3. Hageja esitas 22. oktoobril 2024 hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1573

eurot 86 senti, intressi võlgnevuse 89 eurot 58 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1040 eurot 24 senti ning alates

hagiavalduse esitamisest viivise 24% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid algne laenuandja Telia Eesti AS ja kostja 26. augustil 2021

järelmaksu müügilepingu nr 1971512 summas 1573 eurot 86 senti, intressimääraga 21,90%

aastas, krediidikulukuse määraga 24,37% aastas, osamaksete arvuga 48 kuud, osamaksete

suurusega 26 eurot 52 senti kuni 49 eurot 51 senti kuus vastavalt maksegraafikule. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu saatis Telia Eesti AS 8. novembril 2021

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.

novembrini 2021 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja

jooksul, siis luges Teila Eesti AS alates 23. novembrist 2021 lepingu ülesöelduks. Kostjal oli

lepingust tulenev võlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o alates 20. septembrist 2021 kuni

20. detsembrini 2021. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva

osamaksega. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1573 eurot 86 senti.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10. detsembril 2024.

Kostja kohtule ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 31. jaanuari 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Mh märkis maakohus, et

hageja peab määrama järelmaksu müügilepingu nr 1971512 tagasimaksed uuesti, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.

Maakohus menetles asja lihtmenetluses, mistõttu piirdus maakohus otsuse põhjendavas osas

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 ja § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg-le 1, §

113 lg-le 1. Füüsilisest isikust laenusaaja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st

vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Maakohus viitas

VÕS § 416 lg-le 1, Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste

kohta tarbijalepingutes ja Euroopa Kohtu praktikale, VÕS § 4034 lg-le 4, krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Hageja ei ole

hagiavalduses vastutustundliku laenamise põhimõtet selgitanud ega tõendeid vastutustundliku

laenamise põhimõtete järgimise kohta esitanud. Kohtu hinnangul on kostjale laenu

väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kohus

kohustas hagejat 25. septembri 2024 määrusega esitama tõendeid, mis võimaldavad hinnata

krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist (dtl 14–18). Hageja ei ole

kohtule esitanud tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta enne kostjale

järelmaksu võimaldamist. Hageja ei ole ka hagiavalduses selgitanud, kuidas toimus kostja

maksevõime hindamine.

Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Telia Eesti AS Järelmaksu

müügilepingu 1971512 (dtl 35–38), Telia Eesti AS üldtingimused (dtl 39–51),

järelmaksuarved (dtl 52–60), lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 61), lepingute ülesütlemise

teatised (dtl 55–59), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 63–66). Seega on hageja

tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat

laenukohustust täitnud, kuid hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtete

järgimist. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool

majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

mõttes.

Asjas ei nähtu, et hageja oleks kogunud ja kontrollinud andmeid kostja sissetulekute ja

kohustuste suurust (nt pangakonto väljavõte), varalist seisundit kohta (nt registreeritud

vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni

olemasolu jmt).

Kohus selgitas hagejale 25. septembri 2024 määruses vajadust selgitada ja esitada

asjakohased tõendid hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta.

Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel

on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses sätestatud

kohustusi ei ole täidetud. Kohus selgitas hagejale, et ei tuleta ise tõenditest asjaolusid, vaid

hageja kohustuseks on need hagiavalduses tuua välja. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmise kohta ega selgitanud vastutustundliku

laenamise järgimist kostjale laenu andmisel.

Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et

kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning

millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).

Laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas

(sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Telia Eesti AS väljastas kostjale 28. detsembril 2021 arve nr

12202106785756 maksetähtajaga 20. jaanuar 2022, mis sisaldas kostjaga sõlmitud järelmaksu

müügilepingust tulenevat kaupade jääkväärtust, kokku 1488 eurot 39 senti (dtl 60-61).

Hagiavalduses on põhinõue 1573 eurot 86 senti. Arvestades eeltoodut, peab hageja

laenuandjana uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.

Maakohus märkis ka täiendavalt, et Telia Eesti AS ei ole kostjaga sõlmitud lepingut

nõuetekohaselt üles öelnud. Telia Eesti AS ei ole kostjaga sõlmitud lepingut 23. novembrist

2021 8. novembri 2021 e-kirjaga üles öelnud ja algne võlausaldaja jätkas kostjale osamakse

tasumise arvete väljastamist. Algne võlausaldaja on väljastanud kostjale neli arvet osamaksete

tasumiseks. Neljas arve väljastati 30. novembril 2021 maksetähtajaga 20. detsember 2021.

Antud arve ei sisalda hoiatust lepingu ülesütlemiseks ega selgitust võlgnevuse tasumiseks

täiendava tähtaja andmiseks. Telia Eesti AS-i poolt 28. detsembril 2021 väljastatud arve

sisaldab järelmaksu müügilepingus toodud esemete jääkväärtust kokku 1488 eurot 39 senti,

mille tasumise tähtaeg oli kostjal 20. jaanuar 2022. Telia Eesti AS on küll 28. detsembri 2021.

a arves nõudnud kostjalt järelmaksu müügilepingust tulenevate esemete jääkväärtuse tasumist,

kuid antud arvest ei nähtu VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud nõuete järgimist. Kuna Telia Eesti AS

ei ole järginud nõudeid ülesütlemiseavaldusele, siis on lepingu ülesütlemine tühine.

TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

hageja kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, seega ei ole kostjal menetluskulusid

tekkinud. Maakohus määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning rahuldada hagi

osaliselt ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 1573 eurot 86 eurot ning viivised

lepingujärgses viivisemääras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021

kuni täitmiseni või saata asi uueks läbi vaatamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg-d 1–3). Maakohtu

otsus on üllatuslik.

Maakohus ei ole andnud hagejale võimalust VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse

esitamiseks, kuigi oleks pidanud selleks täiendava tähtaja andma. 25. septembri 2024. a

määrus oli tehtud enne hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist. Pärast menetlusse

võtmist, s.o pärast 18. novembri 2024. a määruse tegemist, ei ole maakohus kordagi viidanud

ega andnud hagejale täiendavat tähtaega vastutustundliku laenamise põhimõtete ja

ümberarvestuse esitamiseks. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust ja lihtmenetluses üldisi menetluspõhimõtteid.

Hageja esitas apellatsioonimenetluses VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, mille

esitamiseks maakohus hagejale võimalust ei andnud. Kostja sai järelmaksu müügilepingu

alusel kauba järelmaksuga summas 1553 eurot 96 senti, millele lisandus lepingutasu 19 eurot

90 senti, seega maksumus kokku 1573 eurot 86 senti. Kostja kohustus kauba eest tasuma

maksegraafiku alusel perioodil 20. september 2021 – 20. august 2025. Peale lepingu

sõlmimist ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Olukorras, kus kostja ei ole ühtegi

tagasimakset teinud, oli kostja võlas kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.09.2021 –

20.11.2021, ning ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 kohaselt on täidetud ja ülesütlemine

23. novembril 2021 seega kehtiv. Kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

on rikutud, kohustub kostja jätkuvalt tasuma põhiosa 1573 eurot 86 senti ning viivist

lepingujärgses määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24. novembrist 2021 kuni

täitmiseni.

7. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning

asjas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlg 1573 eurot 86 senti ja viivis põhivõlalt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15.

novembrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda ja märkida, et maakohtu menetluses

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning

apellatsioonimenetluse kuludest tuleb jätta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud

riigilõivust 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud tuleb

jätta poolte endi kanda.

9. Maakohus on jätnud hagi täielikult rahuldamata, viidates mh vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele ja märkides, et hagejal tuleb uuesti määrata tagasimaksed, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema. Mh on

maakohus viidanud sellele, et kuna Telia Eesti AS ei ole järginud nõudeid

ülesütlemiseavaldusele, siis on lepingu ülesütlemine tühine.

10. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud mh sellele, et maakohus ei andnud hagejale

võimalust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendada ja rikkus sellega

selgitamiskohustust. Maakohus on otsuses märkinud, et kohustas hagejat 25. septembri 2024.

a määrusega esitama tõendeid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

sätestatud kohustuste täitmist (dtl 14–18). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt

selgitanud hagejale seda, mida peab hageja kohtule esitama selleks, et kohus saaks

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hinnata. Asjaolu, et selgitamiskohustust täitis

maakohus enne hagi menetlusse võtmist, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Seega

ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust selles osas, mis puudutab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise tõendamist. Lisaks märgib ringkonnakohus, et arvestades, et

hageja põhitegevusalaks on „inkassoteenus ja krediidiinfo“ ja hageja ja tema lepingulised

esindajad tegelevad igapäevaselt tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete esitamisega

kohtusse, peaks hagejale olema arvestades VÕS § 4034 lg-tes 1, 6 ja 13 märgitut selge ka ilma

kohtu vastava täiendava selgituseta, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tuleb

tõendada hagejal. Praegusel juhul on maakohus aga hagejale ka sellega seonduvat selgitanud.

Lisaks, hageja ei ole ka praeguseks esitanud tõendeid selle kohta, millest saaks järeldada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on krediidiandja järginud. Hageja on ka vaatamata

apellatsioonkaebuses märgitud etteheidetele palunud ringkonnakohtul rahuldada hagi osaliselt

ja mõista kostjalt välja tagastamata põhiosa 1573 eurot 86 senti ning viivised lepingujärgses

viivisemääras alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021 kuni

täitmiseni. Seega ei taotle hageja enam apellatsioonimenetluses hagi rahuldamist ulatuses,

mida ta taotles maakohtus.

11. Õige on see hageja väide, et maakohus pole andnud hagejale eraldi tähtaega

ümberarvestuse esitamiseks juhuks, kui maakohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Seega võimaldab ringkonnakohus tugineda hagejal

apellatsioonimenetluses ka ümberarvestusele, mida hageja maakohtus ei esitanud. Esitatud

ümberarvestusest (maksegraafikust) nähtub, et praeguseks on kõigi osamaksete tasumise

tähtpäev saabunud (viimane osamakse tuli tasuda 20. augustil 2025), kuid maakohtu

menetluse ajal ja ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kõigi osamaksete

tasumise tähtpäev veel saabunud polnud. Seega tuli ümberarvestus kostjale teatavaks teha.

Nõustuda võib maakohtuga selles, et kuna Telia Eesti AS ei ole järginud nõudeid

ülesütlemiseavaldusele VÕS § 416 mõttes, siis on lepingu ülesütlemine tühine. Seega ei lähtu

ringkonnakohus ka sellest, et leping oleks üles öeldud alates 23. novembrist 2023, isegi kui

kostja oli selleks ajaks kolme järjestikuse tagasimaksega viivituses.

Kuivõrd ümberarvestuse (maksegraafiku) kohaselt (dtl 106–107), mis on

apellatsioonimenetluses kostjale kätte toimetatud 10. juulil 2025 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) kaudu, oli viimase osamakse tasumise tähtpäev 20. augustil 2025, on kõigi

osamaksete tasumise tähtpäev praeguseks saabunud ning põhjendatud on hageja põhinõue

summas 1573 eurot 86 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole

omapoolseid vastuväiteid esitanud.

12. Hageja on palunud välja mõista ka viivise lepingujärgses viivisemääras alates

ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 24. novembrist 2021 kuni täitmiseni. Kuivõrd praegusel

juhul ei ole ülesütlemisavaldus kehtiv ning krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, pole alust mõista välja viivist lepingujärgses määras ega alates 24.

novembrist 2021. Kuna leping polnud üles öeldud ning maakohtu menetluses ja

ringkonnakohtu menetluses ümberarvestuse esitamise ajaks polnud ka kõik osamaksed veel

sissenõutavaks muutunud, ümberarvestus toimetati kostjale kätte alles 10. juulil 2025, mil

samuti polnud veel kõik osamaksed sissenõutavaks muutunud, hageja pole ka omapoolset

viivisearvestust kostjale kuni praeguseni teatavaks teinud, peab ringkonnakohus põhjendatuks

mõista välja viivise väljamõistetavalt põhinõudelt 1573 eurolt 86 sendilt alates 15. novembrist

2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse osaliselt.

13. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust, on

põhjendatud jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda. Sellest

tulenevalt märgib ringkonnakohus, et maakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

14. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, st põhivõla osas, ning viivisenõude

rahuldab ringkonnakohus seadusjärses määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, mitte

aga hageja taotletud lepingujärgses määras alates 24. novembrist 2021, peab ringkonnakohus

põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kuludest apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud

riigilõivust 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Muud apellatsioonimenetluse kulud tuleb

ringkonnakohtu hinnangul jätta eeltoodut arvestades poolte endi kanda.

15. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse.

Hageja on tasunud riigilõivu 420 eurot. Samas arvestades tsiviilasja hinda apellatsioonikohtus

(2991 eurot 83 senti), tulnuks hagejal tasuda RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 järgi

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 385 eurot. Seega on apellatsioonkaebuselt tasumisele

kuulunud riigilõiv 385 eurot, millest 50% ehk 192 eurot 50 senti jäi menetluskulude jaotuse

kohaselt kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse

kuluna hageja tasutud riigilõivust 192 eurot 50 senti. Nagu eespool märgitud, jäävad muud

menetluskulud poolte endi kanda.

16. Vastavalt hageja taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

17. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd hageja tasus apellatsioonkaebuselt 420 eurot, kuigi

tal tulnuks tasuda riigilõivu 385 eurot, on hageja tasunud 35 eurot ettenähtust rohkem ning

hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda riigilõivu 35 euro tagastamist. Riigilõivu

tagastamiseks tuleb esitada ringkonnakohtule taotlus. Taotluses tuleb mh märkida konto

number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)