1-25-1120/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

14. november 2025

Kohtuasja number

1-25-1120

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Kirill Shevelevi süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi

(lühimenetluses)

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. juuli 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatav Kirill Shevelev

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Kirill Shevelev (ik 38011132234; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht XXX; kriminaalkorras karistatud Viru

Maakohtu

26. oktoobri 2022. a otsusega KarS § 121 lg 2

p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 3312 järgi)

Süüdistatav loobus KrMS § 45 lg 4 p 2 alusel kaitsjast

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu

Toluk

Kannatanu

-

L.L.

Kannatanu esindaja

-

vandeadvokaat Aivar Pilv

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 3. juuli 2025. a otsus osas, millega mõisteti Kirill Shevelevilt

kannatanu L.L. kasuks välja õigusabikulud 7496 eurot 63 senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Kirill Shevelevilt kannatanu L.L. kasuks välja

3 333 eurot 11 senti valitud esindajale makstud tasu katteks.

3. Jätta ülejäänud osas kannatanu L.L. l kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud

õigusabikulud tema enda kanda.

4. Muus osas jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2025. a otsus muutmata.

5. Kirill Shevelevi apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Mõista Eesti Vabariigilt L.L. kasuks välja 1313 eurot 99 senti valitud esindajale

apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

7. Tagastada Kirill Shevelevile esitatud tõend: tööandja avaldus töölepingu nr 3709

erakorraliseks ülesütlemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistatav Kirill Shevelevile on kohtueelses menetluses määratud kaitsjaks vandeadvokaadi abi

Igor Belugin. Kui süüdistatav soovib kohtuotsust vaidlustada, tuleb tal selleks ühendust võtta

kaitsjaga (KrMS § 45 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eelnev menetlus

1. Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega nr 1-21-8206 tunnistati Kirill Shevelev süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning § 3312 järgi. Talle mõisteti karistuseks 3

aastat vangistust, millest arvati maha 3 eelvangistuses viibitud päeva. Karistus jäeti KarS § 74 lg 1

alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga. Muu hulgas tunnistati K.

Shevelev süüdi selles, et ta lõi 6. aprillil 2021 kell 17.45 L.L. d rusikaga pähe ja näkku, tekitades

talle füüsilist valu ja kehavigastusi.

2. 24. märtsil 2023 esitas L.L. esindaja kuriteokaebuse, milles taotles K. Shevelevi suhtes

kriminaalmenetluse alustamist KarS § 319 lg 1 järgi. Kaebuses märgitakse, et K. Shevelev esitas

L.L. suhtes 6. aprillil 2021 valekaebuse. Seda tegu eelmises kriminaalasjas ei menetletud. Asjas

alustati uus kriminaalmenetlus.

Süüdistus

3. K. Shevelevile esitati süüdistus KarS § 319 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt esitas ta teadlikult

valekaebuse 6. aprillil 2021 kella 17.52 paiku Ida-Virumaal Jõhvis Narva mnt 147 Circle K tanklast

tehtud kõnes Häirekeskusesse. Tegelikkusele mittevastava kõne sisuks oli, et L.L. tuli talle hetk

tagasi tanklas kallale, hakkas teda peksma ja lõi teda, s.o pani toime kuriteo vähemalt

KarS § 121 tähenduses.

Maakohtu otsus

4. Maakohtu 3. juuli 2025. a otsusega tunnistati K. Shevelev süüdi KarS § 319 lg 1 järgi. K.

Shevelevile mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, s.o 1333,50 eurot.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati rahalist karistust 889 euroni.

Karistust ei pöörata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele, kui K. Shevelev ei pane 1-aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti K. Shevelevile

liitkaristus Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega mõistetud karistusega. Talle mõisteti

karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust kolme kuu pikkuse katseajaga ning rahaline

karistus 20 päevamäära, mida ei pöörata tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga. Kannatanu

L.L. tsiviilhagi jäeti rahuldamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõisteti K. Shevelevilt riigi

tuludesse kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 488 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti rahuldati kannatanu lepingulise esindaja taotlus

2(11)

õigusabikulude 7496,63 eurot hüvitamiseks. Kannatanul tekkinud menetluskulud mõisteti välja K.

Shevelevilt.

5. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav helistas 6. aprillil 2021 kella 17.52 ajal Häirekeskusesse.

K. Shevelev teatas, et teda ründas ja lõi L.L. . Kõne sisu nähtub 2. septembri 2021. a asitõendi

vaatlusprotokollist. Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega mõisteti K. Shevelev süüdi L.L.

kehalises väärkohtlemises. Esimesena lõi K. Shevelev, kannatanu tema löökidele ei vastanud.

Tuvastamist leidis, et K. Shevelev valetas politseile, öeldes, et kannatanu lõi teda esimesena. Tartu

Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Asjaolu, et K. Shevelev esitas L.L. suhtes valekaebuse,

kinnitas ta ka 26. augusti 2022. a istungil. Küsimusele: „Mida te ütlesite politseile, kui te politsei

välja kutsusite?“, vastas K. Shevelev: „Ma valetasin… et tema tuli mulle esimesena kallale…“.

Valekaebuse esitamist kinnitab veel 25. mai 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi 6.

aprillil 2021 toimunud konflikti Circle K valvekaameratest. L.L. sõiduk oli juba tanklas, kui sinna

sõitis süüdistatav ja hakkas filmima autot, milles istus L.L. . Viimane väljus seepeale autost ja

kõndis oma sõiduki suunas. Seda nähes jooksis K. Shevelev L.L. juurde ja hakkas teda kätega

lööma. Pärast mitme löögi tegemist hakkas K. Shevelev mobiiltelefoniga helistama.

6. Usaldusväärsed ei ole K. Shevelevi ütlused, et ta pidi end kaitsma L.L. ähvarduste eest.

Agressiivne oli K. Shevelev. Objektiivse pildiga ei haaku süüdistatava ütlused, et ta ei pidanud

Häirekeskusele tehtud kõne ajal silmas mitte füüsilist vägivalda, vaid ähvardusi. Just süüdistatav lõi

kannatanut esimesena ja mitu korda. Sellises olukorras oli ohvriks ilmselgelt L.L. . Samuti ei ole K.

Shevelevi tuvastatud käitumisest näha, et ta kannatanut kardaks või üritaks end tema eest varjata.

Seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad süüdistatava ütlused, et ta pidi end kannatanu ähvarduste eest

kaitsma.

7. K. Shevelevi tegu vastab KarS § 319 lg 1 objektiivsetele tunnustele, sest K. Shevelev kirjeldas

toiminut täiesti erinevalt võrreldes tegelikkuses asetleidnuga.

8. Subjektiivsest küljest pani K. Shevelev teo toime otsese tahtlusega. K. Shevelev teadis, et L.L.

ei löönud teda, ent väitis seda kõnes Häirekeskusele. Ta kirjeldas teadlikult toimunut erinevalt

võrreldes tegelikkuses asetleidnuga. Näiteks rääkis ta vajadusest end kaitsta, kuigi tegelikkuses lõi

ise kannatanut esimesena. Ta väitis: „Ma ei tea, mis tal hakkas“, ehkki tegelikkuses oli hoopis ise

kannatanu vastu agressiivne. Samuti väitis K. Shevelev, et kannatanu „praegu tuli mulle kallale, aga

nüüd räägib, et mina läksin talle kallale“. See näitab, et valekaebuse esitamisega proovis K.

Shevelev näidata juhtunut talle sobivas valguses, s.o L.L. d süüdlasena. Samuti rääkis ta, et L.L.

„Tuli mulle kallale“, ehkki videosalvestiselt nähtuvalt ei rünnanud L.L. süüdistatavat. K. Shevelev

rääkis Häirekeskusele, et L.L. „Hüppas naise autost välja, tuli mulle kallale, hakkas mind peksma“,

ent midagi sellist tankla videosalvestiselt ei nähtu. Samuti väitis süüdistatav, et „Tuli mulle kallale…

ma isegi ei oodanud“, ehkki ootamatud olid hoopis K. Shevelevi löögid kannatanu pihta.

9. Kohus arvestas karistust mõistes, et süüdistatava süü on minimaalne. Tegemist on ühe teoga.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. K. Shevelevil on üks kehtiv

kriminaalkaristus, millega määratud katseaja kontrollnõuete järgimisest vabastati ta Viru Maakohtu

15. mai 2024. määrusega. Tal on kaks rahatrahvi liiklusalaste väärtegude eest, mis on täidetud.

Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud K. Shevelevit kriminaalkorras karistatud. Sestap on kohane

karistada teda kergema karistuse liigi ehk rahalise karistusega. K. Shevelevit iseloomustavad

positiivselt Kaitseliidu Alutaguse Malev ja naaberkrundi omanikud. Rahvastikuregistri väljavõttest

nähtuvalt on K. Shevelevi ülalpidamisel alaealised lapsed. Eeltoodut arvestades on põhjendatud

karistada teda miinimummääras karistusega, mis on 30 päevamäära. Seda karistust vähendas kohus

lühimenetluses 1/3 võrra. 20 päevamäära suurune karistus on arvestades K. Shevelevi keskmist

päevasissetulekut 889 eurot. See karistus tuleb jätta tingimisi üheaastase katseajaga kohaldamata,

kuivõrd K. Shevelev ei ole rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega toime pannud uusi

õigusrikkumisi.

3(11)

10. Kohus jättis kannatanu tsiviilhagi rahuldamata. Kannatanu esitas nõude summas 5000

eurot, alternatiivselt jäeti kahjusumma suurus kohtu otsustada ning taotleti ka viivist. Kohus leidis,

et vale kuriteokaebuse teadva esitamisega teotati kannatanu au. Samas ei ole igale au teotamise

juhtumile põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtumenetlus ja

kohtulahend on piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks.

Kannatanule ei põhjustanud au teotamine olulisi ebamugavusi või negatiivseid muutusi tema elus.

Olulisest mainekahjust või mingitest faktilistest tagajärgedest ei saa samuti kõnelda. Kannatanule ei

esitatud kahtlustust vastavalt esitatud valele kuriteokaebusele, teda ei kuulatud kahtlustatavana üle,

ei pandud käeraudadesse ega kohaldatud tõkendit ning ta ei pidanud end valekaebuse eest kaitsma.

Vastupidi, sündmuskohal koheldi teda kannatanuna ja viidi EMO-sse. K. Shevelev viidi arestimajja,

millest oli kannatanule näha, et süüdistatavat koheldi süüdlasena. Sisuliselt ulatus süüdistatava vale

kuriteoteate mõju üksnes Häirekeskuse töötajani. Seega teotati L.L. au minimaalselt.

11. Menetluskulu 488 eurot seoses määratud kaitsja toimingutega kohtueelses menetluses tuleb

välja mõista K. Shevelevilt. Sundraha välja ei mõisteta, sest tegemist on hiljem tuvastatud kogumiga

KarS § 65 lg 1 alusel. K. Shevelevil on ülalpeetavad, mistõttu määrab kohus menetluskulude

tasumise ühe aasta jooksul.

12. K. Shevelevilt tuleb välja mõista kannatanu õigusabikulud. Kannatanu lepingulise esindaja

toimingud olid vajalikud ja tunnihind põhjendatud. Kohus analüüsis arvetel kajastatud õigusabi

põhjendatust. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et toimingutele kulunud aeg oli arvestades faktiliste

asjaolude ja hagi õiguslike aluste läbitöötamist vajalik ja põhjendatud. Isegi kui tsiviilhagi jäetakse

rahuldamata, ei ole esindaja töö ja osutatud õigusabiteenus olematu. Advokaat on teinud endast

parima kliendi huvides. Hagi rahuldamine ei ole kunagi garanteeritud, ent see ei tähenda, et teenus

oleks ebavajalik või ebakvaliteetne. Kuigi summa on suur, ei saa erinevalt riigi poolt kantud

kuludest jätta lepingulise esindaja kulusid kasvõi osaliselt välja mõistmata. Kohus ei saa keelata

kannatanul võtta endale sobivat lepingulist esindajat, sest KrMS §-st 41 tulenevalt on kannatanul

õigus valida endale esindaja ja tekkinud kulud tuleb hüvitada süüdlasel.

Apellatsioon

13. K. Shevelev palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega ta tunnistati süüdi ja mõisteti

talle rahaline karistus, temalt mõisteti välja kaitsja tasu ja kannatanu kasuks õigusabikulud summas

7496,63 eurot. Ta palub jätta kõik kulud rahuldamata. Alternatiivselt palub ta kulud jätta L.L. või

Eesti Vabariigi kanda. Peaks aga ringkonnakohus jätma mingid kulud K. Shevelevi kanda, palub

apellant koostada maksegraafik selliselt, et igakuine makse ei ületaks 50 eurot kuus.

14. K. Shevelevi arvates on tema suhtes rikutud topeltkaristamise keeldu. Prokuratuur ei

pidanud vajalikuks algatada teadvalt valekaebuse esitamise osas kriminaalmenetlust juba varem, s.o

kriminaalasja nr 1-21-8206 raames, kus hinnati ja arvestati 6. aprillil 2021 tehtud telefonikõnet.

Tanklas toimunud juhtumi eest on kohus K. Shevelevile karistuse juba määranud. Järelikult tuleb

kõnesolev kriminaalasi KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

15. K. Shevelev ei ole nõus enda süüditunnistamisega KarS § 319 lg 1 järgi. Häirekeskusesse

tehtud kõne ajal viibis K. Shevelev suure emotsionaalse pinge ja stressi seisundis. Telefonikõne oli

reaktsioon L.L. äärmiselt provokatiivsele käitumisele avalikus kohas. Tema eesmärgiks ei olnud

anda väärinfot ega kuritarvitada hädaabiteenuseid, vaid saada abi eskaleeruva olukorra kontrolli alla

saamiseks. Pöördudes politsei poole abi saamiseks, ei ole tavakodanik teadlik KarS § 319

objektiivsetest ja subjektiivsetest külgedest. K. Shevelev kinnitab, et ta ei tegutsenud valeandmete

esitamise eesmärgil tahtlikult või kavatsetult. K. Shevelev soovis L.L. ga vaid rahulikult rääkida, ent

viimane hakkas teda ähvardama ja solvama. Mingit reaalset kahju Häirekeskusele tehtud kõne kaasa

ei toonud. K. Shevelev leiab, et põhjendatud kahtluse korral pidanuks kohus in dubio pro reo-

põhimõttest lähtudes langetama otsuse tema kasuks.

4(11)

16. Kui kohus leiab, et K. Shevelevi tegevus kvalifitseerub tahtlikuks valekaebuseks, on ta

valmis aktsepteerima kohtu määratud karistust rahatrahvi näol.

17. Kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 488 eurot tuleks jätta riigi kanda. Arvestada

tuleks, et K. Shevelev ega talle asjas nr 1-21-8206 määratud kaitsja ei varjanud midagi. Asjaolu, et

kahte episoodi ei menetletud koos, ei ole K. Shevelevi, vaid riigi viga.

18. L.L. esindaja kulud tuleks KrMS § 182 lg-st 1 juhindudes jätta tema enda kanda, kuivõrd

kannatanu tsiviilhagi summas 5000 eurot jäeti rahuldamata. Kannatanu kulud peaks kandma riik,

sest kannatanu kaitsja tegi kuriteokaebuse esitamisega politsei ja prokuratuuri töö ära või peaks

kulud kandma L.L. .

19. Antud asjas on esitatud neli kannatanu esindaja arvet. Nende osas on K. Shevelevil

järgmised vastuväited.

1)

Arve nr 20250137, mille summa on 3376,14 eurot, on seotud ainult tsiviilhagi

avalduse koostamise ja esitamisega. Kuna tsiviilhagi ei rahuldatud, ei peaks K.

Shevelevilt seda summat välja mõistma.

2)

Arve nr 20230375 summas 2884,2 eurot on arvestades arve spetsifikatsiooni samuti

seotud osaliselt hagi esitamise ja materjalidega tutvumisega (17. oktoobri 2022. a ja

25. jaanuari 2023. a toimingud), s.o summas 912 eurot. Ülejäänud osas peab K.

Shevelev arvet samuti tühiseks, kuivõrd n-ö kuriteoteate ettevalmistamine ja

esitamine oli seotud majandusliku surve ja vägivallaga. Aktsepteeritavaks ei saa

pidada seda, et üheepisoodilise teo osas kuriteokaebuse ettevalmistamiseks ja

esitamiseks kulub 8 tundi ja 39 minutit. Lisaks on nende kahe arve puhul viidatud

lepingule nr 242-2022/AP.

3)

2. augusti 2022. a arvel nr 20220833, kus taotletav summa on 540 eurot, viidatakse

selgituses: „Leping Kons/AP“. Seda arvet ei saa K. Shevelev aktsepteerida, sest

arvest ja selle kommentaaridest ei saa järeldada, et tegu oleks KarS § 319 järgi seotud

süüasjaga nr 1-21-8206 või K. Sheveleviga. Teadaolevalt on L.L. sarikohtuskäija,

kes esitab erinevaid kuriteoavaldusi ning käib oma naise ja tütre vastu tsiviilkohut.

4)

Arve nr 20250532 summas 696,29 eurot, mis on seotud kannatanu esindamisega

kohtumenetluses, ei kuulu rahuldamisele seoses asjaoluga, et tsiviilhagi jäi

rahuldamata.

20. Ringkonnakohtus tekkivad kulud peaksid jääma riigi kanda, sest maakohus lahendas valesti

L.L. ga seotud õigusabikuludega seotud küsimuse. Hagi rahuldamata jätmisega seotud kulusid ei

oleks tohtinud K. Shevelevilt välja mõista.

Kannatanu esindaja seisukohad

21. Kannatanu esindaja taotleb Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata

jätmist. Ta palub jätta kannatanu menetluskulud K. Shevelevi kanda ja mõista K. Shevelevilt L.L.

kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 1313,99 eurot (sh käibemaks).

22. Kannatanu esindaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Ta leiab, et

teos ei ole vaidlust, mida näitab K. Shevelevi poolt käitumisakti omaksvõtt kriminaalasjas nr 1-21-

8206. Maakohus on tõendeid hinnanud õigesti.

23. Põhjendamatu on K. Shevelevi käsitus teistkordse karistamise kohta. Süüdistus vale

kuriteokaebuse esitamise kohta ei olnud varasema kriminaalmenetluse esemeks.

5(11)

24. Kannatanu menetluskulud, sh mittevaralise nõude ja hagiavalduse koostamise osas, tuleks

jätta K. Shevelevi kanda. Maakohus pidas sisulises mõttes hagi põhjendatuks. Kohus tuvastas, et

kannatanu au teotamine tema kohta teadvalt valekaebuse esitamisega on faktilistelt aset leidnud.

Kohus leidis, et kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega

põhjustatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks. Eeltoodu ei tähenda aga, et kannatanu poolt

kantud menetluskulud tuleks jätta apellandilt välja mõistmata. Kohus pidas kannatanu lepingulise

esindaja toiminguid vajalikeks ja tunnihinda põhjendatuks.

25. Menetluskulude hüvitamise vähendamist töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu ei saa

pidada põhjendatuks. K. Shevelevil on võimalik endale mõistliku aja jooksul uus töökoht leida. K.

Shevelevilt tuleks välja mõista ka kannatanul apellatsioonimenetluse tekkinud kulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus selgitab esmalt, miks ei ole käesoleval juhul tegu ne bis in idem-

põhimõtte rikkumisega (I) ja peatub K. Shevelevi süüditunnistamisel ning karistamisel (II). Seejärel

käsitleb kohus apellandi vastuväiteid seoses temalt välja mõistetud kaitsja tasuga (III) ja kannatanu

lepingulise esindaja tasuga (IV). Lõpuks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab kannatanul apellatsioonimenetluses tekkinud kulude hüvitamise taotluse (V).

(I)

27. K. Shevelevi apellatsioon keskendub suures osas väitele, et tema suhtes menetleti tegu,

mille eest ta on juba karistuse ära kandnud. Apellandi arvates tulnuks KarS § 319 lg 1 järgi

kvalifitseeritud teo osas seega kriminaalmenetlus lõpetada aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus

apellandiga ei nõustu.

28. Korduvkaristamise keelu, mis on karistusõiguses tuntud ka kui ne bis in idem-põhimõte,

eesmärk on kaitsta isikut korduva karistamise või menetlusele allutamise eest juhul, kui isiku suhtes

on samadel asjaoludel juba süüteomenetlus läbi viidud. See põhimõte tuleneb põhiseaduse § 23

lg-st 3, karistusseadustiku § 2 lg-st 3, kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p-st 5 ja Euroopa

inimõigust ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) protokolli nr 7 artiklist 4.

29. Ne bis in idem-põhimõtte esemelise kaitseala täpsustamisel seisneb keskne õigusküsimus

teo mõiste sisustamises, sest EIÕK 7. protokolli art 4 lg 1 keelab menetluse teistkordse läbiviimise

juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid. Kontrolli tuleb alustada

faktiliste asjaolude võrdlemisest. Neid peab võrdlema inimkäitumisele antava tervikhinnanguga,

mitte karistusseadustiku vastava paragrahvi dispositsiooniga (vt viimati Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2024. a otsus asjas nr 1-21-5115, p-d 23–24).

30. Kohtuasjas nr 1-21-8206, milles Viru Maakohus tegu 22. oktoobril 2022 süüdimõistva

otsuse, süüdistati K. Shevelevi selles, et ta lõi 6. aprillil 2021 kell 17.45 L.L. d rusikatega pea ja näo

erinevatesse piirkondadesse, põhjustades talle valu ja kehavigastusi. Muid samal kuupäeval

toimepandud tegusid K. Shevelevile osutatud kriminaalasjas ette ei heidetud. Praeguses asjas

süüdistatakse teda selles, et ta helistas 6. aprillil 2021 kella 17.52 paiku Häirekeskusesse ja valetas,

et L.L. tuli (hoopis) talle kallale ja hakkas teda peksma. Seega on etteheidete sisuks kaks erinevat

tegu, mille faktilised asjaolud ei kattu ja seetõttu ei ole tegemist ka ne bis in idem-põhimõtte

rikkumisega.

31. K. Shevelevile jääb arusaamatuks, et prokuratuur, kohus ega kannatanud ei näinud tema

teos kuriteokoosseisu varem, kuigi ta midagi ei varjanud. Kolleegium märgib, et korduvkaristuse

keelu rikkumist sellest järeldada ei saa. Kriminaalmenetluse ajendiks sai kannatanu esindaja

24. märtsil 2023 esitatud kuriteokaebus (tl 1–4). Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla kuriteoteade

(KrMS § 194 lg 1). Kriminaalmenetluse aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine

6(11)

kriminaalmenetluse ajendis, st kuriteole viitavas teabes (KrMS § 194 lg 2). Kui mõlemad

eelnimetatud kriteeriumid on täidetud, on tulenevalt kriminaalmenetluse kohustuslikkuse

põhimõttest (KrMS § 6) uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel

toimetama kriminaalmenetlust. Kuigi kriminaalmenetlus KarS § 319 lg 1 järgi alustati mõnevõrra

hiljem, tuvastas kohtueelne menetleja K. Shevelevi teos kuriteo tunnused ja saatis kriminaalasja

kohtusse.

32. K. Shevelev leiab, et kuna talle kui varem mittekaristatud ja seaduskuulekale kodanikule

mõisteti tanklas toimunud juhtumi eest niigi suur karistus (3-aastane tingimisi vangistus koos

kriminaalhooldusele allutamisega), on ta karistuse ära kandnud. Kohtukolleegium selgitab, et

eeltoodud karistus mõisteti K. Shevelevile Viru Maakohtu 6. aprilli 2021. a otsusega KarS § 121 lg

2 p-de 2 ja 3 ning § 3312 järgi. Valekaebuse esitamist see karistus ei hõlma. Tegemist on erinevate

õigushüvede vastu suunatud tegudega, millest valekaebuse esitamise ebaõigust ei ole maakohus

varem hinnanud ega K. Shevelevit selle eest karistanud.

(II)

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja tuvastas K.

Shevelevi süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus

tugineb vaidlustatud otsuses toodud tõendite analüüsile ega pea vajalikuks selle kordamist

samaväärses mahus.

34. Tegemist ei ole sõna-sõna vastu olukorraga, vaid kohtu käsutuses oli erinevaid tõendeid,

mille alusel hinnata süüdistuse versiooni. Esmalt tuvastaski maakohus, et süüdistuses nimetatud ajal

helistas K. Shevelev Häirekeskusele. 2. septembri 2021 asitõendi protokollist (tl 32–33) nähtub kõne

sisu, kust ühemõtteliselt selgub, et K. Shevelev räägib enda peksmisest, talle kallaletungimisest ja

löömisest: „Siin tuli mulle kallale minu naise, endise, armuke, lõi mind, mul tuli end kaitsta“ (tl 32).

Ta kirjeldab L.L. teguviisi järgmiselt: „Võttis, tuli mulle kallale. Hüppas naise autost välja, tuli

mulle kallale, hakkas mind peksma, mul tuli ka vastu teda peksta“ (tl 33). Seejuures kinnitas K.

Shevelev kõnes Häirekeskusele, et rünnak tuli talle ootamatult: „Tuli mulle kallale, pagan, mina

isegi ei oodanud, mõtlen, mis jama see on…“ (tl 33). Ehkki apellandi väitel oli ta endast nii väljas, et

ei tea isegi, mis keeles ta rääkis, nähtub Häirekeskusele tehtud kõnes protokollist muu – K. Shevelev

selgitab mitme minuti vältel sündmuse asjaolusid endale sobival viisil, viidates korduvalt ründaja

isiku nimele ja teda identifitseerida võimaldavatele asjaoludele (tl 32–33).

35. Väidet, et K. Shevelev pidas kõnes silmas enda emotsionaalset ründamist, Häirekeskusele

tehtud kõne stenogramm ei kinnita. Kõne asjaoludest nähtuvalt reageeris kõnele vastanud

Häirekeskuse töötaja sündmuskohale politsei saatmisega – järelikult jäi talle kuuldu põhjal mulje, et

K. Shevelevi vastu on toime pandud füüsiline, mitte emotsionaalne rünne. K. Shevelev osutab veel

aastaid hiljem apellatsiooniski teda emotsionaalselt ärritanud sündmustele, mis leidsid aset küll

samal ajal (laste ja abielu lõppemisega seotud vaidlused ning endise abikaasa süüdistused), ent osalt

ka varem, nt vara jagamine sai teoks 11. detsembril 2020. Kõnes Häirekeskusele aga väitis K.

Shevelev, et rünnak tuli talle ootamatult (tl 33). Antud juhul oli K. Shevelevil motiiv süüstada L.L. d

enda vastu toime pandud füüsilises ründamises, sest ta pidas L.L. d oma (abi)elu lõhkujaks ja arvas

ka muidu temast halvasti: „Ta on elus üldse kelm ja suli“ (tl 32). Asjaolu, et tal oli L.L. vastu viha,

kinnitas K. Shevelev ka enda ütlustes, mida kohus analüüsis otsuses nr 1-21-8206 (tl 12, pöördel).

Samaaegselt ei saa välistada, et adunud oma tegevuse õigusvastasust L.L. ründamisel, soovis

süüdistatav juba eos kindlustada enda tagalat ja, süüdistades L.L. d enda kallaletungis, vältida ise

vastutust.

36. Asjaolud on tuvastatud ka Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega (tl 5–20), millega

K. Shevelev mõisteti süüdi L.L. kehalises väärkohtlemises. Nimetatud otsuses tugineti süü

tuvastamisel muu hulgas K. Shevelevi ütlustele, mille kohaselt lõi ta kannatanut mitu korda.

Süüdistatava kinnitusel ei vastanud kannatanu tema löökidele. Kannatanut lõi K. Shevelev

7(11)

esimesena, lüües rusikatega vastu pead ja keha. Tegemist on jõustunud otsusega. Viidatud

kohtuasjas tunnistas süüdistatav, et tema poolt Häirekeskusele tehtud kõnes esitas ta L.L. suhtes

valekaebuse, väites, et viimane talle kallale tungis, teda lõi ning peksis. Seda järeldust kinnitab ka

maakohtu 26. augusti 2022. a istungi protokoll, kus K. Shevelev samuti kinnitas, et ta valetas kui

ütles, et L.L. tuli talle esimesena kallale (tl 80). Samuti on maakohtu poolt käsitlust leidnud

25. mai 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub Circle K Eesti AS poolt üle antud

salvestise vaatlus. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud sündmuse areng ning salvestiselt nähtuv, et K.

Shevelev lõi L.L. d korduvalt. Pärast hakkas K. Shevelev mobiiltelefoniga helistama (tl 35–48).

37. Apellandi väited, nagu poleks tema tegu kunagi L.L. le mingeid tagajärgi toonud, mistõttu

ei saa teda kannatanuna käsitleda, ei ole maakohtu poolt tuvastatuga kooskõlas. Kannatanu

ülekuulamise protokollis kinnitas L.L. , et ta kuulis K. Shevelevi kõnet pealt, sh seda, et viimane

rääkis, kuidas L.L. teda ründas. Patrulli saabudes aga näitas K. Shevelev näpuga L.L. peale. Patrull

vastas küsimusele, kellele politsei kutsuti, et selleks isikuks oli L.L. (tl 50). K. Shevelevi

valekaebuses esitatud info L.L. poolt väidetava kehalise väärkohtlemise kohta sisaldas

kuriteotunnuseid KrMS § 194 lg 2 mõttes.

38. Alusetud on apellandi väited, nagu poleks maakohus hinnanud tõendeid KrMS §-s 61

sätestatud viisil. Maakohus hindas kõiki dokumentaalseid tõendeid ja kõrvutas neid isikuliste

tõendiallikatega. Kohtu argumentatsioonist nähtub, miks ta loeb tankla videosalvestisega ümber

lükatuks süüdistatava versiooni, et ta kaitses end L.L. ähvarduste eest. Kohtul on õigus tugineda

sündmuse objektiivsele pildile – muuhulgas nähtus tankla videosalvestise asitõendi protokollist, et

esimesena lõi K. Shevelev ja seda mitu korda. Tõendi uurimise tulemusel veendus maakohtunik, et

ei leidu objektiivseid asjaolusid, millest järeldada, et K. Shevelev kardaks kannatanut või oleks

üritanud end tema eest varjata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud

hinnanguga. K. Shevelevi apellatsiooniväide ärevuse suurenemisest ja „kohest sekkumist vajavast

olukorrast“ oli objektiivset teopilti vaadates süüdistatava enda loodud ega tulenenud kannatanu

käitumisest. Ühtlasi lükkab see ümber süüdistatava versiooni, et tema soovis vaid L.L. ga rahulikult

rääkida.

39. Kohtukolleegiumi hinnangul on alusetu apellandi väide kõrvaldamata kahtluse olemasolust,

mis tuleks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. In dubio pro reo-põhimõtte

poole on alust pöörduda tõendamisprotsessi lõppetapil, kui tõendikogumile antava tervikhinnangu

tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-12-07, p 8). Selliseid

kõrvaldamata kahtlusi kriminaalkolleegiumil käesolevas kriminaalasjas ei jäänud.

40. K. Shevelev märgib, et tal ei olnud teo toimepanemiseks „pahatahtlikku kavatsust“ ja teda

mõisteti valesti. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust kõigi objektiivsete asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega (§ 16 lg 3). K. Shevelev teadis, et

L.L. ei ole teda kehaliselt väärkohelnud. Helistades Häirekeskusesse ja selle kohta valetades, pani

süüdistatav teo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Häirekeskuse töötajale selle kohta valeinfo

andmine oli sel hetkel K. Shevelevi eesmärk.

41. Apellandi väide, et tavakodanik ei ole alati valekaebuse esitamise koosseisu objektiivsetest

ja subjektiivsetest külgedest teadlik, ei vabasta teda vastutusest. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul

eluliselt usutav, et K. Shevelev, tehes kõnet Häirekeskusesse ja toimunu kohta valetades, ei saanud

aru, et selline tegu on keelatud. Karistusseadustik on avalikult Riigi Teataja lehel kättesaadav ja selle

§ 319 sõnastusest on üheselt aru saada sätte mõte ja kohaldumisala.

42. K. Shevelev vaidlustas apellatsiooni taotluste osas ka talle mõistetud karistust. Samas

möönis ta, et kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et tegu tuleks kvalifitseerida valekaebuseks,

nõustub ta aktsepteerima mõistetud rahalist karistust. Kuna ringkonnakohus nõustus apellandi

8(11)

süüküsimuses maakohtuga ega näe ka ise maakohtu otsuses selliseid kaalutlusvigu, mis tingiksid

süüdistatavale kergema karistuse mõistmise, siis jääb K. Shevelevile mõistetud karistus muutmata.

(III)

43. K. Shevelev ei nõustu maksma temalt kohtueelses menetluses välja mõistetud kaitsjatasu

488 eurot. Apellandi arvates ei oleks seda kulu tekkinud, kui valekaebuse süüdistus oleks läbi

vaadatud kriminaalasjas nr 1-21-8206. Sestap peaks kulu kandma riik.

44. Ringkonnakohus ei nõustu määratud kaitsja tasu riigi kanda jätmisega. Riigi õigusabi tasu

suurus oleneb kaitsja poolt teostatud töö põhjendatud mahust. Mida rohkem episoode inimesele ette

heidetakse, seda suurem on reeglina kaitsja tasu. Seetõttu oleks ka kõikide episoodide koos

menetlemisega kaasnenud K. Shevelevile suurem menetluskulu.

45. Kaitsja 26. juunil 2024 esitatud taotluses (tl 143–144) nimetatud menetlustoimingud on

ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ning asjakohased (materjalidega tutvumine, korduvad vestlused

prokuröri ja kaitsealusega, edasise menetluse kirjalik selgitamine ja kirjalikud vestlused K.

Sheveleviga). Kõik eeltoodud toimingud on seotud kaitseülesannete täitmisega, mh suurel määral K.

Sheveleviga suhtlemisega ning talle menetluslike aspektide selgitamisega. Kaitsja 30. jaanuari 2025

taotlusest (tl 146–147) nähtuvalt esitas ja koostas kaitsja taotlusi (nt asja arutamiseks

lühimenetluses) ja nõustas ses osas K. Shevelevit. Kaitsja tutvus kaitsealuse esitatud taotlustega

kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustas teda. Samuti arutleti probleeme nii e-kirja kui ka Viberi

teel. Kaitsja tutvus prokuröri 24. jaanuari 2025. a taotluse rahuldamata jätmise määrusega, korraldas

kriminaalasja materjalidega tutvumise kokkuleppimise ja tutvus ning korrigeeris K. Shevelevi

lisataotlusi. Kohtukolleegiumi hinnangul seonduvad kõik taotluses loetletud toimingud, mida kohus

täies mahus ei korda, kriminaalasja menetlemisega. Seega võib öelda, et teostatud kaitsetoiminguid

olid asjakohased ning vajalikud.

(IV)

46. K. Shevelev vaidlustab maakohtu otsuse temalt kannatanu esindajale makstud tasu

väljamõistmises.

47. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu muu hulgas kannatanu valitud esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu.

48. Kolleegium peab õigusabi vajalikuks ja teenuse tunnihinda (kuni 210 eurot + käibemaks)

mõistlikuks, kuid pidades silmas asja keerukust ja mahukust, pole toimingutele kulunud aeg täies

ulatuses põhjendatud. Tegemist on võrdlemisi lihtsakoelise kriminaalasjaga, mille esemeks on üks

episood ja mille asjaolud on tuvastatud juba kohtuasjas 1-21-8206. Samuti pole süüteoasjas

keerukaid õiguslikke probleeme. Jättes õigusabile kulunud aja mõistlikkuse hindamisel need

asjaolud tähelepanuta ja arvates menetluskulu hulka esindaja tasu ka osas, milles see ei ole

põhjendatud, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Selle

vea saab ringkonnakohus kõrvaldada.

49. Kannatanu esindaja on kohtueelses menetluses ja maakohtule esitanud neli arvet. Arvetele

nr 20220833 ja 20230375 lisatud spetsifikatsioonide kohaselt kulus kuriteoteate koostamisele ja

sellega kaasnevatele toimingutele (nt materjalide ja kohtupraktika analüüs, kliendiga suhtlus) kokku

15 tundi ja 9 minutit (tl 100–103). Kuriteokaebus on 6 lehekülge pikk ja kohtukolleegium ei tee

etteheiteid selle kvaliteedile. Samas ei ole tegemist mahuka kriminaalasjaga. Kaebuse sisuks oleva

kuriteo asjaolud on võrdlemisi lihtsakoelised ja selged ning lahkamist vajavaid keerulisi õiguslikke

probleeme ei ole. Seega peab kolleegium mõistlikuks ajakuluks kliendiga nõupidamisele,

materjalidega tutvumisele ja kuriteokaebuse koostamisele kokku 8 tundi. 2022. aastal oli esindaja

tunnihind 190 eurot ja käibemaks 20%, seega vastas mõistlikule ajakulule tasu 1824 eurot (sh

9(11)

käibemaks 304 eurot). Ülejäänud osas ei ole esindaja tasu arvamine KrMS § 175 lg 1 p-s 1

sätestatud menetluskulu hulka põhjendatud.

50. Arvele nr 20250137 lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal tsiviilhagi

koostamisele kokku 9 tundi 49 minutit. Ülejäänud toimingud on seostatavad K. Shevelevi

süüküsimusega (tl 104–105). Esindajale tasuti selle eest 3 376,14 eurot (sh käibemaks 608,81 eurot).

Tsiviilhagi koostamine (9 tundi 49 minutit) moodustas sellest 2 513,32 eurot (sh käibemaks 453,22

eurot) (tunnitasu 210 eurot, käibemaks 22%). Muudele, s.o K. Shevelevi süüküsimusega seotud

toimingutele kulus seega 862,82 eurot (sh käibemaks 155,59 eurot), mida kolleegium peab

põhjendatuks.

51. Arvele nr 20250532 lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 2025. a

kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungile kokku 3 tundi 47 minutit (tl 201–203). Seegi

ajakulu on põhjendatud. Selle eest maksti esindajale 969,29 eurot (sh käibemaks 174,79 eurot).

Arvestades, et vähemalt osa kannatanu esindaja kohtumenetluses kulutatud ajast pidi olema seotud

tsiviilhagi menetlemisega, jagab kohus selle kulu ca 2/3 (646,29 eurot) ja ca 1/3 (ehk 323 eurot),

pidades hagiga seotuks väiksemat osa.

52. K. Shevelev on tõstatanud kahtlusi, kas kajastatud toimingud on ikkagi seotud kõnesoleva

kriminaalasjaga. Ses osas on maakohus talle põhjendatult vastanud. Maakohus analüüsis K.

Shevelevi väiteid seoses 2. augusti 2022. a arvega nr 20220833 (tl 100–101). Maakohus leidis

erinevalt K. Shevelevist, et arved on seotud menetletava kriminaalasjaga. Esmalt viitas sellele

õigusabi kirjeldus arve spetsifikatsioonis. Teiseks osutas sellele asjaolu, et varasemas kriminaalasjas

nr 1-21-8206 ei kasutanud L.L. esindaja abi. Ringkonnakohtu hinnangul viitab ka lepingu selgitus:

„Kons/AP“ juriidilisele konsultatsioonile ja arvestades, et tegu oli esimese arvega, on loogiline

spetsifikatsioonis kirja pandud kirjeldus. Mingitki põhjust ei ole jagada K. Shevelevi kahtlust, et

osutatud õigusabiteenus poleks seotud KarS § 319 järgi seotud süüasjaga nr 1-21-8206 või K.

Sheveleviga, vaid L.L. tsiviilvaidlusega oma naise ja tütrega. Sestap loeb ringkonnakohus

paljasõnaliseks apellatsiooni needki väited, milles K. Shevelev pakub, et tegemist võis olla mõne

muu alusetu kriminaalmenetluse algatamise eest esitatud arvega. Nii arvete kuupäevad kui ka

toimingute sisu kirjeldused kinnitavad, et õigusabi on osutatud seoses käsiloleva kriminaalasjaga.

53. Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi

lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. See osa kaitsja või kannatanu esindaja tasust, mis

on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182, mitte § 180 lg

1 alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2023. a otsus asjas nr 1-20-2143, p 33).

Maakohus on selles osas eksinud ja jätnud KrMS §-s 182 sätestatu sootuks tähelepanuta. Selle vea

saab ringkonnakohus parandada.

54. Maakohus on jätnud kannatanu L.L. tsiviilhagi rahuldamata. KrMS § 182 lg 1 sätestab, et

tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu.

Seega jäävad menetluskulud ses on kannatanu kanda ja nende väljamõistmine süüdistatavalt on

alusetu. Maakohus asus küll seisukohale, et kannatanu au teotamine seisneb tema kohta teadvalt vale

kuriteokaebuse esitamises, kuid pidas kannatanu mittevaralise kahju hüvitise nõuet täies ulatuses

põhjendamatuks. Maakohus selgitas, et juba Viru Maakohtu 26. oktoobri 2022. a otsusega nr 1-21-

8206 tuvastati, et K. Shevelevi kuriteokaebuses esitatud väited ei vasta tõele. Maakohus toonitas, et

kohtulahendid on piisavad, et kõrvaldada L.L. au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

Teisisõnu leidis maakohus, et juba vaid K. Shevelevi süüditunnistamise faktist nii eelnevas kui ka

käesolevas kriminaalasjas piisab kannatanu õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Sestap ei ole

tegemist ka tsiviilhagi osalise rahuldamisega, mis võimaldaks menetluskulu süüdistatava ja

kannatanu vahel jagada (KrMS § 182 lg 3). Seega jäävad tsiviilhagi koostamisega seotud kulud 2

513,32 eurot (sh käibemaks 453,22 eurot) ja kohtumenetluses esindajale makstud tasust ca 1/3 ehk

323 eurot kannatanu enda kanda.

10(11)

55. Ülejäänud kannatanu esindamisega seotud menetluskulud, s.o 3 333,11 eurot, tuleb

süüdistatavalt kannatanu kasuks KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista (1824 eurot + 862,82 eurot +

646,29 eurot).

56. K. Shevelev on esitanud veel taotluse jätta menetluskulud riigi kanda arvestades tema

resotsialiseerimisväljavaateid. Ta palub arvesse võtta enda perekondlikku seisundit. Ta on nelja

alaealise lapse ja tudengi isa, kellest kahte last hooldab ta igapäevaselt. Lisaks on tal pensionärist

ema, kes ei tööta. 25. septembril 2025 koondati K. Shevelev töölt, mille kohta ta esitab tõendi.

57. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa

kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid

kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. Seetõttu tuleb esitatud tõend, milleks on tööandja

avaldus töölepingu nr 3709 erakorraliseks ülesütlemiseks, K. Shevelevile tagastada. KrMS § 180 lg

3 kohaselt arvestas maakohus määratud kaitsja menetluskulusid K. Shevelevilt välja mõistes tema

resotsialiseerimise väljavaateid ja määras riigil tekkinud menetluskulud 488 eurot tasumisele ositi.

Samas ei ole kolleegiumi hinnangul siiski põhjust jätta neid kulusid riigi kanda. Esmalt on

kohtuasjas tõendamata, et kulude tasumine käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Isegi kui temaga

septembris tööleping lõpetati, on süüdistataval võimalik leida uus töö. Samuti on praeguseks

möödunud maakohtu otsusest võrdlemisi pikk aeg, mis on andnud süüdistatavale võimaluse

saabuvate rahaliste kohustuste tasumiseks valmistuda.

58. K. Shevelev palub veel, et kui mingid kulud peaksid jääma tema kanda, koostada

maksegraafik selliselt, et igakuine hüvitamisele kuuluv makse ei ületaks 50 eurot. Maakohus on juba

määranud, et süüdistatavalt välja mõistetud kaitsja tasu tasumine toimub 12 kuu jooksul. Samas ei

ole kohtul seaduslikku alust määrata ositi tasumisele kannatanu kasuks väljamõistetavat

menetluskulu. KrMS § 180 lg 3 neljandas lauses ette nähtud ositi tasumise võimalus laieneb üksnes

sellisele kriminaalmenetluse kulu hüvitisele, mis mõistetakse süüdistatavalt välja riigi kasuks. KrMS

§ 180 lg 3 neljanda lause alusel ei saa koormata mõnd menetlusosalist – näiteks kannatanut –

kohustusega oodata talle kuuluva menetluskulu hüvitamise nõude kohese ja täieliku

sissenõudmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a otsus asjas nr 1-21-

2199, p 11).

(V)

59. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg 2 p-st

6 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. juuli 2025. a otsuse K. Shevelevilt kannatanu L.L.

kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Uue otsusega mõistab ringkonnakohus K. Shevelevilt

kannatanu L.L. kasuks välja õigusabikuludena 3 333,11 eurot (sh käibemaks). K. Shevelevi

apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt.

60. L.L. esindaja vandeadvokaat A. Pilv esitas taotluse mõista K. Shevelevilt L.L. kasuks

välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 1313,99 eurot (koos käibemaksuga).

Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks. Esindaja tunnitasu on 220 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks, ja see on mõistliku suurusega. Kannatanu esindajal kulus kokkuvõtvalt

maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumisele, kliendiga nõu pidamisele, seisukoha koostamisele

kokku 4 tundi ja 49 minutit. Kolleegium peab toiminguid vajalikeks ja ajakulu põhjendatuks.

61. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lõike 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb need

menetluskulud Eesti Vabariigilt kannatanu L.L. kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)