2-25-10803/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10803

Tsiviilasi

A.L. U.N.-i hagi U.N.-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.L. U.N.-i (isikukood XXX)

Kostja U.N.

(isikukood XXX),

elukoht

avaldusesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tadžikistan, e-

post:

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A.L. U.N.-i ja U.N.-i abielu, mis on registreeritudxxxxxxxxxxxxxxxTartu

Linnavalitsuses.

2. Taastada A.L. U.N.-i abielueelnenimi. A.L. U.N.-i nimeks jääb pärast kohtuotsuse

jõustumist A.L. .

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja A.L. U.N.-i esitas 7. juulil 2025 hagi U.N.-i vastu abielu lahutamiseks. Hageja on

seisukohal, et abielulised suhted on lõppenud 2025. aasta märtsist. Pooled on esitanud kahel

korral avalduse abielu lahutamiseks perekonnaseisuametisse, kuid kostja ei ole kahel korral

lahutama ilmunud. Kostja lahkus 2025. aasta maikuus Tadžikistani ega soovi Eestisse naasta.

Hageja on sunnitud pöörduma kohtu poole abielu lahutamiseks.

1.1 Hageja täpsustas 19. augustil 2025, et ta esitas kohtule 10. juunil 2025 hagi abielu

lahutamiseks, kuid võttis selle 16. juunil 2025 tagasi uskudes, et kostjapoolne psühholoogiline

vägivald lõpeb, kuid solvangud ja agressioon algasid uuesti. Hageja soovib abielu lahutada.

2-25-10803

1.2 Hageja kinnitas kohtule 6. novembril 2025, et ta jääb esitatud hagi juurde ja soovib abielu

lahutada.

1.3 Kohus kuulas hageja ära 13. novembril 2025. Hageja kinnitas jätkuvat soovi lahutada ning

ta ei soovi aega perelepituseks. Hageja ei näe muutust kostja käitumises, sest kostja on

endiselt ka telefonivestlustes ülemääraselt armukade ja manipuleeriv.

Kostja vastuväited

2. Kohus kuulas kostja ära telefoni teel 13. novembril 2025. Kostja viibib endiselt

Tadžikistanis. Kostja kinnitas kohtule, et tema e-posti aadress on. Kostja nägemuse järgi on

võimalik abielu säilitada ja tema arvates on hageja esitanud hagiavalduse emotsiooni pealt ja

läbimõtlematult. Ta viibib Tadžikistanis oma ema tervise pärast ning ei osanud arvata, millal

Eestisse naaseb. Kinnitas veelkord, et hageja ei ole läbi mõelnud lahutamisega seonduvat.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse

abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

5. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste

asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel

abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma

kooselu ei taasta.

6. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja ei ela enam koos. Hageja on seisukohal, et abielu

jätkamine on võimatu ja abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on

kohtumenetluses järjepidevalt avaldanud soovi abielu ja seda ka pärast seda, kui kohus

tutvustas hagejale kostja seisukohta abielu jätkamiseks. Seega on tõendatud hageja tahe abielu

lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus on

seisukohal, et eeltoodud asjaoludel järeldub, et PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused on

täidetud. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kui üks

abikaasadest ei soovi abielu jätkata, siis ei saa jõuda järeldusele, et abieluline kooselu võiks

taastuda ja puudub alus abielu lahutamata jätmiseks.

7. Hagejal oli võimalik oma tahet abielu lahutamise osas muuta, kuid hageja jäi hagi juurde.

Ka on hageja esile toonud, et ta on esitanud avalduse abielu lahutamiseks eelnevalt juba

kolmel korral (kaks korda perekonnaseisuametile ja ühe korra varem ka kohtule), mistõttu ei

saa nõustuda kostjaga, et hageja on tegutsenud järelemõtlematult.

8. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning

soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi

kohustada abielu jätkama. Hageja otsus abielu lõpetamiseks on tema kindel soov.

Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama (ja ka kannatama) kui puudub

2-25-10803

üksteise suhtes ühtehoidmise liit. Kui seda pole, siis pole ka abielu ja selle jätkamine ainult

vormiliselt ei ole vähemalt ühe poole huvides.

9. Kostja ühepoolne soov abielu mitte lahutada ei anna alust arvata, et poolte abielu saaks

säilitada. Seega on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks.

10. Kohus rahuldab hagi ning lahutab A.L. U.N.-i ja U.N.-i abielu.

11. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb

abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

12. Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus

või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanime. Rahvastikuregistri kande (abielutunnistuse) kohaselt oli A.L. U.N.-i

perekonnanimeks enne abiellumist A.L.. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb

nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik