2-25-1998/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

14.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1998

Kohtuasi

X (X) hagi Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu vastu

üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 15.09.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Natalja Kutepova

Kostja Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood

80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.08.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

4. Mõista Xlt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kasuks välja menetluskulude

hüvitis 676 eurot (käibemaksuta).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse resolutsiooni p-de 1–3 osas ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

Määruse resolutsiooni p-de 4–5 osas on võimalik esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-25-1998

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 06.02.2025 (täiendatud 07.04.2025) Harju Maakohtule Tallinn, Randla tn

15 korteriühistu (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada üürilepingu ülesütlemise tühisuse.

2. Harju Maakohus võttis 08.04.2025 määrusega menetlusse üürilepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude ja keeldus menetlusse võtmast nõuet lepingu rikkumise lõpetamise

kohustamiseks.

3. Kostja esitas 10.04.2025 esialgse vastuse hagile ja taotluse hageja kohustamiseks tasuma

kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 8675 eurot.

4. Maakohus rahuldas 19.05.2025 määrusega osaliselt kostja 10.04.2025 taotluse ning

kohustas hagejat andma menetluskulude katteks tagatist 2400 eurot nelja osamaksena (iga

osamakse suurus 600 eurot). Esimene osamakse tuli tasuda 14 päeva jooksul määruse

jõustumisest arvates.

5. Hageja esitas 04.06.2025 Harju Maakohtu 19.05.2025 määrusele määruskaebuse, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.06.2025 määrusega rahuldamata ning Harju Maakohtu

19.05.2025 määruse muutmata. Harju Maakohtu 19.05.2025 määrus jõustus 13.06.2025.

6. Hageja esitas 31.07.2025 taotluse määrata täiendav tähtaeg Harju Maakohtu 19.05.2025

määrusega määratud tagatise tasumiseks vastavalt graafikule, kuivõrd hageja ei olnud teadlik,

et Tallinna Ringkonnakohus on teinud 13.06.2025 määruse, mida ei ole kätte toimetatud ja

millega hageja esindaja sai tutvuda alles 31.07.2025.

7. Hageja selgitas 07.08.2025 e-kirjas, et ei ole mistahes teavitusi (ei e-toimiku süsteemi

kaudu ega muul viisil) Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määruse kohta saanud, seetõttu

ei ole hageja määrusega enne 31.07.2025 tutvunud. Hageja esindaja tutvus määrusega

koheselt, kui sai sellest teada.

8. 13.08.2025 e-kirjaga jättis maakohus hageja taotluse tagatise tasumiseks tähtaja

pikendamiseks rahuldamata ja andis hagejale aega kuni 19.08.2025 esitada seisukoht kostja

menetluskulude nimekirjale. 19.08.2025 esitas hageja vastuväite kostja menetluskuludele ja

kohtu tegevuse peale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis hageja 19.08.2025 vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ning

hagi läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 1365 eurot (käibemaksuta) koos seadusjärgse viivise tasumise

kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

10. Maakohtu hinnangul ei olnud hageja vastuväide põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata.

Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt oleks kohus ületanud oma pädevuse piire.

Kohus leidis, et hageja esindaja ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt ning hageja

2-25-1998

selgitused on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Enne hageja taotluse lahendamist tuli

kohtul asjaolusid kontrollida. Selleks tegi kohus Riigi IT Keskusele päringu, mille vastusest

selgub, et avaliku e-toimiku poolt on Natalja Kutepovale toimingu 2-25-1998/12 (s.o Tallinna

Ringkonnakohtu 13.06.2025 määruse) kohta saadetud kaks e-kirja – teade dokumendi

nähtavaks tegemise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:38:37 ning teade kohtulahendi

jõustumise kohta on saadetud 13.06.2025 kell 11:43:38. Mõlemad e-kirjad on avaliku e-

toimiku poolt edukalt saadetud. Kohtul ei olnud põhjust Riigi IT Keskuse vastuses kahelda ja

hageja ei ole edaspidi ka teadete mittesaamisele enam tuginenud.

11. Kuna hageja ei selgitanud, millistel mõjuvatel põhjustel ta ei tutvunud 13.06.2025

määrusega 1,5 kuu jooksul, pidas kohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas hageja

esindaja on ajavahemikul 13.06.2025–31.07.2025 üldse avalikku e-toimikut kasutanud, kuid

jätnud Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrusega tutvumata. Kokkuvõtvalt asus kohus

seisukohale, et kohus ei ole ületanud enda pädevuse piire poole menetlusõiguste võimaliku

kuritarvitamise tuvastamiseks ja kohus jättis hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.

Vähetähtis ei ole antud juhul ka see, et hageja esindaja väitis esmalt kohtule, et ei ole ühtegi

teavitust saanud, kuigi päring kinnitas vastupidist.

12. Hagejal tuli esimene osamakse teha hiljemalt 27.06.2025, kuid hageja ei ole järginud

kohtul poolt antud tähtaega esimese osamakse tasumise osas ega ole tasunud ka kogu summat.

Erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 196 (kus kohus saab rakendada

kaalutlusõigust) ei saa TsMS § 197 ja TsMS § 423 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et kohtul oleks

vastavate tingimuste esinemisel ja kostja taotluse saamisel hagi läbivaatamata jätmiseks neid

norme rakendades kaalutlusõigus. Maakohus leidis, et tegemist on imperatiivsete sätetega, mil

kohtul puudub kaalutlusõigus ning kostja on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Olukorras, kus tagatise andmiseks määratud tähtaeg on möödunud ja tagatist antud pole, on

tegemist rikkumisega. Tähtaegselt andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele

õiguslikud tagajärjed. Kostjal on põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise

korral rakendub TsMS § 197 teine lause koosmõjus TsMS § 423 lg 1 p-ga 12, mis toob kaasa

tingimusteta hagi läbivaatamata jätmise. Nimetatud säte kaitseb kostjat olukorra eest, kus

menetluse jätkumisel lisanduvad uued menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostja

menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid hageja varaline olukord ei võimalda kostja kulusid

hüvitada. Kohtu hinnangul nimetatud sätted kindlustavad/tagavad kostjale tulevikus tekkivate

kohtukulude hüvitamise nõude täitmise hageja poolt. Tähtsust ei oma ega pole seaduse sisu

ega mõttega kooskõlas, kui hageja tasub tagatise peale kohtu määratud tähtaega hilinenult ega

ka asjaolu, millal kohus teeb vastava kohtumäärusega menetlusliku otsustuse (jätab hagi läbi

vaatamata). Tähtajaks tagatise andmata jätmisega on rikkumine toimunud ja õiguslikud

tagajärjed on saabunud. Arvestades eeltoodut jättis maakohus TsMS § 197 teise lause ja

TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel hagi läbi vaatamata ning lõpetas tsiviilasjas menetluse.

13. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ning märkis, et

TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine. Maakohus määras

kindlaks kostja menetluskulude suuruse ning leidis, et põhjendatud eeldatavate

õigusabikulude maht kohtus kokku on 1365 eurot (10,5 tundi x 130 eurot). Kostja lepinguliste

esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) oli maakohtu hinnangul vaidluse sisu ja lihtsust

arvestades mõistlik ning jääb ka kohtupraktikas tunnustatud tasumäärade piiresse. Küll aga

leidis kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi toimingute tegemiseks kokku 26,2

tundi on ülemäärane. Võttes arvesse kohtuvaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua, oli kohtu hinnangul kostja lepingulise

esindaja poolt teostatud õigusabi toimingute ajakulu põhjendatud kokku 10,5 tundi.

2-25-1998

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada,

rahuldada hageja esindaja vastuväite esimese astme kohtu tegevusele ning saata asi Harju

Maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

15. Määruskaebuse kohaselt on menetluse käigus tekkinud olukord hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Hagejal on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 13 ja 15 õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Alates hagiavalduse esitamisest hageja maksis riigile raha, kuid kohus ei ole asja

sisulise arutamise juurde jõudnud (TsMS § 2). Hageja kirjutas kohtule, et asjaoludest

tulenevalt on asi aktuaalne vaid kuni 25.09.2025 ehk kuni lepingu lõpptähtajani. Kahjuks ei

ole kohus seda arvesse võtnud.

15.1. Hageja määruskaebuse tagatise andmisele jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata,

kuid hagejale ei ole määrus õigeaegselt kätte toimetatud. Kostja eeldatavate menetluskulude

katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuli mh olukorda hinnata ka TsMS § 196 lg 21

vaatepunktist. Kohus ei arvestanud hageja huvidega menetluskulude tagatise määramisel.

15.2. Hageja taotles esimese astme kohtult tagatise tasumise tähtaja pikendamist. Taotluse

menetlemisel rikkus kohus tsiviilmenetlust. Esitades Riigi IT keskusele järelepärimise, kus

kohus küsis andmeid, kas hageja esindaja Natalja Kutepova on avalikku e-toimikut

külastanud perioodil 14.06–30.07.2025 mistahes tsiviilasjamenetluse raames, ületas kohus

oma pädevuse piire. Hagimenetluses on kohus seotud poolte esitatuga. Kohtu tegevus, kus ta

küsis riiklikust registrist andmeid poole esindaja konkreetse tsiviilasjaga mitteseotud tegevuse

kohta, on õigusvastane andmete kogumine. Veelgi enam, rikkus kohus sellega poolte

võrdsuse põhimõtet, sest asus omal algatusel kostjat toetavale positsioonile. Hageja palub

ringkonnakohtul rahuldada hageja vastuväite kohtu tegevusele ning jätta määruse

põhjendustest välja andmed hageja esindaja tegevuse kohta, mis ei ole käesoleva tsiviilasjaga

seotud.

15.3. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude osas. Kostja esindaja kulud

seoses õigusabiteenuse osutamisega on ebaproportsionaalsed ning ei vasta õigusabiteenuse

mahule. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada käesoleva kohtumenetluse

asjaolusid, sh asja mahukust ja keerukust. Asja sisuline arutelu hageja avalduses ei ole alanud.

Kostja esindaja ei ole sisulisi õiguslikke väiteid esitanud, tema põhitegevus seisnes

menetluskulude nimekirjade esitamises. Sellistel asjaoludel ei ole menetluskulude lõppsumma

põhjendatud.

16. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul

puudutavad hageja väited menetluskulude katteks tagatist nõudva määruse vaidlustamist,

mitte asja lõpetava kohtumääruse vaidlustamist. Kostja vaidlustas juba maakohtu tagatist

andvat määrust ja ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata. Kostja ei ole

selgitanud, kuidas maakohus rikkus PS §-des 13 ja 15 ning TsMS §-s 2 sätestatut. Hageja

jättis tagatise maksmata ning ei saa kohtule ette heita, et tagatise maksmata jätmisel hagi läbi

vaatamata jätmine kuidagi riivab hageja põhiõigusi. Kostja näeb, et hageja ei ole tasunud

tagatist ja üritas lükata tagatise maksmise kuupäeva ringkonnakohtu määruse kätte saamata

jätmisega. Hageja ei ole tasunud tagatist ka ringkonnakohtu määruse kättesaamise päeval ega

pärast seda.

2-25-1998

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu

määruse põhjendusi, jättes välja põhjendused, mis puudutavad hageja esindaja avaliku e-

toimiku külastamist ning teiste tsiviilasjamenetlustega tutvumist ajavahemikul 13.06.2025–

31.07.2025. Maakohtu määruse resolutsioon ja määrus muus osas jääb muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata ning hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

19. Ringkonnakohus märgib esmalt, et TsMS-st ei tulene võimalust esitada määruskaebust

maakohtu otsustuse peale jätta hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata, vaid esitatud

vastuväitele ja selle rahuldamata jätmisele on võimalik üksnes lõpplahendit vaidlustades

tugineda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ringkonnakohtul muuta maakohtu määruse

resolutsiooni p-s 1 tehtud otsustust, millega jäeti hageja 19.08.2025 vastuväide kohtu tegevuse

peale rahuldamata. Kolleegium nõustub siiski hageja seisukohaga, et siinsel juhul ei olnud

vajalik maakohtul asja lahendamisel küsida teavet selle kohta, kas hageja esindaja Natalja

Kutepova on avalikku e-toimikut külastanud ajavahemikul 13.06.2025–31.07.2025 seoses

teiste tsiviilasjadega. Selles osas tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määruse

põhjendusi ja jätta välja põhjendused, mis puudutavad hageja esindaja avaliku e-toimiku

külastamist ning teiste tsiviilasjamenetlustega tutvumist ajavahemikul 13.06.2025–

31.07.2025. Sellest olenemata on maakohus õigesti tuvastanud, et avaliku e-toimiku poolt on

Natalja Kutepovale toimingu 2-25-1998/12 (s.o Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025

määruse) kohta saadetud kaks e-kirja – teade dokumendi nähtavaks tegemise kohta on

saadetud 13.06.2025 kell 11:38:37 ning teade kohtulahendi jõustumise kohta on saadetud

13.06.2025 kell 1:43:38, sh on mõlemad e-kirjad avaliku e-toimiku poolt edukalt saadetud.

20. Teiseks puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 19.05.2025 määrus, millega kohustati hagejat

andma kostja menetluskulude katteks tagatist summas 2400 eurot nelja osamaksena (iga

osamakse suurus 600 eurot, esimene osamakse tuli teha 14 päeva jooksul määruse

jõustumisest arvates, järgmised osamaksed tuli tasuda iga järgneva kolme kuu samaks

kuupäevaks), jõustus 19.05.2025 ning esimene osamakse tuli hagejal teha hiljemalt

27.06.2025. Puudub vaidlus ka selles, et hageja ei ole järginud kohtu poolt antud tähtaega

esimese osamakse tasumise osas (27.06.2025) ega ole kogu summat tasunud. Maakohus jättis

taotluse tagatise tasumise tähtaja pikendamiseks ka õigesti rahuldamata, kuivõrd TsMS § 197

ja TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel puudub kohtul vastavate tingimuste esinemisel ja kostja

taotluse saamisel hagi läbi vaatamata jätmiseks neid norme rakendades kaalutlusõigus.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud, kuna

TsMS § 197 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 alusel pidi maakohus selliste asjaolude

esinemisel jätma hagi läbi vaatamata. Selles osas nõustub ringkonnakohus ka maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele seoses asja läbi vaatamata jätmisega märgib

ringkonnakohus järgmist.

20.1. Ekslik on hageja seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2025 määrus oleks tulnud

hagejale kätte toimetada. TsMS § 466 lg 1 sätestab, et täitedokumendiks olevad määrused ja

määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks

kohtu valitud viisil. Kuna tagatise nõudmise määrus ei ole täitedokument (s.o määrus, millele

2-25-1998

tuginedes saab algatada täitemenetluse) ning ringkonnakohtu määruse peale ei saanud ka

kaevata, siis ei pidanud ringkonnakohus määrust hagejale kätte toimetama.

20.2. Ainetud on hageja väited, et maakohus oleks pidanud lisaks omal algatusel kontrollima

uuesti hageja majanduslikku seisundit TsMS § 196 lg 21 alusel. Hageja nimetatud kohtu

kohustus ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Maakohus hindas hageja majanduslikku

seisundit 19.05.2025 määruses ning määruses märgitud hinnangute ja järeldustega nõustus

Tallinna Ringkonnakohus 13.06.2025 määruses. Seadus ei näe ette kohtule kohustust

kontrollida tagatise tasumata jätmisel uuesti hageja majanduslikku seisundit. Seda kinnitab ka

varasem kohtupraktika (TlnRnKm 24.09.2024, 2-23-177, p 13). Asjakohatud on ka väited, et

alates hagiavalduse esitamisest on hageja tasunud erinevaid riigilõive (hagi esitamisel, hagi

tagamise taotluse esitamisel, kahe määruskaebuse esitamisel), kuid kohus ei ole asja sisulise

arutamiseni jõudnud, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS §-st 2 tulenevaid põhimõtteid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning kui hageja on otsustanud pöörduda

kohtusse, siis tuleb arvestada ka vajadusel taotluste ja määruskaebuste esitamisel tekkivate

menetluskuludega ning lepingulise esindaja kasutamisel ka õigusabikuludega. Sellest ei ole

võimalik järeldada, et maakohus oleks rikkunud TsMS §-st 2 tulenevaid põhimõtteid.

20.3. Hageja on tuginenud ka sellele, et tal on PS §-dest 13 ja 15 tulenevalt õigus riigi ja

seaduse kaitsele ning praegusel juhul on hageja õigused jäänud kaitseta. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate

menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramisel on

eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel

võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (RKTKm

01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Sellise eesmärgiga on kooskõlas, et kui hageja ei anna

nõutud tagatist, siis jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui TsMS ei näeks ette asjaomast tagajärge

ja hagi menetletaks igal juhul edasi, puuduks tagatise andmise nõudmise regulatsioonil

sisuline mõte. Seda on leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma varasemas praktikas

(TlnRnKm 27.09.2022, 2-21-2764, p 19).

21. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks

osas, millega jäeti hagi läbi vaatamata. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud muuta ka

menetluskulude jaotust ning maakohus on õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 168 lg 2

alusel hageja kanda.

22. Hageja on vaidlustanud maakohtu määrust ka kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas, leides, et kostja menetluskulud on ebaproportsionaalsed ega vasta

õigusabiteenuse mahule võttes arvesse asja mahukust, keerukust ja sisu. Ringkonnakohus

selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse

kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud

diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Menetluskulude hindamisel

tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud

kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise

huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult

menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse

põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest,

kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui

kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige

seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud

2-25-1998

hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on

see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on, võttes arvesse kohtuvaidluse

asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolu, et menetlus ei ole kestnud kaua,

lugenud kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingute ajakulu põhjendatuks 10,5 tunni

ulatuses. Hageja ei ole kaebuses esitanud põhjendusi, miks on hageja hinnangul maakohus

ületanud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja õigusabi toimingute

ajakulu saab vajalikuks ja põhjendatuks pidada 10,5 tunni ulatuses.

23. Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ka

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis kannab hageja menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel ka määruskaebemenetluses.

25. TsMS § 174 lg 2 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetlust lõpetavas määruses kindlaks ja menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi,

määrab kohust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud

menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja

menetluskulude suuruse kindlaks.

26. Kostja lepinguline esindaja esitas 07.11.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt

on kostjale osutatud õigusabi 6,2 tunni ulatuses tasumääraga 130 eurot/t, millele ei lisandu

käibemaksu. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmiseid

toiminguid:



tutvumine 18.09.2025 kohtu korraldusliku määrusega, aruandlus kliendile, vastamise

tähtaja fikseerimine ja töö planeerimine 0,25 tundi;



tutvumine 15.09.2025 määruskaebusega, määruskaebuses esitatud teeside kohta

õigusliku arvamuse kujundamine, sisuline tutvumine vaidlustatud lahendiga

(28.08.2025 määrusega) ja lahendile õigusliku hinnangu andmine 2 tundi;



ettevalmistus kliendiga kohtumiseks, kohtumine kliendiga, kohtuasja arutamine,

konsultatsioon 1 tund;



15.09.2025 määruskaebusele vastuse koostamine, kohtule esitamine ja aruandlus

kliendile 1,25 tundi;



tutvumine kohtu 01.10.2025 määrusega, aruandlus kliendile 0,1 tundi;



tutvumine ringkonnakohtu 31.10.2025 määrusega, vastuse tähtaja fikseerimine ja töö

planeerimine 0,1 tundi;



määruskaebemenetluses puudutatud isiku menetluskulude nimekirja koostamine ja

kohtule esitamine vastavalt 31.10.2025 määrusele, aruandlus kliendile 1,5 tundi.

27. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, milles leiab, et kostja

menetlustoimingute ajakulu on ilmselgelt liialdatud. Kostja esindaja ei esitanud

määruskaebuse menetlemisel sisulisi seisukohti.

2-25-1998

28. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat

on esindanud jurist Dmitri Štšerbin. Kostja esindaja tasumäär on kohane ja ei ületa juristi

keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul.

29. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt. Ringkonnakohus ei pea määruskaebemenetluses puudutatud isiku menetluskulude

nimekirja koostamise ja kohtule esitamise ning aruandluse esitamise kliendile ajakulu

põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Vastavate toimingute ajakulu ei ole sellises ulatuses

põhjendatud, kuivõrd tegemist ei ole mahuka dokumendiga. Ringkonnakohus loeb

menetluskulude nimekirja koostamise ja kliendile aruandluse esitamise põhjendatud ja

vajalikus ajakuluks 30 minutit, s.o 0,5 tundi. Muude toimingute osas on kolleegiumi

hinnangul menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning nendele

kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.

30. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonimenetluses 5,2 tundi. Kostja palub menetluskulud välja mõista ilma

käibemaksuta. Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 676

eurot (käibemaksuta) (5,2 x 130).

31. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

32. Käesolev määrus ei ole kaevatav osas, millega ringkonnakohus muutis maakohtu määruse

põhjendusi, kuid jättis määruse resolutsiooni muutmata (TsMS § 427). Kuivõrd käesolev

määrus ei ole kaevatav, siis ei ole võimalik praegusel juhul eraldi vaidlustada ka

menetluskulude jaotust (TsMS § 178 lg 1 ls 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse

Riigikohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)