Legislator Case Law & Legislation
2-25-8807/11 AI generated

2-25-8807/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-8807/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Lepingust 3291172/3310984 tulenev Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

Legislator headnote

AI generated

2-25-8807/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Lepingust 3291172/3310984 tulenev Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-8807

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagi A,K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1061 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

hageja lepinguline esindaja Pille Martin, e-post XXX

Kostja A,K. (isikukood XXX), e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Lepingust 3291172/3310984 tulenev

põhivõlgnevus põhiosa 910 eurot 90 senti ja viivised 49 eurot 51 senti.

3. Mõista A,K.-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 6. juunist 2025 põhinõudelt 910 eurolt 90 sendilt kuni

põhinõude rahuldamiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 280 eurot. Mõista A,K.-lt B2 Impact

OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. Kersti Sepal tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast

8. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

2-25-8807

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A,K. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid algne võlausaldaja Credit24 ja kostja 5. detsembril 2017 lepingu nr

3291172, mille järgi sai kostja kasutusse 750 eurot tagasimakse perioodiga 36 kuud,

intressimääraga 45% aastas, s.o 0,13% päevas. Hageja ja kostja muutsid 28. detsembril 2017

lepingut nr 3310984, millega suurendati kostja krediidilimiit 1250 euroni, tagasimakse perioodiga

36 kuud, intressimääraga 45% aastas, s.o 0,13% päevas. Hageja selgitas, et tegemist on lepingu

muutmisega, mitte uue lepingu sõlmimisega. Krediidikulukuse määr oli 56,50% aastas. Algne

võlausaldaja edastas 28. märtsil 2023 kostjale intressimäära ja seotud tasude muudatuse teate, mille

kohaselt on alates 28. märtsist 2023 krediidikonto lepingu nr 3310984 intressimäär 37,68% aastas,

s.o 0,10% päevas ja krediidikulukuse määr 45,67%.

Algne võlausaldaja tegi perioodil 5. detsember 2017 kuni 6. veebruar 2024 kostjale ülekandeid

summas 3341 eurot 7 senti. Kostja teinud on lepingu katteks tagasimakseid kokku 3516 eurot 61

senti, millest on arvestatud põhiosa katteks 2125 eurot 31 senti, intressi katteks 1359 eurot 51 senti,

teenustasude katteks 31 eurot 40 senti ja viiviste katteks 39 senti.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega,

s.o 15. aprilli 2024, 15. mai 2024 ja 15. juuni 2024 maksed. Algne võlausaldaja andis 25. juunil

2024 kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15. juuli 2024. Kostja võlgnevust ei

tasunud, luges algne võlausaldaja lepingu ülesöelduks 16. juulil 2024 ja loovutas nõude kostja vastu

hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult 19. juulil 2024.

Hageja sai kostjaga kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kostja tunnistas oma võlgnevust ning

nõustus igakuiselt tasuma võlgnevuse katteks vähemalt 102 eurot 43 senti. Kostja tasus kokkuleppe

alusel võlgnevuse katteks 304 eurot 86 senti, mille hageja arvestas põhiosa katteks.

2-25-8807

Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev põhivõlgnevus 910 eurot 90 senti ja viivise

võlgnevus 49 eurot 51 senti. Hageja palus välja mõista ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise alates 6. juunist 2025 põhinõudelt 910 eurolt 90 sendilt kuni põhinõude

rahuldamiseni.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale loetud kätte toimetatuks avalike teadeannete

kaudu 8. oktoobril 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14

kalendripäeva alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg

saabus 22. oktoober 2025).

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited

lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud

sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale

lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda

Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning

seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 280

eurot.

5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik