2-23-2608/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-2608

Tsiviilasi

Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetlus ja

kohustusest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taavi Tsakuhhini määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Taavi Tsakuhhin

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustajad (võlausaldajad):

1. Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)

2. Bondora AS (registrikood 11483929)

3. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

4. PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

5. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

6. Svea Finance AS (registrikood 11200943)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2025 määrus osaliselt osas, millega kohustati

Taavi Tsakuhhinit hüvitama menetlusabikulud täies ulatuses, ja teha selles osas uus

määrus, millega vabastada Taavi Tsakuhhin menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest 70% ulatuses ja mõista Taavi Tsakuhhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 297

eurot ja 86 senti. Jätta Tartu Maakohtu 25. juuni 2025 määrus ülejäänud osas

muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Lõpetada Taavi Tsakuhhini (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXXX)

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

3.2. Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri ja usaldusisiku

kohustustest Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses pärast PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist.

3.3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p

2):

Võlausaldaja nimi (registri- või isikukood)

Saamata nõue

Omega Invest OÜ (10866568)

1 952,03 €

Bondora AS (11483929)

11 333,95 €

B2 Impact OÜ (11542046)

6 980,72 €

PlusPlus Capital AS (11919806)

994,43 €

Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

646,24 €

Svea Finance AS (11200943)

1 898,12 €

Kokku:

23 805,49 €

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3.4. Määrata pankrotihalduri Küllike Miti tasuks Taavi Tsakuhhini (pankrotis)

pankrotimenetluses 1000 eurot, millele lisandub käibemaks220 eurot, kokku 1220

eurot ja mõista see summa välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

3.5. Anda Taavi Tsakuhhinile (pankrotis) hüvitamiskohustusega menetlusabi

pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 992,88 eurot, sh käibemaks

179,04 eurot. Vabastada Taavi Tsakuhhin menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest 70% ulatuses ja mõista Taavi Tsakuhhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja

297 eurot ja 86 senti. Taavi Tsakuhhinil tuleb tasuda 297,86 eurot nelja osamaksega

järgmiselt:

-

75 eurot 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest;

-

75 eurot 60 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest;

-

75 eurot 90 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest;

-

72,86 eurot 120 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.

Osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB

Pank AS), EE522200221013264447 (Swedbank AS), EE401700017002872300 (Luminor

Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), kohustusliku viitenumbriga

99925700019047.

3.6. Pankrotihalduri tasust 227,12 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.

3.7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri

tasu katteks riigi vahenditest 992,88 eurot, sh käibemaks 179,04 eurot, OÜ

Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr

EE742200221013804535.

3.8 Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri ja usaldusisiku

kohustustest Taavi Tsakuhhini (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses.

3.9 Lõpetada Taavi Tsakuhhin (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes 17. aprillil 2023

algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda Taavi

Tsakuhhinit pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

4. Jätta määruskaebusmenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus lõpetas 25. juuni 2025 määrusega Taavi Tsakuhhini (võlgnik,

määruskaebuse esitaja) pankrotimenetluse raugemise tõttu, ühtlasi lõpetas kohus kohustustest

vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Sama määrusega määras kohus kindlaks pankrotihalduri tasu ning andis

võlgnikule selle osaliseks tasumiseks hüvitamiskohustusega menetlusabi 992,88 eurot (sh

käibemaks) ning mõistis summa võlgnikult riigi kasuks välja.

Maakohus tuvastas, et võlgnik ei ole täitnud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS)

ettenähtud kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse või selle

otsimisega (FIMS § 47 lg 1). Kohtu hinnangul ei teinud võlgnik pankrotimenetluse ajal

piisavalt pingutusi tööle asumiseks, vaid elas Töötukassa, kohaliku omavalitsuse ja

lähikondsete toetustest ega panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisse. Võlgnik rikkus

kohustust mitte varjata oma tulusid ja vara (FIMS § 47 lg 2), kui takistas pankroti

väljakuulutamisele järgneva viie kuu jooksul pankrotihalduril teha vanemahüvitisest

kinnipidamisi suunates maksed välisriigi krediidiasutuse kontole ja arveldades selle kaudu.

Samuti on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve internetikasiinodes hasartmängude

mängimisega – raisanud vara FIMS § 45 lg 3 p 4 mõistes, mis on FIMS § 49 lg 5 teise lause

järgi alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Maakohus märkis, et menetluse ajal

on võlgnikul õigusrikkumiste tõttu tekkinud juurde uusi rahalisi kohustusi suuremas summas,

kui ta on pankrotivõlausaldajate nõudeid täitnud. Seetõttu lõpetas maakohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 49 lg 8 alusel

ja keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast.

Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotihalduri tasu katmiseks täies ulatuses ja pankrot

kuulutati välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määras kohus halduri taotlusel halduri tasu

hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Kuna kohus lõpetas menetluse jättes võlgniku

vabastamata täitmata jäänud kohustustest, tuleb võlgnikul FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 alusel

riigile menetlusabi kulu hüvitada täies ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS

2. Võlgnik esitas 9. juulil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

osaliselt. Võlgnik palub kohustustest vabastamise menetlust jätkata ning mitte kohustada teda

hüvitama menetlusabi kulu.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole maakohus arvestanud, et võlgnik kasvatab üksinda 3-

aastast last ja elab XXXXXX lähedal XXXXX. Selline erandlik olukord takistab tal

sissetulekut teenida. Erialase töö tegemiseks on vaja viibida ehitusobjektil, eelduslikult

Tartus, Tallinnas või Soomes. Võlgnikul puuduvad oskused teha kaugtööd.

Võlgnik tunnistab, et on menetluse ajal saanud liiklustrahve. Samuti, et arveldas 2023. aastal

välisriigi konto kaudu, kuna Eesti kontod olid arestitud. Siiski haldur teadis, et võlgnik saab

vanemahüvitist ning halduri palvel viis võlgnik arveldused üle Swedbanki. Võlgnik tunnistab,

et on hasartmänge mänginud, summad jäävad 250–300 euro juurde ning võlgnik kehtestas

endale uuesti 6-kuulise hasartmängukeelu. Võlad on kiirlaenud, mis väljastati kontrollimata

tema suutlikkust neid tagasi maksta ning menetluse lõpetamisega kaotab võlgnik võimaluse

elu korda saada. Võlgnik on panustanud võlausaldajate nõuete rahuldamisse vastavalt

võimalustele – haldur tegi kinnipidamisi laekunud vanemahüvitisest. Võlgniku igakuine

sissetulek on lapsetoetus 80 eurot, toetus vallalt 240–340 eurot ning teda toetavad ema ja

vanaema. Lapse ema tasub lapsele elatist, kuid laekumised ei ole regulaarsed ja võlg on

ligikaudu 8000 eurot.

3. Tartu Maakohus kuulas 4. augustil 2025 võlgniku ära ja määras võlgnikule tähtaja kuni

1.septembrini 2025 kohtule töölepingu esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis võlgnikult riigi kasuks välja 992,88 eurot.

Ringkonnakohus vabastab võlgniku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest 70%

ulatuses ja ajatab menetlusabi korras hüvitatava osa tasumise riigituludesse. Ülejäänud osas

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus

oma määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

5. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Võlgnik

vaidlustas maakohtu määruse osas, milles kohus jättis ta vabastamata pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest ja mõistis temalt riigi tuludesse välja 992,88 eurot.

6. Maakohus andis võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks hüvitamiskohustusega

menetlusabi 992,88 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnik ei ole võimeline kulu

terves ulatuses ühekordse maksena hüvitama. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda,

on põhjendatud võlgnik TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetlusabikulude riigituludesse

tasumise kohustusest 70% ehk 695,02 euro ulatuses. Võlgnikul tuleb 297,86 eurot Eesti

Vabariigile hüvitada osamaksetega määruse resolutsioonis märgitud korras.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus ülejäänud osas seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus TsMS §-ga 659). Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus ei nõustu, et FIMS § 47 lg 1 nimetatud kohustuse rikkumine on vabandatav,

kuna võlgnik elab maapiirkonnas ja kasvatab väikest last. Maakohus on võlgnikule tema

kohustusi selgitanud ning võlgnik on juba enne pankroti väljakuulutamist kinnitanud, et on

teadlik kohustusest teha sissetulekutest kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks (dtl 17).

Pea kolme aasta jooksul ei ole võlgnik asunud sel eesmärgil tulu teenima (dtl 165).

Arvestades perekonnalt saadavat tuge ja asjaolu, et tema laps käib lasteaias, ei ole mõistlikult

usutav, et võlgnikul ei ole nende aastate jooksul olnud võimalik üldse tulu teenida.

Määruskaebuses ei ole võlgnik vaidlustanud, et on pankrotimenetluse ajal arveldanud

välisriigi konto kaudu, tekitanud juurde rahalisi kohustusi ning mänginud hasartmänge. Seega

on võlgnik takistanud oma sissetulekute kontrollimist ja nendest kinnipidamise tegemist,

halvendanud pankrotivõlausaldajate positsiooni ning nende nõuete rahuldamise asemel

suunanud raha kulutustesse, mis ei ole vältimatult vajalikud enda ja oma pere ülalpidamiseks.

Võlgniku rikkumiste tõttu on pankrotivõlausaldajad eelduslikult jäänud ilma sellest, mida nad

oleksid saanud, kui võlgnik oleks kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Selliselt on võlgnik

kahjustanud võlausaldajate huve ning seda ei muuda asjaolu, et võlgnik rikkumiste kaalu ise

ei taju.

8. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta TsMS §

172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud menetlusosaliste

endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks nende

rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)