2-25-111878/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-111878

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 14. november 2025

Tsiviilasja number

2-25-111878

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagiavaldus M. T. vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

5 354.90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820, asukoht: Laki 25, 12915 Tallinn), lepinguline

esindaja: Carlo Kask (e-post: XXX);

Kostja: M. T. (isikukood XXX, elukoht: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

02. oktoober 2025

Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (videosilla vahendusel);

Kostja M. T..

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M. T.-lt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks 2 133

(kaks tuhat ükssada kolmkümmend kolm) eurot ja 69 senti (sh valveteenuse

osutamiseks tehnilise koduvalve (kombineeritud teenus) lepingust nr XXX tulenev

põhivõlgnevus 1 126.81 eurot, viivised 971.88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot).

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata põhivõlgnevuselt 1 126.81 eurolt alates 14.06.2025 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1 126.81 eurot.

1 (6)

2-25-111878

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud kokku summas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot (sh riigilõiv 350

eurot, õigusabikulud 480 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja

kohtule esitamise tasu 20 eurot).

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (850 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 23.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1797,17 euro saamiseks. Kohus tegi 25.04.2025 võlgnikule makseettepaneku.

Võlgnik esitas 25.05.2025 vastuväite, mille kohaselt ei ole ta nõudega rahul, kuna soovis korduvalt

XXX valveseadmeid teisele aadressile paigaldada. Algul lükkus paigaldus pikalt edasi. Ükskord

leping lihtsalt lõpetati.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 29.05.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 29.05.2025 kohtumäärusega kohustati määrati hagejale tähtaeg nõude

esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

4. 13. juunil 2024 esitas Creditreform Eesti OÜ hagiavalduse M. T. vastu põhivõlgnevuse põhiosa

1 126.81 eurot, viivise 978.88 ja sissenõudmiskulude 35 eurot ja edaspidise viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt Kostja M. T. (Tellija) ja AS G (Täitja) sõlmisid 21.05.2020 valveteenuse

osutamiseks tehnilise koduvalve (kombineeritud teenus) lepingu XXX. Lepingu alusel osutas Täitja

Tellijale teenust alates 26.05.2020, milleks oli XXX tehniline valve koos lisateenusega

häireseadmestiku (raadiomodem) üüriga. Häireseadmestiku ja selle paigalduse hind oli lepinguga

sätestatud summas 727.81 eurot, mis sisaldas käibemaksu. Lepinguga anti kostja kasutusse Segway

Ninebot ES2 elektritõukeratas hinnaga 399 eurot. Tööd ja seadmed on kostjale üle antud 25.05.2020

kell 14:36 tehnikute poolt, mida kostja on oma allkirjaga kinnitanud. Täitjale jäi seadmete omand

ning kostjal oli õigus seadmeid lepingu kehtivuse ajal ajutiselt vallata, kuid lepingu lõppedes oli

kostjal kohustus seadmed Täitjale tagastada. Hageja märgib, et kostja on vastusega

maksekäsuosakonnale edastanud Täitja e-kirja, milles Täitja selgitas, et leping oli lõpetatud

24.08.2021 seisuga, võlgnevus oli tasutud, aga lepingu taastamist toimunud ei ole. 28.09.2021

teavitas Täitja e-kirjaga, et valveteenuse leping XXX on lõpetatud ning soovis seadmeid tagasi

hiljemalt 01.10.2021. Kostja seadmeid ei tagastanud ning Täitja esitas 16.12.2022 kostjale

teenustasu arve nr 836551522 maksetähtajaga 26.12.2022 millisel kajastub valveseadmestiku

seadmed XXX, leping XXX ja elektritõukerattas, kokku summas 1 126.81 eurot. Kostja ei ole arvet

2 (6)

2-25-111878

tasunud. Kostja on maksekäsuosakonnale vastanud, et viimane ei ole nõudega rahul, sest soovis

seadmeid teisele aadressile paigaldada, kuid tema haigusest tulenevalt pikenes uuel aadressil ehitus.

Lisaks teavitas kostja, et tema lepingut pikendada ei jõudnud. Täitja kinnitas 16.05.2023 oma

nõuete loovutamisest kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise kavatsusest ja lepingu lõpetamisest

alates 24.08.2021 teavitati 16.08.2021 kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest

kohustus kostja täitma Lepingust tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.

5. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS §-i 100 mõttes.

Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka

täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100

tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega viivitamise

kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel

võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS §

101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust on kostja rikkunud rahalist kohustust

hageja ees. VÕS § 101 lg 1 p 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise

kohustuse täitmist ja rikkumise korral viivist. Vastavalt lepingu Üldtingimuste punktis 3.3.2

sätestatule on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras tähtaegselt

tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

6. Arve nr 836551522 on tasumata summas 1 126.81 eurot maksetähtajaga 26.12.2022, millelt on

hagejal vastavalt lepingus sätestatud määrale õigus nõuda kostjalt viivist, summas 971,88 eurot

(323,96 x 3). Viivisearvestus on järgmine: võla põhisumma 1 126.81 x viivitatud päevade arv 900

(alates 27.12.2022 kuni 13.06.2025) x 0,065754 – 0,102459 % päevas.

Hageja esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale

kostja aadressile XXX: 11.12.2024 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot ja 08.01.2025

tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ning 31.01.2025 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja

juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas 35 eurot.

7. Kokkuvõtvalt on kostja hagiavalduse esitamise päeva seisuga kohustatud tasuma hagejale kokku

2 133.69 eurot millisest summast 1126,81 eurot on põhivõlgnevus ja 971.88 eurot on viivis ning 35

eurot on võla sissenõudmise kulu.

8. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 3, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 1 126.81 eurot, viivise 971.88, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivised

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates

14.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

summas 850 eurot, sh riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot ning viivis väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3 (6)

2-25-111878

KOSTJA VASTUS

9. Kostja 21.07.2025 vastuse kohaselt ei ole ta nõudega nõus. Kostja on soovinud valveteenust edasi

kasutada, kuid ei olnud antud hetkel võimalik seadmeid teisele aadressile paigaldada. Järsku tuli

teade, et leping lõpetatud.

HAGEJA VASTUS

10. Hageja 12.08.2025 vastuse kohaselt ei ole kostja suutnud ühegi tõendi või väitega lükata ümber

nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele. Lähtuvalt

eeltoodust ei ole kostja lepingu ja arve aluseks olevate faktiväidete õigsust vaidlustanud ning arve

on sissenõutavaks muutunu selles toodud summas ja kuupäeval. Kostja on sisuliselt tunnistanud

hagiavalduse aluseks oleva koduvalve lepingu XXX sõlmimist 21.05.2020 ja teenuse kasutamist.

KOHTUISTUNG

11. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Esindaja selgitas, et hagiavalduse resolutsiooni on

ekslikult jäänud viivise arvestuse summas viga, õige on 3 korda suurem summa. Kostjaga suhelda ei

saanud, tasumisi ei ole toimunud. Seadmeid tagastatud ei ole. Arve on esitatud tagastamata

seadmete eest. Teenuste eest midagi arvestatud ei ole, need on tasutud.

12. Kostja selgitas, et seadmed on tal kodus ja esimesel võimalusel tagastaks need. Kostjale jääb

arusaamatuks, miks XXX saatis otsuse lepingu lõpetamisest, kui oli kokkulepe, et kostja tõstab

seadmed ühe korra uuele objektile. Kui kostja oli valmis seadmeid uuele objektile paigaldama, oli

asi juba inkassos.

13. Kohus määras istungil võimaldada hagejal uurida või selgitada välja kostja ja G AS vaheline

kirjavahetus selle kohta, kas kostja on pakkunud teenuse üleviimist või järgmise lepingu sõlmimist

samu seadmeid kasutades.

HAGEJA SEISUKOHT

14. Hageja selgitas 09.10.2025, et XXX-i vastuse kohaselt „viimane kliendi poolt edastatud

lubadus oli leping aktiveerida hiljemalt 2023 aasta algusest. XXXi poolt edastatud korduvalt

meeldetuletusi, et vajalik seadmete ümberpaigaldust ja uue lepingu sõlmimine. Seda aga et

toimunud ja lõpuks antud nõu edasi menetlemiseks inkassosse.“ Eeltoodu kohaselt ei saanud XXX

lubadust täita, kuna kostja lihtsalt ei vastanud XXX-ile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära

hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Hagiavalduse kohaselt M. T. (Tellija) ja AS G (Täitja) sõlmisid 21.05.2020 valveteenuse

osutamiseks tehnilise koduvalve (kombineeritud teenus) lepingu XXX. Leping oli lõpetatud

24.08.2021 seisuga, võlgnevus oli tasutud, aga lepingu taastamist toimunud ei ole. 28.09.2021

teavitas Täitja e-kirjaga, et valveteenuse leping XXX on lõpetatud ning soovis seadmeid tagasi

hiljemalt 01.10.2021. Kostja seadmeid ei tagastanud ning Täitja esitas 16.12.2022 kostjale

teenustasu arve nr 836551522 maksetähtajaga 26.12.2022 millisel kajastub valveseadmestiku

4 (6)

2-25-111878

seadmed XXX, leping XXX ja elektritõukerattas, kokku summas 1 126.81 eurot. Kostja ei ole arvet

tasunud.

17. Kostja ei ole hagiavaldusele ega hageja selgitustele sisulisi vastuväiteid menetluse jooksul

esitanud. Kostja on selgitanud, et on soovinud seadmeid valveteenust edasi kasutada teisel aadressil,

kuid enne, kui ta seadmed teisele objektile paigaldada jõudis, oli leping lõpetatud.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

19. Kostja on jätnud teenuste osutamiseks vajalikud ja kostja valdusse antud ja endiselt kostja

valduses olevad seadmed tagastamata, mistõttu peab kostja hüvitama hagejale seadmete

põhivõlgnevuse 1 126.81 eurot, viivised 971.88 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot.

20. Eeltoodu alusel ja TsMS § 405 lg 1 p 9 rahuldab kohus hagi hagiavalduses toodud ulatuses ilma

täiendavate põhjendusteta. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhivõlgnevuselt 1

126.81 eurolt alates 14.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1 126.81

eurot.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

22. Hageja on menetluskulude märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu

kokku summas 720 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 6 tunni ulatuses, millest 4 on kulunud õigusabikulud tõendite

kogumise ja korrastamise, 13.06.2025 hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule

edastamisele, 1 tund istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele ning 1 tund maakohtu nõude

täitmisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja

poolt volitatud esindaja Creditreform Eesti OÜ teenust 120 eurot tunnis, millele käibemaksu ei

lisandu. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4

tunni ulatuses, so summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud

hagiavaldus on sisuliselt 5-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud leping, ülesütlemise teatis,

menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. TsMS § 200 lg

5 (6)

2-25-111878

1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu

hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus

mõistlikud. Kohus on seisukohal, et kuigi kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et 1 lk

sisulise menetlusdokumendi koostamisele õigusteadmistega esindajal kulub aega ca 45 minutit, on

käesolevas menetluses võrdlemisi trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade

lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt

esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund.

Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 4 tundi ehk 480

eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 23.04.2025 summas 65 eurot ning

hagiavalduse esitamisel 13.06.2025 summas 285 eurot, kokku 350 eurot. Menetluskulude jaotusest

lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 850 eurot, s.h riigilõiv

350 eurot, õigusabikulud 480 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamise tasu 20 eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, §

438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

6 (6)