3-25-1556/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. novembril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1556

Haldusasi

AS A&P Mets kaebus Transpordiameti 11. veebruari 2025.

a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja AS A&P Mets, esindaja Maiu Paloots

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Tiina Raja

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tunnistada õigusvastaseks Transpordiameti 11. veebruari 2025

otsus AS-i A&P Mets 20. detsembri 2024. a taotluse kohta.

2. Mõista Transpordiametilt AS-i A&P Mets (registrikood 10321314) kasuks välja

menetluskulud 65 eurot 30 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. detsembril 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja

soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-24-1556

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS A&P Mets esitas 20. detsembril 2024 Warren Safety OÜ-le taotluse, milles palus

luba ladustada metsamaterjali ajutisele laoplatsile riigimaantee nr 16158 Kaasiku-Liivi tee

5,11.–5,27. km-l paremal pool teed. Warren Safety OÜ vaatab selliseid taotlusi läbi

Transpordiameti (TRAM) ülesandel.

1.1.

Taotluse järgi on kaebajal vaja ladustada puitu, mille ta soovib raiuda Kadakamäe

katastriüksusel (45201:001:0429). OÜ Warren Safety on varem leidnud, et Kadakamäe

katastriüksuselt raiutavat puitu saab ladustada ka Kaasiku-Liivi tee mahasõidu ääres.

Mahasõit asub katastriüksusel Kullamaa metskond 223 (45201:002:0151), mis kuulub riigile.

Mahasõit on ca. 50 m pikk. Selle ühte äärde ei mahu kogu puiduladu (ca. 1000 tm puitu) ära.

Mahasõidu mõlemas ääres kasvab täna mets. Sinna laoplatside rajamiseks ja neile puidu

vedamiseks tuleks arvestatavas ulatuses metsa raadata. Olemasoleva laoplatsi kasutamine on

seega oluliselt keskkonnasõbralikum. Raadamine on seotud ka oluliste kuludega, sest

kehtivad õigusaktid näevad ette raadamistasu maksmise.

1.2.

Kaebaja on suhelnud Kullamaa metskond 223 katastriüksuse kasutamise teemal Riigi-

metsa Majandamise Keskusega (RMK). RMK esindaja leidis, et eelistada tuleb ladustamist

olemasoleval laoplatsil. Samal platsil lubati materjali ladustada 2016. a-l. Teemaa kasutamine

ei tekitanud probleeme.

2. OÜ Warren Safety vastas kaebajale 23. detsembri 2024. a e-kirjaga. OÜ selgitas, et

tegi 19. novembril 2024 selles kohas paikvaatluse, kus osalesid nii kaebaja kui ka TRAM-i

esindajad. Ameti ja OÜ kui teehooldaja hinnangul on samas kohas olemas mahasõit, mida

saab kasutada metsamaterjali ladustamiseks ja laadimiseks. Seetõttu ei anna OÜ Warren

Safety kaebajale taotletud luba ja palub teha tööd väljaspool teemaad.

3. Kaebaja esitas 27. detsembril 2024 TRAM-ile palve vaadata taotlus ja OÜ Warren

Safety keeldumine üle. Kaebaja palus teha uue otsuse, millega tema taotlus rahuldataks. Kui

TRAM leiab, et taotletud luba ei saa anda, palus kaebaja ametil esitada selle kohta õigus-

normidele vastav keelduv haldusakt.

4. TRAM vastas 11. veebruaril 2025 e-kirjaga, milles leidis järgmist.

4.1.

TRAM vaatas taotluse läbi ja käis koha peal olukorraga tutvumas. Metsamaterjali

ladustamine riigitee äärde põhjustab liiklusohu. Oht liiklejatele tekkib esmalt tehnika

liikumise tõttu ladustamisel ajal. Teiseks tekkib oht varjatud nähtavuse tõttu olukorras, kus

metsamaterjalivirnad paiknevad tee ääres.

4.2.

Kullamaa metskond 223 kinnisasjal on ca. 50 m pikkune kruusakattega mahasõit. See

rajati sinna pärast 2016. a, mil kaebaja taotluses märgitud olemasolevat laoplatsi viimati

kasutada lubati. TRAM-i esmane eelistus on, et kaebaja kasutaks metsamaterjali

ladustamiseks ja väljaveoks mahasõitu ning ladustaks materjali selle äärde. Teine ettepanek

on ladustada metsamaterjal Kaasiku-Liivi äärde, aga teha seda nii, et ladustamine on

korraldatud metsa poolt ja väljavedu mahasõidu kaudu samuti metsa poolt. Sellisel juhul ei

liiguks tehnika riigiteel ega ohustaks liiklust.

4.3.

TRAM on lahendustele avatud ja valmis kaasa mõtlema. Liiklusohutus pole midagi

abstraktsest, mille üle annaks kaubelda. Seetõttu palub TRAM kaebajal kasutada oma

tegevuse korraldamiseks olemasolevaid võimalusi.

5. Kaebaja palus 1. aprilli 2025. a e-kirjas ametil selgitada, kas ta lõpetas 11. veebruari

2025. a e-kirjaga menetluse või jätkab seda.

6. Vastustaja selgitas 25. aprilli 2025. a e-kirjas, et jääb oma seisukoha juurde. Taotletud

luba pole põhjust anda. Olemas on kaks alternatiivset võimalust, mis sobivad ladustamiseks

2(9)

3-24-1556

paremini. Kaebajale on e-kirjaga vastatud. Eraldi haldusakti seetõttu ei koostata. See ei takista

kaebajal kohtusse pöörduda, kui ta pole otsusega nõus. E-kirjaga saadetud vastuse saab

võrdsustada haldusaktiga. TRAM tänas kaebajat selle eest, et viimane osutas tähelepanu

keelduva haldusakti väljastamise vajalikkusele. TRAM märkis, et arvestab seda tulevikus

samasuguste taotluste menetlemisel.

7. AS A&P Mets esitas 26. mail 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse TRAM-i 11.

veebruari 2025. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, selle tühistamiseks ja ameti

kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse metsamaterjali ladustamis- ja laadimisloa saamiseks

uuesti läbi. Kaebaja täiendas kaebust hilisemates seisukohtades.

7.1.

Kadakamäe kinnisasjale pole autodega juurdepääsu. Piirkonna kinnistutel tehtud raiete

puhul on metsamaterjal raiealadelt välja veetud traktoritega Kullamaa metskond 233

kinnisasjal asuvale laoplatsile, mis paikneb riigimaantee 16158 Kaasiku-Liivi tee ääres

teekaitsevööndis. Laoplatsilt on metsamaterjal metsaveoautodele laaditud Kaasiku-Liivi teel.

7.2.

Metsamaterjali ladustamiseks riigimaantee äärde teemaale ja laost materjali veokitele

laadimiseks on vajalik TRAM-i nõusolek. Amet on volitanud loataotluste menetlust läbi

viima piirkonna riigiteede hooldust korraldava ettevõtte, kelleks Läänemaal on ühiselt Warren

Safety OÜ ja Leonhard Weiss Viater OÜ.

7.3.

Kaebaja oli palunud TRAM-il anda keeldumise korral välja haldusakti. Ameti 11.

veebruari 2025 kiri ei vasta haldusakti tunnustele. Kaebajal polnud võimalik aru saada, kas

amet lõpetas taotluse menetluse või jätkab menetlust. Kaebaja esitas ametile 1. aprillil 2025

vastava päringu. TRAM selgitas, et 11. veebruari e-kirja on võimalik võrdsustada

haldusaktiga. Kaebaja selle haldusaktiga ei nõustu ja leiab, et see on õigusvastane.

7.4.

Kuigi otsuses pole märgitud norme, millest vastustaja lähtus, peab amet kaebajale

teadaolevalt taotlust menetledes lähtuma ehitusseadustikust (EhS). EhS § 72 lg-s 1 on

nimetatud tegevused, mis on tee kaitsevööndis keelatud. Puidu ladustamist ja laadimist seadus

ei keela. EhS § 70 järgi on keelatud ohustada ehitist või selle kasutamist. Kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda, kui see ei vähenda ehitise ohustust (EhS § 70 lg 3). Ehitise

omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

7.5.

Metsamaterjali nõuetekohase ladustamise ja laadimisega Kaasiku-Liivi tee ääres alal,

kus seda on tehtud ka varem, ei ohustaks kaebaja teed kui ehitist ega teel liiklejaid. Tee on

mõlemas suunas sirge ja nähtavus on hea. Maa- ja Ruumiameti Teeregistri liiklussageduse

teemakaardi andmetel oli 2024. a loenduse järgi sellel teel aasta keskmine ööpäevane liiklus

19 autot. Seega on liiklus teel vähese intensiivsusega. Olemasoleva laoplatsi asukoht vastab

TRAM-i 22. augustil 2023 kinnitatud juhendile nr 1.1-1/23/154 „Metsamaterjali ladustamise

ja teelt laadimise juhend“. Igasugust ohtu on võimalik vältida, kui materjal ladustada ja

laadimist teha lähtudes juhendist ja ameti kooskõlastatavast „Tee laadimistööde

teostamisaegsest liikluskorraldusskeemist“. Sarnane skeem on kaebajale varem samas

asukohas laadimistööde tegemiseks väljastatud.

7.6.

On üldteada, et erinevaid materjale (näiteks ehitusmaterjale) on igapäevaselt tarvis

laadida veokitele ja neilt maha, seda ka tiheda liiklusega linnatänavatel ja maanteedel. Liiklust

takistavast asjaolust antakse autojuhtidele teada liiklust reguleerivate märkidega. Vastustajal

on võimalik seada ohu vältimiseks loas vastavad tingimused.

7.7.

Ameti seisukohad on vastuolulised. Amet leiab, et materjali virnad tee ääres on

ohtlikud, kuna varjavad nähtavust. Samas pakub amet alternatiivset lahendust, mille puhul

peab puidu tee äärde ladustamist siiski lubatavaks. Kaebaja leiab, et tee ääres ladustatud

puidumaterjali virn ei kujuta liiklusele sellist ohtu, et ladustamine tuleks keelata. Lõigatud

materjali plaanib kaebaja laoplatsile vedada metsaveotraktoritega metsa poolt.

3(9)

3-24-1556

7.8.

Kullamaa metskonna kinnistu ei kuulu kaebajale. Mahasõidu ette on paigaldatud

massipiirangu märk, mis keelab seal sõita üle seitsme tonni raskuste sõidukitega.

Mahasõidutee ei pruugiks säilida, kui sellel manööverdavad oluliselt raskemad veoautod.

Mahasõidu lõpust algav metsatee on kasutatav üksnes traktoritega.

7.9.

Puiduvirnad ei mahuks ära mahasõidu äärele, kuhu neid saaks paigaldada ca. 40 m

ulatuses. Puitu tuleks ladustada kahele poole mahasõitu, st rajada kaks laotplatsi. Mahasõidu

kahel küljel kasvab mets. Laoplatsi rajamiseks oleks vaja raadata uue laoplatsi alune mets

kokku ca. 1134 m2 suuruselt alalt.

7.10.

Teise alternatiivi – metsa äravedu olemasolevalt laoplatsilt, aga metsa poolt –

kasutamiseks oleks samuti vaja mets raadata. Metsaveoki pikkust arvestades ei oleks võimalik

lattu tagurdada enne, kui maantee ja juurdepääsutee vahel paiknev metsatukk on raadatud ja

mahasõiduteed oluliselt laiendatud. Ameti pakutud alternatiivid on keskkonnavaenulikud,

kuna eeldavad raadamistööde tegemist.

7.11.

Uue platsi raadamine tähendaks kaebajale lisakulu, kokku ca. 1878 eurot.

a) Raadamistasu on 4464 eurot ha kohta (keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 3 lg 2 p 9, lg 51

ja § 81 lg 1, kliimaministri 12. juuni 2024. a määrus nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra

arvutamise metoodika ja tasumäär“ § 3). Raadamisala suurust (ligikaudu 1134 m2)

arvestades tuleks tasuda raadamistasu 506 eurot.

b) Metsateatise riigilõiv on 30 eurot (riigilõivuseaduse § 1351 lg 1). Kuna Nõmmemetsa tee

kummaski servas on iseseisev eraldis (Kullamaa metskond 233, kvartal QM035, eraldised

4 ja 10), tuleks esitada kaks metsateatist ja tasuda riigilõivu kokku 60 eurot.

c) Eraldisel 10 kasvab küps männimets (vanus 98 aastat). Lõigatava puidu sortimendimaht

oleks ca. 20 tm. Sellest ca. 17 tm on männipalk ja 3 tm männi paberipuit. Kui müüakse

kasvava metsa raieõigust, on hinnaarvestuse aluseks üldjuhul kännuraha. Männipalgi

kännuraha keskmine hind oli 2025. a teise kvartali seisuga1 71,3 eurot tm ((68,3+74,3):2)

ja männipaberipuidul 31,5 eurot tm ((28,5+34,5): 2). Lõigatava puidu eest oleks kaebaja

pidanud RMK-le tasuma kasvava metsa raieõiguse alusel ca. 1306,5 eurot. Eraldisel 4

kasvab veotee ja teeäärse ala kõrval noor puistu, millelt lõigatav puit läheks kütte- või

paberipuuks. Selle väärtus on tõenäoliselt 100 euro kanti.

d) Raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisel tasutava puidu maksumuse saaks kaebaja

lõigatud materjali müügiga tõenäoliselt valdavalt tagasi. Küll peaksid nii kaebaja kui ka

RMK töötajad tegema asjaajamiseks ning lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks lisatööd ca.

kümme tundi. See tähendab tööandjatele samuti lisakulu.

7.12.

Mõlema pakutud alternatiivi puhul peab metsaveok tegema maanteel tagurdamise

manöövri. Arvestades veokite pikkust ja pöörderaadiust on veoki tagurdamine ameti pakutud

laadimiskohtadesse oluliselt liiklusohtlikum, kui veoki märgistatult seismine paralleelselt

teega. Manööverdamise korral paikneb veok teega risti, ületades tee telgjoont.

7.13.

Amet on kaebaja taotlust läbi vaadates rikkunud haldusmenetluse seaduses (HMS)

sätestatud nõudeid. Otsuses pole märgitud selle õiguslikku ja faktilist alust (HMS § 56 lg 2).

Vastustaja on jätnud olulised asjaolud arvestamata ja kaalumata ning vastavad põhjendused

otsuses kajastamata (HMS § 54 lg-d 2 ja 3 ning § 56 lg 3). Haldusakti põhjendus peab

veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve

ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vaidlustatud otsus kaebajat selles ei veena.

Üksnes üldised põhjendused, et ladustamine ja laadimine võivad põhjustada liiklusohu, ei ole

haldusakti nõuetekohane põhjendus. Kaalutlusõigust teostades peab haldusorgan kaitsma

avalikke huve mõistlikul viisil. Samas tuleb põhjendada ka seda, miks menetlusosalise

esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud (Riigikohtu

4(9)

3-24-1556

halduskolleegiumi 10. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-42-02 ja 16. jaanuari 2008. a

otsus asjas nr 3-3-1-81-07).

8. Kohus leidis 4. juuni 2025. a määruses, et tühistamisnõue on esitatud kaebetähtaega

rikkudes. Kohus jättis rahuldamata tähtaja ennistamise taotluse ja lõpetas haldusasja

menetluse.

9. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles leidis mh järgmist.

9.1.

Kaebajal on preventiivne huvi esitada vastustaja 11. veebruari 2025. a otsuse õigus-

vastasuse tuvastamise nõue. TRAM on korduvalt jätnud kaebaja taotluse lahendamisel

arvestamata kaebaja huvid ja seisukohad ning olulised asjaolud. TRAM on korduvalt jätnud

tegemata nõuetekohase haldusakti, hoolimata sellest, et kaebaja on seda palunud.

9.2.

TRAM-i tegevus on pannud kaebaja olukorda, kus tal on keeruline või võimatu oma

õigusi kaitsta. Kaebaja soovib tuvastamiskaebuse abil saavutada olukorra, kus TRAM ja tema

poolt menetlust läbi viima volitatud ettevõte tegutseksid HMS-i nõudeid järgides.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 4. juuli 2025. a määrusega määruskaebuse

osaliselt. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse osas, milles kohus jättis otsustamata

tuvastamisnõude menetlusse võtmise üle.

11. Tallinna Halduskohus korraldas 10. septembril 2025 paikvaatluse Kaasiku-Liivi tee

km-tel 5,11–5,27 asuva metsamaterjali laoplatsi ja TRAM-i välja pakutud alternatiivsete

laoplatside vaatlemiseks.

12. Kohus võttis 12. septembri 2025. a määrusega tuvastamisnõude menetlusse.

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13.1.

Kaebaja taotluse lahendamisel pidi vastustaja esmalt selgitama, kas riigitee liiklus-

väliseks otstarbeks kasutamisele leidub alternatiive. Kui alternatiivsed võimalused matsa-

materjali ladustamiseks ja sõidukile laadimiseks on olemas, ei ole põhjendatud kasutada

selleks riigiteed. See ohustab tee sihipärast kasutamist. Isegi kui oht puudutab üksnes 19

sõidukit ööpäevas, on see ülemäärane olukorras, kus ohtu on võimalik vältida.

13.2.

Kaebaja ei pea ehitama asfalteeritud teed metsa. Vajaduse korral tuleb kaebajal maa-

pinda tugevdada, et sellel saaks veokitega liikuda. Talvel on maapind külmunud ja metsa on

võimalik välja vedada ka märjal pinnasel. Lisaks on võimalik kasutada kummimatte, mida

teised metsaettevõtjad ka edukalt teevad.

13.3.

Ka kaebaja taotluses nimetatud vanal laoplatsil kasvavad puud, mis tuleks maha võtta.

Puude mahavõtmine ei tohiks kaebajale eriline probleem olla. Vahendid ja oskused selleks on

tal olemas. Kaebaja selgitas paikvaatlusel, et tal tuleks raadata mets uutel laoplatsidel 11 m

laiuselt, et mahutada platsile kuuemeetrised palgid ja rajada nende taha juurdepääs metsaveo-

traktoritele metsa poolt. Vastustaja ei mõista, miks ei saaks kaebaja kasutada laoplatsile

traktoritega ligipääsuks mahasõitu, vaid vajab selleks viie meetri laiust ala teisel pool

laoplatsi. Mahasõit ei ole avalik tee. Erasõidukid seda ei kasuta. Seega ei tekki seal ohtu

liiklusele.

13.4.

Kaebaja väidab, et tal on vaja ladustada 15 erinevat puuliiki eraldi ja hunnikute vahele

peab jääma vaba ala. Kaebaja saaks puud ära sorteerida juba metsas ja viia ladustamiseks

korraga väiksema koguse liike. Pole ka usutav, et Kadakamäe kinnisasjal kasvaks 15 eri liiki

puid. Ortofotodelt nähtub, et 2022. ja 2023. a vahel on toimunud raie kõrval asuval Kivinuki

kinnisasjal. Sealt on puud ära veetud ilma neid riigitee ääres ladustamiseta.

13.5.

Vastustaja ei ole koostanud haldusakti, sest ei keeldunud ladustamise loa andmisest.

Vastustaja ei lubanud ladustada puitu sellesse asukohta ja laadida seda äraveoks sõidukile

5(9)

3-24-1556

riigiteel. Vastustaja selgitas kaebajale kahte alternatiivset võimalust metsaveoks. Neisse

kohtadesse ladustamiseks saaks kaebaja loa. Kaebaja ei soovi teisi võimalusi kaaluda, leides,

et liiklusohutus ei ole oluline.

13.6.

Vastustaja põhiülesandeks on luua tingimused ohutuks liiklemiseks (majandus- ja

taristuministri 3. detsembri 2020. a määrus nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 4 p 1),

Kaebaja soovib vältida mistahes kulude tegemist, et teenida võimalikult suurt kasumit.

Mistahes kulud ei kaalu üles isegi ühe inimese ohtu seadmist riigitee kasutamisel. Riigiteed

on ette nähtud liiklemiseks. Inimesed ootavad põhjendatult, et see oleks ohutu. Erandi

tegemine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui teisi võimalusi ei ole. Sellisel juhul

vähendatakse liiklusohtu liiklusmärkide ja kiirusepiirangutega. Praegusel juhul on ohtu aga

võimalik vältida.

13.7.

Kaebaja arvutustest nähtub, et tal ei tuleks alternatiivsete laadimisalade kasutamise

korral tegelikult lisakulusid kanda. Kaebajat häirib üksnes asjaajamiskulu. Arvestades seda, et

metsatööd on kaebaja põhitegevus, ei saa asjaajamiskoormust pidada ülemääraseks. Kohtu-

vaidluse pidamine on ilmselgelt koormavam.

13.8.

Vastustaja märkis 16. oktoobril 2025 esitatud vastuses, et praegu metsavedu nii

toimubki: Nõmmemetsa teele viiva mahasõidu äärde on ladustatud puid. Mahasõidu äärest

pole seejuures metsa maha võetud. Kui seda on üldse tehtud, siis üksnes vanalt laoplatsilt,

mida kaebaja taotluse järgi sooviski kasutada. Palgivirna taha pole tekitatud viiemeetrist

juurdepääsuala. Kuna laadimiseks kasutataks mahasõitu, ei peaks ka mahasõidu ja palkide

vahel olema 4 m vahemaad. Kaebaja on seega raadatava ala ulatust üle paisutanud. Seega

oleksid ka kaebaja kulud märksa väiksemad.

14. Kaebaja esitas vastuseks vastustajale seisukoha.

14.1.

Laoplatsi Nõmmemetsa tee ääres kasutab praegu RMK ise. Vastustaja väide, et selleks

pole puid olnud vaja maha võtta, on ekslik. Paikvaatusel oli võimalik veenduda, et mahasõidu

ääres kasvavad puud. Võrreldes paikvaatlusel tehtud fotosid ja vastustaja 16. oktoobril 2025

esitatud fotosid nähtub, et laoplatsi rajamiseks on olnud vajalik siiski raiuda ka mahasõidu-

äärseid puid.

14.2.

Paikvaatlusel selgitas kaebaja, et pikim ladustatav puidusortiment on 6 m pikk.

Selleks, et metsaveotraktorid ei lõhuks ära kruusakattega mahasõitu, võidakse seada nõue, et

puit veetaks lattu metsaveotraktoritega metsa poolt. TRAM-i esitatud fotodelt nähtub, et

RMK on puitu lattu vedanud traktoritega mahasõiduteelt. Mahasõidule on sellest tekkinud

rööpad. Kas RMK lubaks ka kaebajal kasutada mahasõitu metsaveotraktoritega, ei ole teada.

Seega pole selge, kas piisaks 8 m laiuse ala raadamisest 11 m asemel. Seda otsustaks RMK.

Kaebaja pidanuks kasutama võõrast maad, RMK kasutab oma maad.

14.3.

Palkide äravedu laost metsaveokitega toimub RMK raiel ja toimuks ka kaebaja raie

puhul mahasõiduteelt. Seetõttu jääb arusaamatuks vastustaja väide, justkui oleks kaebaja

väitnud, et mahasõidu ja palgivirnade vahel peaks olema vahemaa 4 m.

14.4.

Kui RMK poleks ise laoplatsi rajanud, oleks kaebajale igal juhul kulud tekkinud. Ka

RMK selgitas kaebajale 18. detsembri 2024. a e-kirjas, et mahasõidu-äärse ala kasutamise

korral tuleb kaebajal tasuda raadamistasu ja RMK maalt varutud puit käidelda vastavalt RMK

juhtnööridele.

14.5.

Haldusmenetlus tuleb läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides isikule

ülemääresid kulutusi ja ebameeldivusi (HMS § 5 lg 2). Otsuse adressaadil on õigus teada

kaalutlusotsuse tagamaid ja põhjendusi. Kui taotluse esitanud isik leiab, et haldusorgan ei ole

teinud õiguspärast otsust, on tal õigus pöörduda kohtusse. Selle õiguse kasutamist ei saa

kaebajale ette heita.

6(9)

3-24-1556

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus jääb tuvastamisnõude menetlusse võtmisel võetud seisukoha juurde, et kaebajal

on praegusel juhul kaebeõigus. Kuna kaebaja tegutseb metsatööde valdkonnas, saab eeldada,

et tal tekkib ka edaspidi vajadus taotleda TRAM-ilt võimalust kasutada metsaveoks riigiteed.

Sellises olukorras saab pidada põhjendatuks ja kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks selle

selgitamist, millises vormis peab amet selliseid taotlusi lahendama ja kuidas asjakohaseid

huve kaaluma (vt HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Kuna vaidlustatud otsuse tühistamise kaebuse

esitamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei olnud kaebajal ka tõhusamaid

vahendeid oma õiguste kaitseks. Tühistamisnõude kui efektiivsema õiguskaitsevahendi

kasutamata jätmine ei piira kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi (Riigikohtu halduskolleegiumi

23. mai 2025. a määrus asjas nr 3-24-797, p 25).

16. Kaebaja taotles vastustajalt luba, mille andmisest vastustaja keeldus. Selline

keeldumine on haldusakt (HMS § 43 lg 2 esimene lause). Kuigi vastustaja leidis kaebusele

esitatud vastuses, et 11. veebruari 2025. a kiri ei olnud haldusakt, on ta varem kaebajale

vastupidist selgitanud (vt 25. aprilli 2025. a kiri, digitoimiku leht (dtl) 28). Vastustaja

väljendas selgelt tahet võrdsustada kõnealune kiri haldusaktiga. Ka see asjaolu on oluline

kõnealuse e-kirja määratlemisel kas haldusmenetluse toimingu või haldusaktina (vrd

Riigikohtu 7. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-22-1526, p-d 28 ja 29).

17. Kaebaja on põhjendatult leidnud, et vaidlustatud otsus on formaalselt õigusvastane,

kuna ei vasta haldusaktile seatud vorminõuetele (HMS § 54). Otsuses ei ole kirjas keeldumise

õiguslikku alust (HMS § 56 lg 2), samuti pole selles vaidlustamisviidet (HMS § 57). Otsuse

põhjendused on puudulikud ka faktilise aluse kirjelduse ja kaalutlusõiguse teostamise osas

(HMS § 56 lg-d 2 ja 3).

18. Keelduva otsuse õigusliku aluse väljaselgitamine pole ei kaebaja ega kohtu ülesanne.

Vastustaja pole otsuse õiguslikku alust täpsustanud ka kohtumenetluses esitatud

seisukohtades. Vastustaja selgitas paikvaatlusel, et lähtus juhendmaterjalist, mille järgi ei anta

luba kasutada riigiteed juhul, kui olemas on alternatiivsed lahendused. Vaatamata sellest, et

kohus palus 12. septembri 2025. a määruses vastustajal kõnealuse juhendi esitada, vastustaja

seda ei teinud ega täpsustanud oma väidet ka hilisemates seisukohtades. Kohtutoimikus on 22.

augustil 2023 kinnitatud „Metsamaterjali ladustamise ja teelt laadimise juhend“ (dtl 29), kuid

sellest dokumendist vastustaja viidatud keeldu ei tulene.

19. Isegi kui selline juhis on TRAM-i siseaktina kinnitatud, tuleb vastustajal siiski tagada

lõppotsuse proportsionaalsus. See eeldab kaitstavate väärtuste ja puudutatud isikute huvide

olulisuse hindamist ja nende omavahel kaalumist. Kuigi halduse siseakt (halduseeskiri)

abistab haldusorganit kaalutlusõiguse teostamisel, ei tohi see kaalumist välistada (HMS § 3 lg

2, Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2024. a otsus asjas nr 3-22-157, p 40).

20. Vaidlustatud otsus on kaalutlusvigadega, Otsuse proportsionaalsuses pole vastustaja

esitatud põhjenduste alusel võimalik veenduda. Seega on otsus ka materiaalselt õigusvastane

(HMS § 54).

20.1

Vastustaja põhjendused seoses liiklusohu esinemisega on osalt ekslikud. Ka on

võimaliku liiklusohu suurus jäetud otsuses asjakohaselt sisustamata. Vastustaja kinnitas

paikvaatlusel, et nõustub kaebaja väitega, mille järgi on liiklustihedus Kaasiku-Liivi teel

keskmiselt 19 autot ööpäevas (HKMS § 60 lg 2). Kaebaja selgitas paikvaatlusel, et veoauto,

millele metsamaterjali laetaks, peatuks Kaasiku-Liivi teel korraga umbes pooleks tunniks.

Seega tekkiks olukordi, kus Kaasiku-Liivi teel liiklev sõiduk peaks teel peatuvast veoautost

mööduma, vähe ja harva. Liikluse reguleerimiseks ja ohtude maandamiseks sellises olukorras

saab kasutada liikluskorraldusmeetmeid (vrd 2016. a-l samas kohas kasutusel olnud liiklus-

korraldusskeem, dtl 15).

7(9)

3-24-1556

20.2

Kaebaja on ka asjakohaselt esile toonud, et mahasõidu kasutamise korral tuleks metsa-

veoautodel puidu pealelaadimiseks mahasõidule tagurdada. Suured veokid paikneks manöövri

sooritamise ajal kitsal riigiteel tee telgjoonega risti ja ületaks seda, ulatudes ka vastassuuna-

vööndisse. Vastustaja pole selgitanud, miks ta seda varianti oluliselt ohutumaks peab.

20.3

Ekslik on vastustaja väide, et puiduvirnad teeäärsel laoplatsil halvendaks nähtavust.

Paikvaatlusel veendus kohus, et Kaasiku-Liivi tee on kõnealuses kohas sirge ja puiduvirnad

tee ääres nähtavust ei mõjutaks (vt ka asukohaskeem dtl 125). Lisaks on vastustaja ise

pidanud ühe alternatiivina võimalikuks ladustada materjal samasse asukohta juhul, kui

veoautod läheneksid laoplatsile teisest küljest.

20.4

Kaebaja selgitas, et kuigi taotles luba umbes 4,5 kuu pikkuseks perioodiks, võtaksid

metsatööd tegelikult aega umbes ühe kuu. Pikem ajavahemik oli taotlusesse märgitud selleks,

et tagada võimalus teha töid paindlikult vastavalt ilmastikuoludele. Ka see on üks asjaolu,

mida vastustajal tulnuks arvestada, hinnates liiklusohutusele avalduva mõju ulatust ja

alternatiivsete lahendustega kaasneva vastassuunaliste huvide riive proportsionaalsust.

20.5

Vastustaja ei arvestanud riiki esindava ja samuti avalike huvide eest seisva RMK

hinnangut, mille järgi oleks eelistatav kasutada olemasolevat laoplatsi (18. detsembri 2024. a

e-kiri, dtl 22). RMK ei välista küll ka mahasõidu kasutamist koos laoala laiendamisega, kuid

märgib, et see eeldab raadamist. Tasuda tuleb raadamistasu ja RMK maalt varutud puit tuleb

käidelda vastavalt RMK varumisjuhi juhtnööridele.

20.6

Kaebaja on põhjendatult leidnud, et olemasoleva laoplatsi kasutamine on võrreldes

uute platside rajamisega ka keskkonnasäästlikum lahendus. Kaebaja selgitas, et uute

laotplatside rajamine eeldaks metsa raadamist kokku 1134 m2 ulatuses. Kohus ei nõustu

vastustajaga, et kaebaja on raadatava ala suurust üle paisutanud. Kaebaja selgitas, et pole

selge, kas RMK võimaldaks tal metsaveotraktoritega ladustamisalale ligipääsuks kasutada

mahasõitu. Kui traktoritel tuleks laole ligi pääseda platsi teisest küljest, tuleks selleks tagada

piisavalt lai 11 m laiune plats. Raadamisega kaasneb alati kliimamõju: puudes ja pinnases

seotud süsinikuvaru, samuti süsiniku sidumise võime kahanemine maakasutussektoris. Samuti

kahjustab raadamine elurikkust. Sel põhjusel on raadamise puhul ette nähtud ka

keskkonnatasu (raadamistasu) maksmine (vt metsaseaduse § 32 ning KeTS § 3 lg 2 p 9 ja lg

51).

20.7

Lisaks eeltoodule on kaebaja õigesti esile toonud, et mahasõitu kasutavate sõidukite

kaalupiiranguks on märgitud 7 t (vt paikvaatluse fotod nr 3 ja 4). Kuigi piirangust on võimalik

RMK loal kõrvale kalduda, tuleb arvestada, et mahasõit pole mõeldud veoautode jaoks, mis

kaebaja paikvaatlusel antud selgituste järgi kaaluvad täislaadungis enam kui 50 t.

20.8

Et tagada otsuse proportsionaalsus, pidanuks vastustaja selgitama võimaliku liiklusohu

suurust, selle maandamise meetmeid ja alternatiivsete lahenduste koormavust kaebajale,

samuti nendega kaasnevat avalike huvide riivet. Vastustaja pole seda vaidlustatud otsuses

teinud, lähtudes ekslikult arusaamast, et tal kaalutlusõigust ei ole. Seega on vastustaja teinud

kaalumisvea, jättes kaalutlusõiguse kasutamata.

21. Vastustaja 16. oktoobri 2025. a seisukohas esile toodud uued asjaolud hinnangut

vaidlustatud otsuse õiguspärasusele. Kohus hindab otsuse õiguspärasust selle tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Kohus märgib ka, et kaebaja ei väitnud paikvaatlusel,

nagu kasvaks raieks plaanitud alal 15 eri liiki puid. Kaebaja väitis, et metsamaterjal jaguneb

15 erinevasse sortimenti. Sortiment sõltub nii puu liigist kui ka kvaliteedist ja palgi suurusest.

Logistilistel põhjustel on oluline ladustada eri sortimendid eraldi kuhjadesse.

22. Eeltoodu põhjal on vaidlustatud otsus formaalselt õigusvastane vormistuslike ja

põhjendamispuuduste tõttu. Otsus on materiaalselt õigusvastane asjakohaste huvide kaalu

8(9)

3-24-1556

välja selgitamata jätmise ja kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu. Kohus ei võta praeguses

otsuses seisukohta, kas riigitee kasutamist tulnuks kõiki asjakohaseid huve ja asjaolusid

arvesse võttes lubada või mitte. Kohus ei teosta kaalutlusõigust vastustaja eest (HKMS § 158

lg 3 viimane lause). Kui kaebaja esitab uue samasisulise taotluse, tuleb vastustajal asi uuesti

otsustada. Vastustajal tuleb otsust tehes näidata ära selle õiguslik alus, selgitada välja asja-

kohaste era- ja avalike huvide kaal, langetada proportsionaalsuse põhimõttele vastav

kaalutlusotsus ja esitada HMS-i nõuetele vastavalt vormistatud ja põhjendatud haldusakt.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

taotles vastustajalt riigilõivu 20 eurot ja esindaja paikvaatlusele sõitmise kulu 45 eurot 30

senti väljamõistmist. Taotletud kulu 65 eurot 30 senti, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)