2-25-14466/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKohus jättis 17. septembri 2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat
Legislator headnote
AI generated2-25-14466/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohus jättis 17. septembri 2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
13. november 2025, Tartu kohtumaja, I.Q 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-14466
Kohtuasi
I.Q hagi A.S-i vastu korteriomandi ebaseaduslikust
valdusest väljanõudmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I.Q (isikukood XXX)
Kostja A.S (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta I.Q hagi A.S-i vastu menetlusse võtmata.
2. Jätta menetluskulud I.Q kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5
kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. I.Q (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse A.S-i (kostja) vastu.
2. Kohus jättis 17. septembri 2025 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras
hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat
kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja esitama kohtule
1 (3)
menetlusdokumendi, millest nähtuvad hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ja tasuma
riigilõivu vastavalt hagihinnale. Hagejale toimetati kohtumäärus kätte 3. oktoobril 2025
(TsMS § 3141 lg 2 alusel, kohtumäärus toimetati hagejale kätte selle saatmisega hageja poolt
kohtule avaldatud e-posti aadressile). Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 20. oktoobril
2025. Hageja hagis esinevaid puudusi kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p
10 alusel.
4. TsMS 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses
esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse
hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana.
TsMS § 3401 lg 2 esimene lause näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei
kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba
menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
Kohus kohustas hagejat 17. septembri 2025 kohtumäärusega teatama kohtule hagihinna ja
tasuma hagilt täiendava riigilõivu vastavalt hagihinnale. Kohus selgitas kohtumääruses
hagejale, et hagihind kujuneb kinnisasja väärtuse järgi. Hagejal tuli välja tuua kinnisasja
väärtus, mille osas nõue on esitatud. Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, mis vastab
hagihinnale 350 eurot. Kuna hageja on riigilõivu tasumisel lähtunud hagiavalduses märgitud
ebaõigest hagihinnast, on riigilõivu tasutud seaduses ettenähtust vähem.
Puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 20. oktoobril 2025. Hageja kohtu määratud
tähtpäevaks täiendavat riigilõivu ei tasunud. Riigilõivu tasumata jätmine takistab kohtul hagi
menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja §
371 lg 1 p 10 alusel.
5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel
hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel
kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
6. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi on hagejal õigus taotleda hagilt tasutud
riigilõivu 100 eurot tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule taotlus.
Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv
tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
7. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse
võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja
menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui
kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et
avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et
hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
2 (3)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)