3-25-3248/47 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3248

Haldusasi

Digisec OÜ kaebus tühistada Tallinna Linnavaraameti

22.08.2025 vastavusotsus,

millega

Tallinna

Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ riigihanke

pakkumuse Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide

hoolduse hankest (kordushange) nr. 297987; tühistada

Tallinna Linnavaraameti 22.08.2025 vastavusotsus,

millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ

riigihanke pakkumuse Mustamäe Huvikooli (E.Vilde

tee 54) läbipääsusüsteemide hoolduse kordushankest

nr. 298452; alternatiivselt tuvastada Tallinna

Linnavaraameti 22.08.2025 vastavusotsuse tühisus,

millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ

riigihanke

pakkumuse

Pallasti

tn

läbipääsusüsteemide hoolduse hankest (kordushange)

nr. 297987; tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni

otsus vaidlustusasjas nr 194-25/298452, 297987

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Digisec OÜ, lepinguline

esindaja Maia Ploom

Vastustaja (hankija) – Tallinna Linnavaraamet,

volitatud esindaja Marina Borodina

Asja läbivaatamine

03.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja juurde Tallinna Linnavaraameti ja Digisec OÜ vahel 2022. a juunis

allkirjastatud Raamlepingu Eritingimused, Töövõtu Üldtingimused ja Lisa 1 „Teenuse

tehniline kirjeldus“, samuti 2023. a oktoobris Tallinna Linnavaraameti ja Digisec OÜ

vahel sõlmitud hankeleping (Töövõtuleping nr 3.1.5/730 Eritingimused) lisadega.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-25-3248

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates

(s.o hiljemalt 24.11.2025) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule

(HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Digisec OÜ esitas Tallinna Linnavaraametile (LVA) pooltevahelise 15.01.2024 sõlmitud

raamlepingu nr. 3.4-4/42-1 alusel korraldatud riigihanke pakkumuse Tallinnas, Pallasti tn 54

läbipääsusüsteemide hoolduseks (edaspidi ka: minikonkurss nr 297987) lepingu sõlmimiseks

ja tööde teostamiseks. Digisec OÜ esitas kõige madalama maksumusega pakkumuse ning

oleks pidanud olema minikonkursi võitja.

2. LVA kõrvaldas kaebaja 22.08.2025 otsusega hankemenetlusest riigihangete seaduse

(RHS) 95 lg 4 p 8 alusel põhjendusega, et Digisec OÜ on „Läbipääsusüsteemide hoolduse- ja

remonditeenuse tellimise raamhange (kordushange)“ lepingus nr 3.4-4/42-1 rikkunud oluliselt

ja pidevalt eelnevalt sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi, mistõttu määrati leppetrahv.

3. Digisec OÜ esitas vastustajale pooltevahelise 15.01.2024 sõlmitud raamlepingu nr. 3.4-

4/42-1 alusel korraldatud riigihanke pakkumuse nr. 298452 Mustamäe Huvikooli (E.Vilde tee

54) läbipääsusüsteemide hoolduseks (edaspidi ka: minikonkurss nr 298452) lepingu

sõlmimiseks ja tööde teostamiseks. Digisec OÜ esitas madalaima maksumusega pakkumuse

ning oleks pidanud olema minikonkursi võitjaks.

4. LVA kõrvaldas kaebaja hankemenetlusest 22.08.2025 otsusega RHS 95 lg 4 p 8 alusel

põhjendusega, et Digisec OÜ on „Läbipääsusüsteemide hoolduse- ja remonditeenuse tellimise

raamhange (kordushange)“ lepingus nr 3.4-4/42-1 rikkunud oluliselt ja pidevalt eelnevalt

sõlmitud hankelepingute olulisi tingimusi, mistõttu määrati leppetrahv.

5. Kaebaja esitas hankija vastu riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused

Tallinna Linnavaraameti minikonkursside „Mustamäe Huvikooli (E. Vilde tee 54)

läbipääsusüsteemide hooldus (kordushange)“ (viitenumber 298452) ja „Pallasti tn 54

läbipääsusüsteemide hooldus (kordushange)“ (viitenumber 297987) kohta.

6. VAKO jättis 24.09.2025 otsusega vaidlustusasjas nr. 194-25/298452, 297987

vaidlustused rahuldamata. VAKO seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Minikonkurssidelt kõrvaldamise otsuste õiguspärasuse kontrollimisel tuleb kontrollida

kahte hankelepingu nr 3.1.5/730 võimaliku rikkumist Roosikrantsi tn 12 objektil, mis on

toodud hankest kõrvaldamise otsuste p-des 1 ja 2: 1) Roosikrantsi 12/1 B korpuse 1. korruse

läbipääsusüsteemi rike 26.04.2024 (või 28.04.2024) (edaspidi Juhtum 1), mille puhul

vastustaja esitas 30.05.2025 Digisec OÜ-le leppetrahvinõude summas 500 eurot; 2)

Roosikrantsi 12/2 A korpuse (koolihoone) läbipääsusüsteemi rike 29.08.2024 (edaspidi

Juhtum 2) mille puhul vastustaja esitas 04.09.2025 Digisec OÜ-le leppetrahvinõude summas

500 eurot. Asjaolu, et nimetatud juhtumite osas on käimas kohtuvaidlus (tsiviilasi 2-24-

13329) ei välista hankijal lepingurikkumisele tuginemast.

2) LVA ja Digisec OÜ vahel sõlmitud lepingutest tulenevalt oli LVA-l õigus lepingu

rikkumise korral leppetrahve kohaldada. Hankijaga tuleb nõustuda selles, et

läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on vaja mitte ainult lukke hooldada, vaid

vajaduse korral ka neid remontida ja vahetada. Vastupidisele seisukohale on Digisec OÜ

asunud alles vaidlustusmenetluses. See, millised kokkulepped või lepingud võisid hankijal

olla või mitte olla kolmandate isikutega (konkreetselt Lukuabi Grupp OÜ-ga) ei mõjuta

Digisec OÜ ja hankija vahelisest lepingust tulenevaid Digisec OÜ kohustusi, mistõttu

asjakohased ei ole Digisec OÜ viited LVA ja Lukuabi Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingule.

2(11)

3-25-3248

3) Ükskõik, kas Juhtumi 1 puhul lugeda rikkest teavitamist alates 26.04.2024 või 28.04.2024,

on ilmne, et vea kõrvaldas Digisec OÜ alles 05.06.2024, ehk enam kui kuu aega pärast teate

saamist. Selline tegevus on vastuolus LVA ja Digisec OÜ vahel sõlmitud Raamlepingu

Eritingimuste p-iga 2.11 ning ka ilmselgelt ebamõistlik. Vaidlustaja on küll väitnud, et

viivitus vea kõrvaldamisel on tingitud LVA tegevusest, kuid ei ole seda tõendanud. Juhtumi 2

puhul on tõendatud, et Digisec OÜ jättis täitmata oma lepingulise kohustuse likvideerida

Roosikrantsi 12/1 A korpuse vaheukse luku rike ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö

mõistliku tähtaja jooksul, kusjuures ta ei teinud seda ka hankija määratud täiendavaks

tähtajaks. Seega Juhtum 2 leidis aset, tegemist oli lepingu rikkumisega ja hankija kohaldas

30.05.2024 leppetrahvi. Kuna Juhtumite 1 ja 2 puhul rakendati leppetrahve vaidlustaja

rikkumiste eest, mis puudutasid hankelepingu nr 3.1-5/730 ning Raamlepingu eritingimuste

üht keskset kohustust - tagada läbipääsusüsteemide korrasolek ja rikete õigeaegne

kõrvaldamine – oli tegemist hankelepingu oluliste tingimuste rikkumisega.

4) Juhtumite 1 ja 2 tõttu sai Hankijal tekkida põhjendatud kahtlus Digisec OÜ

usaldusväärsuses ning selles, kas pakkuja on võimeline teostama töid riigihanke

alusdokumente (RHAD) kehtestatud nõudeid arvestades, sh tähtaegselt. Pallasti tn 54 objekti

näol on tegemist Lasnamäe Linnaosavalitsuse (LOV) administratiivhoonega, E. Vilde tee 54

objekti puhul on tegu Mustamäe Huvikooliga, milles tegutseb palju laste ja noorte huviringe,

kus õpivad noored erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse taustaga. Mõlema hoone

läbipääsude laitmatu toimivus on oluline, et tegevused huviringides toimiks ning töövälisel

ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse.

7. Digisec OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes: tühistada

Tallinna LVA 22.08.2025 vastavusotsus, millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec

OÜ riigihanke pakkumuse Pallasti tn 54 läbipääsusüsteemide hoolduse hankest (kordushange)

nr. 297987; tühistada LVA 22.08.2025 vastavusotsus, millega LVA kõrvaldas Digisec OÜ

riigihanke pakkumuse Mustamäe Huvikooli (E.Vilde tee 54) läbipääsusüsteemide hoolduse

kordushankest nr. 298452; alternatiivselt, kui kohus ei rahulda tühistamisnõudeid, tuleb

tuvastada vastavusotsuse tühisus, millega Tallinna Linnavaraamet kõrvaldas Digisec OÜ

(registrikood 12262892) riigihanke pakkumuse Mustamäe Huvikooli (E.Vilde tee 54)

läbipääsusüsteemide hoolduse kordushankest nr. 298452. Kohus tõlgendas 07.10.2025

määruses Digisec OÜ tahet selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada ka 24.09.2025 VAKO

otsust nr. 194-25/298452, 297987.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Digisec OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Pooled vaidlevad kahe leppetrahvi määramise üle: Roosikrantsi 12/1 B korpuse 1. korruse

läbipääsusüsteemi rike 26.04.2024 (või 28.04.2024) (Juhtum 1), mille puhul LVA esitas

30.05.2025 Digisec OÜ-le 30.05.2024 leppetrahvinõude summas 500 eurot; ja Roosikrantsi

12/2 A korpuse (koolihoone) läbipääsusüsteemi rike 29.08.2024 (Juhtum 2), mille puhul LVA

esitas 04.09.2025 Digisec OÜ-le samuti leppetrahvinõude summas 500 eurot.

2) Poolte vahel on sõlmitud raamleping läbipääsusüsteemide, fonosüsteemide,

lukusüsteemide, kaardilugejate, väravate ja tõkkepuude hoolduse ja remonditeenuse

osutamiseks Tallinna Linnavaraameti hoonetele. Raamlepingu alusel on sõlmitud

töövõtulepingu nr 3.1.-5/730 eritingimused läbipääsusüsteemide hooldusteenuse ja

remonditööde tegemiseks. VAKO leiab, lähtuvalt poolte vahel sõlmitud lepingutest, et

läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks on vaja mitte ainult lukke hooldada, vaid

vajaduse korral ka neid remontida ja vahetada. Oma väite tõendamiseks toob VAKO kaks

väljavõtet pooltevahelistest lepingutest, kuid mitte kummastki väljavõttest ei nähtu kaebaja

3(11)

3-25-3248

kohustus lukke remontida, tema ülesandeks on tegeleda süsteemi tööle hakkamisega,

sealhulgas töid takistavatest asjaoludest vastustajale teatamisega. Tekkinud probleemidest on

kaebaja vastustajat tähtaegselt informeerinud.

3) Kaebaja kohustuseks oli süsteemi remont, kuid selle teostamiseks on pooled kokku

leppinud täpsustatud tingimused. Kui tegemist on garantii all oleva lukuga, siis töid ei tohi

keegi teine peale luku paigaldaja Lukuabi Grupp OÜ teha. Kui vastustaja lubab kellelgi

kolmandal isikul luku juures midagi toimetada, garantii katkeb. Seega ei tohtinud kaebaja

omavoliliselt, ilma vastustaja loata katkise lukuga tegeleda.

4) Juhtum 1. puhul teatas vastustaja kaebajale Archibus keskkonnas, et Roosikrantsi 12/1

objektil ei tööta vaheukse lukk. Vastavalt poolte vahel sõlmitud Töövõtulepingule NR 3.1-

5/730 oli kaebaja kohustuseks objektil osutada läbipääsusüsteemide hooldusteenust ja teha

remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes kooskõlas raamlepingu hankega nr 249224 (edaspidi

raamleping). Tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus

sätestatust. Mingeid uste läbipääsusüsteemide töödega seotud teostamise tähtaegu lepingutes

kirjas ei ole. Kaebaja saatis koheselt oma töötaja objektile asjaolusid kontrollima. Selgus, et

ruumide remonditööde käigus oli tööde teostaja, kolmas isik, vigastatud läbipääsusüsteemi

tööks vajalikku kaablit ning ära oli vahetatud mittetöötava süsteemi osaks olev uks koos

ukselukuga. Kaebaja töötajad vahetasid välja vigastatud kaabli ning tuvastasid, et

läbipääsusüsteem oli töökorras kuni ukseava uksepiida küljes asuva pistikuni. Kuid selle ukse

läbipääsusüsteem tervikuna ikkagi ei töötanud, kuna elekter ei liikunud ukse piida kontaktist

edasi ukse uude lukku. Kuna uks koos uue lukuga oli äsja paigaldatud, oli uus lukk paigaldaja

garantii all. Kaebaja töötajad andsid info edasi vastustaja esindajale Y.H-le ja palusid

ukse/luku paigaldajal oma töö üle vaadata, et uus lukk saaks tööle. Kuna ukse küljes olev uus

lukk oli paigaldatud Lukuabi Grupp OÜ poolt, lukul ja paigaldusel oli 24 kuu pikkune

garantiiaeg ning vastavalt Lukuabi Grupp OÜ garantiitingimustele ei kehti garantii, kui lukk

on remonditud väljaspool selleks volitatud ettevõtet, siis ei olnud Digisec OÜ töötajal

võimalik asuda välja selgitama, miks lukk vaatamata õigele pingele uksi piida küljes olevas

pistikus ikkagi ei töötanud ja asendama luku osaks olevat pistikut. Uue luku paigaldaja oleks

pidanud vastavalt lukutootja juhendile asendama ka luku osaks oleva lukupoolse kaablipistiku

uue lukule sobiva pistikuga, kuid ei teinud seda. Selle asemel paigaldas luku paigaldaja uuele

lukule vana luku pistiku, mis oli erineva tööreziimiga ja mis ei avanud uut lukku. Kui luku

paigaldaja ei oleks nii toiminud, oleks kaebajal olnud selge, et tal oleks tulnud paigaldada uut

tüüpi pistik ka ukse sulgemissüstemi ukse piida küljes olevasse kaablipoolsesse otsa ja lukk

oleks tööle hakanud. Antud olukorras ei olnud kaebajal esialgu teada luku pistiku vahetamise

vajadus ja ilma vastustaja eriloata ei oleks kaebaja tohtinud omavoliliselt tegeleda uue garantii

all oleva luku osaks oleva pistiku vahetamisega. Vastava vastustaja loa ja uksele juurdepääsu

saamisel vahetas kaebaja 4.06.2024 luku pistiku ja piida küljes oleva pistiku ning lukk hakkas

tööle. Ukse parandamine viibis mh seetõttu, et pikka aega oli uks võtmega suletud ja kaebaja

töötajad ei pääsenud uksest sisse ja juurdepääs tööde teostamiseks puudus. Seetõttu on vale

VAKO järeldus, et kaebaja viivitas oma kohustuste täitmisega.

5) Juhtum 2 puhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja teatas kaebajale 29.08.2024 sellest, et

Roosikrantsi 12/2, A korpuse parkla poolse välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ning palus

välisukse töökorda saada. Kaebaja esindaja kõrvaldas katkise luku, mistõttu välisuks jäi

ööseks avatuks. Ettepaneku selleks tegi ruumide kasutaja esindaja X.H . Lukuabi Grupp OÜ

paigaldas objektile uue luku või remontis katki oleva luku. Kohe peale vastava teate saamist

29.08.2024 Tallinna Reaalkooli läbipääsusüsteemi avariilise olukorra kohta, läks Digisec OÜ

töötaja kooli asjaolusid välja selgitama. Selgus, et lukk oli lõhutud füüsilist jõudu kasutades

tundmatu isiku poolt. Kaebaja esindaja tegi lukust vastavad fotod ning edastas fotod ning

videosalvestuse vastustajale. Kaebajal puudus võimalus lukku asendada või remontida ilma

4(11)

3-25-3248

vastavaid pooltevahelisest lepingust tulenevaid protseduure läbimata. Pooltevahelise

töövõtulepingu nr 3.1-5/730 eritingimuste p. 1.7 kohaselt kõik tööd, mis ei sisaldu lepingu

hinnas (välja arvatud avariijärgne hooldusremont) maksumusega üle 250 euro, tuleb eelnevalt

tellijaga kooskõlastada. Kooskõlastamata tööde eest ei ole tellija kohustatud tasuma.

Vaatamata sellisele kohustuslikule protseduurile vastas vastustaja, et luku oleks pidanud

vahetama või parandama kohe. Vaatamata vastustajapoolse info puudumisele, kuidas ta

sooviks lukku vahetada, leidis kaebaja uksele sobiva asendusluku müüja ja tegi vastustajale

hinnapakkumise. Kaebaja ei saanud kohe hinnapakkumist saata, sest lõhutud luku

modifikatsiooni enam ei toodetud ja sellise luku müüjat oli keeruline leida. Vastuseks kirjutas

vastustaja 30.08.2024 järgmises kirjaga: „Palun ärge kulutage aega piltide saatmisele, sest see

ei tee lukku korda.“ Sama kirjaga nõuti, et las tehnik võtab luku kaasa ja vahetab selle objektil

ära. Lisaks saatis vastustaja esindaja kaebajale mitmeid linke lukkude müüjate kohta. Nendes

linkides kajastatud lukkude müüjad müüsid lukke, mis ei sobinud Tallinna Reaalkooli katkise

lukuga uksele. Töövõtulepingu eritingimuste p. 1.7. kohast kooskõlastust hankija kaebajale ei

andnud. Luku vahetas vastustaja soovil tema lepingupartner Lukuabi Grupp OÜ. Kuna ukse

lukk oli katki ja seda koheselt ülaltoodud asjaolude tõttu vahetada ei saanud, lahendas kooli

haldusjuht olukorra selliselt, et uks jäi lukustamata, kuna puudus oht kõrvaliste isikute majja

pääsemiseks. Kooli haldusjuht X.H palus katkist lukku mitte tagasi paigaldada ning teatas, et

LVA töötaja Y.H olevat talle lubanud kohe saata kellegi katkise luku asemele teist, uut

lukku paigaldama. Uut objektile toodud lukku õnnestus Lukuabi Grupp OÜ töötajal tööle

rakendada, kui Digisec OÜ tehnik teostas arvutis vastava seadistuse. (ukse luku eemaldamisel

lülitatakse alati läbipääsusüsteemi juhtimise tarkvarast antud ukse juhtimine välja, et vältida

lahtistest juhtmetest põhjustatud lühist ja seadmete läbipääsumoodulite purunemist). Esitatud

tõenditest nähtub, et kaebaja ei ole rikkunud lepinguid ning leppetrahve on kohaldatud

nendega vastuolus.

6) Vaatamata vaidlustatud kahe juhtumi probleemidele on vastustaja sõlminud kaebajaga

perioodil 30.10.2024 kuni 27.02.2025 7 hankelepingut.

9. Tallinna Linnavaraamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

1) Kaebaja minikonkurssidelt nr 298452 ja nr 297987 kõrvaldamise aluseks on RHS § 95 lg 4

punkt 8 ning LVA riigihanke nr 271182 „Roosikrantsi tn 12 hoonete läbipääsusüsteemide

hooldus ja remont 12 kuuks“ tulemusena 30.10.2025 kaebajaga sõlmitud hankelepingu nr 3.1-

5/730 olulised rikkumised. Nimetatud lepingut oli rikutud kahel korral (juhtum 1 ja juhtum 2)

ning rikkumiste eest määras LVA kaks leppetrahvi, mille kaebaja on vaidlustanud Harju

Maakohtus (tsiviilasi nr 2-24-13329).

2) Juhtum 1 puhul teavitas LVA kaebajat Archibus keskkonnas 26.04.2024, et Roosikrantsi

12/1 B korpuse 1. korruse läbipääsu vaheuks ei tööta. Tööde teostamise tähtajaks määrati

30.04.2025. Seisuga 16.05 ei olnud kaebaja vaheukse läbipääsusüsteemi korda saanud. LVA

andis oma 16.05.2025 e-kirjaga täiendava tähtaja 17.05.2025, kaebaja ei kõrvaldanud riket ka

täiendavaks tähtajaks. LVA oma 28.05.2025 e-kirjaga teavitas kaebajat leppetrahvi

rakendamisest. 30.05.2025 esitas LVA kaebajale 500-eurose leppetrahvi tasumiseks. Kaebaja

teostas tööd 05.06.2025. Kaebuse punktis 3.3 kirjeldab kaebaja luku remondiga seotud

toiminguid, mida tema töötajad teostasid ning toob välja sooritatud tegevuste jada. Kaebaja

selgitab muu hulgas, kuidas tema töötajad vahetasid kaabli, milline oli pinge ning kuidas ja

millises ulatuses nad kontrolli teostasid. Samas tunnistab kaebaja ise, et läbipääsusüsteem

tervikuna siiski ei töötanud. Kuna läbipääsusüsteem ei toiminud, on kaebaja oma lepingulisi

kohustusi rikkunud. Vastavad hankelepingu punktid, mida Digisec rikkus, on toodud LVA

15.09.2025 kirjas nr 6.2-/3350 VAKO-le. LVA ja kaebaja vahel sõlmitud hankelepingu nr

3.1-5/730 eesmärk on tagada hoone läbipääsusüsteemide nõuetekohane hooldus ja remont.

5(11)

3-25-3248

Tegemist on töövõtulepinguga, mille eesmärk on saavutada kindel tulemus – toimiv

läbipääsusüsteem. Kui süsteem pärast remonttöid ei tööta, ei ole töid tehtud nõuetekohaselt.

Kui läbipääsusüsteem ei toimi katkise luku pärast, siis tulemust ei saavutata ja kohustus on

täitmata. Seetõttu peab LVA kaebaja väiteid ja selgitusi selle kohta, milliseid toiminguid ta on

teinud, arusaamatuteks ja asjakohatuteks. Kui läbipääsusüsteem ei toimi ja rike ei ole

määratud tähtajaks kõrvaldatud, on tegemist lepingu rikkumisega. Valdkonna eksperdina

oleks kaebaja pidanud rikke koheselt tuvastama ja kõrvaldama.

3) Juhtum 2 puhul seisneb kaebaja ja LVA vahel sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730

rikkumine selles, et kaebaja ei täitnud järjekordselt läbipääsusüsteemi avariitöödega seotud

lepingulist kohustust remontida katki läinud lukk LVA ruumides, mis asuvad aadressil

Roosikrantsi tn 12/2, Tallinn. 29.08.2025 kell 12.38 teatas LVA kaebajale Archibus

keskkonnas, et Roosikrantsi 12/2A korpuse parkla poolse välisukse läbipääsusüsteem ei tööta

ning palus koheselt välisuks töökorda saada. Kaebaja tehnik käis 29.08.2024 objektil kohal

ning ei likvideerinud avariilist olukorda, vaid eemaldas samal päeval ukselt väidetavalt

katkise luku. Hiljem selgus et elektriline lukk on korras ja viga on läbipääsusüsteemis. Poolte

vahel puudub vaidlus selle osas, et tehnik käis kohapeal ja lukk oli eemaldatud. LVA

esindajat ei informeeritud, et hoone jäi 29-30.08.2024 ööks lukustamata. 30.08.2024 kell

08.19 saatis LVA esindaja Digisec OÜ-le e-kirja, milles märkis, et avarii on lepingu kohaselt

likvideerimata ja andis läbipääsusüsteemi tööle panemiseks täiendava aja 30.08.2024 kell

11.00. Samas kirjas teatas LVA, et tööde teostamata jätmise korral rakendatakse leppetrahvi.

Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks, avarii oli likvideerimata ning LVA oli

sunnitud tellima teenust kolmandalt isikult ehk Lukuabi Grupp OÜ-lt. 30.08.2024 kõrvaldas

rikke Lukuabi Grupp OÜ. 04.09.2024 esitas LVA kaebajale arve 500 euro suuruse leppetrahvi

tasumiseks. Antud rikke tõttu jäi uks avatuks enam kui ööpäevaks sh oli hoones asuva kooli

vara ohus. Ettevõtja ei võtnud tarvitusele mingeid meetmeid vara kaitseks, samuti ei

informeeritud luku eemaldamisest. Seega jättis kaebaja oma lepingulise kohustuse täitmata

ning määratud leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja on sõlminud lepingu LVA-ga, mitte

kooliga, ning lepingus toodud kontaktisikuks on LVA kinnisvarahalduse osakonna

peaspetsialist Y.H (vt hankelepingu punkt 3.1). Seetõttu tuleb LVA hinnangul kõik kooli

haldusjuhi juhised jätta käesolevas vaidluses tähelepanuta kui asjasse puutumatud. Kaebaja

selgitused selle kohta, kuidas kolmandal isikul (Lukuabi OÜ) õnnestus lukk parandada või

vahetada, selgelt asjaolule, et kaebaja ei tulnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega toime

ning töö tegi tema asemel kolmas isik. Seejuures osutus lukk korras olevaks ja toimivaks ning

viga oli läbipääsusüsteemis. Kaebajal puudus piisav kompetents osutada lepingujärgset

teenust nõuetekohaselt, mistõttu jäidki tema kohustused täitmata. Kaebaja väide, et tal

puuduvad luku tagavaraosad, on arusaamatu ja näitab üheselt lepinguliste kohustuste

rikkumist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Haldusasja juurde tuleb võtta LVA ja Digisec OÜ vahel juunis 2022 sõlmitud

Raamlepingu Eritingimused, Töövõtu Üldtingimused ja Lisa 1 „Teenuse tehniline kirjeldus“ .

Kuigi Raamleping (sh Raamlepingu Eritingimused) on leitavad elektroonilisest riigihangete

registrist riigihanke nr 249224 „Raamhange - läbipääsusüsteemide hooldus- ja

remonditeenuse tellimine„ dokumentide juures ( Hanke tulemid/Lepingud/Raamleping

(Digisec OÜ) nr 3.1-5/289/Lepingu dokumendid) peavad need dokumendid sisalduma ka

haldusasja toimikus. Raamhanke alusel korraldatud minikonkursi nr 271182 „Roosikrantsi tn

12 hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“ tulemusena sõlmitud

hankeleping (Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimused) koos lisadega tuleb samuti võtta

käesoleva haldusasja juurde. Kõiki mainitud dokumente terviklikul kujul menetlusosalised ei

6(11)

3-25-3248

olnud seni esitanud ning neid ei sisaldunud ka VAKO toimikus. Kohus küsis vastavad

dokumendid vastustajalt välja 13.11.2025.

11. Hankija kõrvaldas kaebaja minikonkursside nr 298452 ja nr 297987 menetlusest RHS §

95 lg 4 p 8 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja

või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust

taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Kõrvaldamise otsuste tegemisel tugines vastustaja riigihanke nr 271182 „Roosikrantsi tn 12

hoonete läbipääsusüsteemide hooldus ja remont 12 kuuks“ tulemusena 30.10.2025 kaebajaga

sõlmitud hankelepingu nr 3.1-5/730 olulistele rikkumisele kahe juhtumi osas. Rikkumiste eest

on LVA määranud kaks leppetrahvi, mille kaebaja on vaidlustanud Harju Maakohtus

(tsiviilasi nr 2-24-13329).

12. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole oluline, et pakkuja oleks varasema rikkumise eest

kahjuhüvitist või leppetrahvi reaalselt maksnud ‒ piisab, kui hankija on sellise nõude esitanud

(M. Parind ‒ M. A. Simovart jt (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tartu: Kirjastus Juura, 2025, § 95, p 80, lk 615‒616). Käesoleval juhul on hankija kahel

korral kaebajale leppetrahvi rakendanud, st nõue on esitatud. Asjaolu, et kaebaja on

leppetrahvid kohtus (tsiviilasi 2-24-13329) vaidlustanud, ei välista seega neile tuginemist.

RHS kommenteeritud väljaandes on RHS § 95 lg 4 p-ga 8 seonduvalt veel välja toodud:

„Sealhulgas ei pea halduskohus hankevaidluse lahendamiseks ära ootama tsiviilasjas lõpliku

kohtulahendi jõustumist, mis kinnitaks või kummutaks hankeasjas vaidluse all olevaid

asjaolusid. HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult

kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti Halduskohus ei

pea ära ootama tsiviilasja lõpliku lahendi jõustumist, vaid HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab

kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud. Seadus ei keela halduskohtul anda hinnangut tsiviilõiguse toimealasse jäävatele

küsimustele. Kohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede,

st leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle. Seega ei lahenda halduskohus lepingu olulist

rikkumist tuvastades ära varasema lepingu poolte vahelist tsiviilasja. Niisamuti ei piira

HKMS § 158 lg 3 hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemist kohtus. See ei ole

hankija kaalutlusõiguse küsimus, vaid sõltub asjaolude tõendamisest ja neile õigusliku

hinnangu andmisest. Mistahes õigusvälise teadmise kasutamise vajadus või määratlemata

õigusmõiste ei piira kohtulikku kontrolli. Küll on aga hinnanguline otsus pakkuja

usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine ning kaalutlusotsus on ebausaldusväärne

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Nende otsuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu

oluline rikkumine, tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt.“

(RHS kommenteeritud väljaanne § 95, p 81 ja seal viidatud kohtupraktika, lk 616). Varasema

hankelepingu rikkumine või õiguskaitsevahendi rakendamine ei ole automaatne alus pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Lisaks lepingurikkumise asjaoludele, tuleb kohtul anda

hinnang, kas tegemist on ettevõtja usaldusvääruse kaoga ning kas hankest kõrvaldamine on

olnud proportsionaalne. Kui hankija jätab ettevõtja valikulise kõrvaldamise alusel

kõrvaldamisel proportsionaalsuse ja usaldusväärsuse hindamata, on tegu olulise

kaalutlusveaga, mis tingib vaidlustamise korral otsuse kehtetuks tunnistamise. Lisaks peab

varasem hankelepingu rikkumine olema seostatav käimasoleva riigihankega, st peaks olema

usutav, et hankija varasemate minetuste tõttu võib ohtu sattuda sõlmitava hankelepingu

nõuetekohane täitmine (RHS kommenteeritud väljaanne, § 95, p 78, lk 615).

13. Esmalt on vaidluse all see, kas kaebaja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kaebaja

väidab, et LVA ja kaebaja vahel sõlmitud lepingutest ei nähtu kaebaja kohustust lukke

remontida, st kaebaja ülesandeks oli tegeleda süsteemi tööle hakkamisega, sealhulgas töid

7(11)

3-25-3248

takistavatest asjaoludest vastustajale teatamisega. Samuti on kaebaja välja toonud, et mingeid

uste läbipääsusüsteemide töödega seotud tööde teostamise tähtaegu lepingutes kirjas ei ole.

Kohus nõustub VAKO ja hankijaga, et läbipääsusüsteemi korrapärase toimimise tagamiseks

on vaja mitte ainult lukke hooldada, vaid vajaduse korral ka neid remontida ja vahetada.

Vastav kohustus tuleneb menetlusosaliste vahel sõlmitud lepingutest. Raamlepingu

Eritingimuste p 1.1 kohaselt on lepingu ese on läbipääsusüsteemide, fonosüsteemide,

lukusüsteemide, kaardilugejate, väravate ja tõkkepuude hoolduse ja remonditeenuse

osutamine maksumuse esildises nimetatud LVA kinnisvaraobjektidel. Raamlepingu

Eritingimuste p-de 1.2.1‒1.2.3 kohaselt hõlmab töö perioodilise hooldusteenuse osutamist;

avariiväljakutsete alusel remonditeenuste osutamist ja läbipääsukaartide ja -nööpide

häälestamist, seadistamist ning väljastamist. Raamlepingu Eritingimuste p 1.7 kohaselt kuulub

tööde hulka ka selliste ülesannete täitmine ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei

ole lepingu dokumentides selgesõnu välja toodud, kuid mida on tavapäraselt vaja teha lepingu

eesmärgi saavutamiseks. Samuti loetakse viidatud punkti kohaselt teenuse hulka kõik need

tegevused, mida ei ole lepingus otseselt kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale,

vastavas valdkonnas väljakujunenud praktikale ja töövõtja professionaalsusele vajalikud

lepingu eesmärgi saavutamiseks ning lepingus kirjeldatud teenuse nõuetekohaseks

osutamiseks. Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste p 1.1 kohaselt kohustub töövõtja

antud hankelepingu alusel osutama läbipääsusüsteemide hooldusteenust ja tegema

remonditöid Roosikrantsi tn 12 hoonetes kooskõlas raamlepingu hankega nr 249224.

Tingimustes, mida hankeleping ei reguleeri, lähtuvad pooled raamlepingus sätestatust.

Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste lisaks olev Roosikrantsi tn 12 hoonete

läbipääsusüsteemide hoolduse ja remondi tehniline kirjeldus paneb töövõtja kohustuseks mh

läbipääsusüsteemi rikete tuvastamine ja kõrvaldamise ning vajadusel häälestamise (p 1.1.2);

läbipääsusüsteemi vajalike taastamis- ja remonttööde korraldamise (töid teostatakse kooskõlas

tellijaga, p 1.1.4); muud toimingud, sh ukseluku ja sulguri reguleerimine (p 1.1.5).

Seega pole põhjust asuda seisukohale, et kaebaja kohustused ei hõlmanud lukusüsteemide

nõuetekohast toimimist ning et lukusüsteemid oleksid läbipääsusüsteemist justkui

eraldiseisvad, millele kaebaja kohustused ei ulatunudki. See, kes konkreetse ukseluku

paigaldas (Juhtum 1) ning kas sellele laienes garantii, ei mõjuta kaebaja üldist kohustust

tagada läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine, mh, et uksi oleks võimalik

nõuetekohaselt avada ja sulgeda (lukustada). Kaebaja lepinguliseks kohustuseks oli ka

erinevate rikete põhjuste väljaselgitamine mh avariiväljakutsete alusel ja rikete

likvideerimine. Garantii olemasolu või selle kehtivus kaebaja vastavat kohustust ära ei võta.

14. Kohtule ei nähtu, et hanke alusdokumentides oleks fikseeritud konkreetseid tööde

teostamise tähtaegu, sh avariitööde puhul. Vastustaja on menetlusdokumentides viidanud küll

„avariide likvideerimise korrale“, kuid kohtule ei nähtu, et sellist korda oleks kehtestatud

hankedokumentide tasemel. See aga ei tähenda, et teenuseid võib osutada vastavalt töövõtja

enda määratud ajagraafikule. Raamlepingu Eritingimuste p 2.1 kohaselt on tellijal õigus teha

töövõtjale ettekirjutusi, kui viimase töös esineb puudusi ning nõuda nende likvideerimist

tellija poolt määratud tähtaja jooksul. Vastuväited lepingu mittekohase täitmise (sh

mittenõuetekohase teenuse osutamise) kohta tuli tellijal esitada kirjalikult. Töövõtja on

kohustatud täitma lepingulised kohustused ja viima mittenõuetekohase teenuse osutamise

tellija määratud tähtaja jooksul oma kulul nõuetega vastavusse (p 2.2). Kui töövõtja ei täida

lepingulisi kohustusi või ei vii teenuse osutamist punkti 2.2 kohaselt tellija määratud aja

jooksul nõuetega vastavusse, on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise puhul leppetrahvi

kuni 500 eurot (p 2.3). Arvestades hankelepingu eesmärki oli töövõtja kohustuseks tagada

läbipääsusüsteemide nõuetekohane toimimine. On töid, millele nende olemusest lähtudes

tuleb reageerida kiirelt (avariitööd), isegi, kui lepingus puudub konkreetne teostamise tähtaeg.

8(11)

3-25-3248

Näiteks olukorrale, kus hoone välisukse läbipääsusüsteem ei tööta ja uks jääb avatuks, tuleb

reageerida kiirelt, ning vajadusel tagada vara kaitse ajutiste lahendustega. Selliselt käituks

hoolas lepingu täitja.

15. Kohtule nähtuvalt Juhtumi 1 puhul ei viivitanud rikke kõrvaldamist ukse/luku

garantiitööd, vaid asjaolu, et pika aja vältel ei suudetud tuvastada rikke põhjust. See oli

kaebaja lepinguliseks kohustuseks vaatamata garantii kehtimisele. Kaebaja vastutust ei

kõrvalda kohtu hinnangul asjaolu, et ust/lukku ei olnud paigaldanud kaebaja, vaid kolmas

isik. Kaebajalt ei nõutud garantii alla kuuluva luku parandamist, vaid läbipääsusüsteemi

nõuetekohase toimimise taastamist, mille eelduseks on rikke põhjuste väljaselgitamine. Kohus

nõustub vastustajaga ja VAKO-ga, et Juhtumi 1 puhul kulus rikke kõrvaldamiseks

ebamõistlikult kaua aega (teade rikke kohta 26.04.2025, tööde esialgne tähtaeg oli

30.04.2024). LVA andis 16.05.2024 e-kirjaga kaebajale täiendava tähtaja 17.05.2024 ning

teavitas leppetrahvi rakendamisest, kuid seisuga 28.05.2024 ei olnud tulemust saavutatud.

Rike kõrvaldati alles 05.06.2024. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle poleks tagatud

juurdepääsu, kui ta oleks soovinud tulla riket kõrvaldama. Pigem oli tingitud viivitus sellest,

et kaebaja ei näinud end vastutavana tulemuse saavutamise eest tagada läbipääsusüsteemi

nõuetekohane toimimine, vaid leidis, et vastutus lasub hoopis luku paigaldajal. Kohtu

hinnangul ei saanud hankija nõutaval tasemel teenust, mida ta hankinud oli. Sanktsiooni

(leppetrahvi) kohaldamine oli seetõttu põhjendatud ja kohtule nähtuvalt kooskõlas sõlmitud

lepingutega.

16. Juhtumi 2 puhul määrati leppetrahv kaebajale selle eest, et ta ei täitnud läbipääsusüsteemi

avariitöödega seotud lepingulist kohustust remontida katki läinud lukud LVA ruumides, mis

asuvad aadressil Roosikrantsi tn 12, Tallinn (koolihoone). Vaidlust ei ole selles, et 29.08.2024

kell 12.38 saatis LVA kontaktisik teate Archibus programmis läbipääsusüsteemi avariilise

olukorra kohta. Koolihoone välisust ei saanud avada ja LVA kohustas kaebajat koheselt

välisuks töökorda saama. Kaebaja ent ei likvideerinud avariilist olukorda, vaid eemaldas

samal päeval ukselt katkise luku. Uks jäi avatuks enam kui ööpäevaks. LVA andis 30.08.2024

kell 9.36 saadetud e-kirjaga täiendava tähtaja 30.08.2024 kell 12.00 ning teavitas leppetrahvi

rakendamisest. Kaebaja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks. Kuna avarii oli

likvideerimata, oli LVA sunnitud tellima tegemata töö Lukuabi Grupp OÜ-lt. Kaebaja ei

võtnud vastustaja hinnangul tarvitusele mingeid meetmeid vara kaitseks, samuti ei

informeeritud luku eemaldamisest. Ka Juhtumi 2 puhul ei nähtu kohtule esitatud tõendite

valguses, et sanktsiooni (leppetrahv) oleks kohaldatud põhjendamatult. Avariiline töö jäi

kohtu hinnangul kõrvaldamata ebamõistlikult pikaks ajaks, sh vastustaja täiendavalt antud

tähtaja jooksul. Lõpuks pidi vastustaja nõutava töö tellima kolmandalt isikult.

Ebaprofessionaalset suhtumist näitab välisukse lukustamata olekusse jätmine ning sellest oma

lepingupartneri informeerimata jätmine. Selline tegevus rikkus Raamhanke Eritingimuste p-s

2.11 toodud teavitamiskohustust, nagu VAKO õigesti leidis. Kohaseks ei saa lugeda

(väidetavate) kokkulepete sõlmimist Reaalkooli haldusjuhiga, olukorras, kus kaebaja

lepingupartneriks on LVA. Kohus jagab hankija seisukohta, et lukustamata ukse tõttu

(arvestades veel, et samal ajal oli probleeme autovärava tööga ning jalgvärav ei olnud lukus)

oli koolis olev vara seatud ohtu sõltumata sellest, kui kaugele ilma vastava kaardita

koolihoones oleks olnud võimalik liikuda. Läbipääsude toimimise eest vastutav ettevõtja ei

tohiks oma kliendi vara sellisesse olukorda jätta. Seega nõustub kohus hankija väitega, et

kaebaja lepinguline kohustus – avarii likvideerida ja tagada läbipääsusüsteemi takistusteta töö

‒ jäi nõuetekohaselt täitmata. Samuti rikkus kaebaja kohustust teavitada viivitamatult LVA

kontaktisikut olulistest asjaoludest, mille tõttu oli seatud ohtu LVA vara. Kohtu hinnangul oli

seega sanktsiooni rakendamine põhjendatud ja sõlmitud lepingutega kooskõlas. Kaebaja on

väitnud, et viivituse tingis Töövõtulepingu nr 3.1-5/730 Eritingimuste p-st 1.7 tulenev

9(11)

3-25-3248

kohustus kõik üle 250 euro maksumusega tööd kooskõlastada tellijaga. Kohus märgib, et

viidatud punkti kohaselt kooskõlastamise kohustus ei kohaldu avariijärgsele

hooldusremondile. Käesoleval juhul oli vastustaja juba teavituses teada andnud, et tegemist

oli avariilise , st kiiret reageerimist eeldava tööga. Ukse jaoks sobiva luku leidmine on

ettevõtja vastutada ning sobiva luku puudumine ei saa olla põhjuseks, et avariiolukorra

likvideerimine venib põhjendamatult pikaks. Sellisel juhul tuleks kasvõi leida ajutine

lahendus, et uks ei jääks lukustamata.

17. Raamlepingu Eritingimuste p 2.4 kohaselt loetakse lepingu oluliseks rikkumiseks punktis

2.3 kirjeldatud juhtumi asetleidmist (st leppetrahvi summas kuni 500 eurot määramist)

rohkem kui kolmel korral lepingu kehtivuse aja jooksul. Käesoleval juhul on vastustaja

leppetrahvi kohaldanud kahel korral. Samas RHS § 95 lg 4 p 8 sisaldab alternatiivseid

koosseise, st „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut“ ning

korduvuse nõue on täidetud, kui esineb vähemalt 2 rikkumist (RHS kommenteeritud

väljaanne, § 95, p 76 ja seal viidatud praktika, lk 614). Seega RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise

eeldused on täidetud. Samas ei on „rikkumise olulisus“ RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes autonoomne

mõiste ning hankija ei pea piirduma konkreetses pooltevahelises lepingus fikseerituga, vaid

võib arvestada konkreetse rikkumise olemust. Esinenud rikkumisi ei saa RHS § 95 lg 4 p 8

mõttes pidada kohtu hinnangul ebaolulisteks. Vastustaja silmis pole kaebaja usaldusväärne

lepingupartner. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud põhjendamiskohustuse selles osas

täitmata või vastav hinnang sisaldaks kaalutlusvigu. Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja

teenuse tellijana mitmel korral pandud olukorda, kus probleemid on jäänud lahenduseta ning

appi on tulnud võtta kolmandad isikud. Lisaks on vastustaja vaidlustatud otsustes välja toonud

rea juhtumeid, kus kaebaja ei ole suutnud defekteerida riket/puudust ning soovitanud välja

vahetada kogu süsteemi (vt kõrvaldamise otsuste p 2 neljas lõik). See toetab täiendavalt

hankija kahtlust, et kaebaja ei pruugi ka tulevikus oma kohustusi korrektselt täita.

18. Kõrvaldamise otsustest on ka põhjendatud, miks on kaebaja kõrvale jäetud just

minikonkurssidelt nr 298452 ja nr 297987. Minikonkursi nr 297987 puhul on välja toodud, et

Pallasti tn 54 objekti puhul on tegemist Lasnamäe LOV administratiivhoonega. Hoones

töötavad linnateenistujad, seal on hoiul linnale olulised dokumendid, asutust külastab

igapäevaselt rohkelt kliente (sh sotsiaalsete erivajadustega kliendid) ning hoone turvalisuse

seisukohalt peab läbipääsusüsteem korrektselt toimima, kuna risk nii varale kui hoones

töötavate inimeste kaitseks on väga kõrge. Minikonkursi nr 298452 puhul on välja toodud, et

objekti E. Vilde tee 54 objekti puhul on tegemist Tallinna laste ja noorte huvikooliga, milles

tegutseb palju huviringe, kus õpivad noored erinevas vanuserühmas ja erineva sotsiaalse

taustaga. Hoone läbipääsude laitmatu toimivus on linnale hädavajalik, et tegevused

huviringides toimiks ning töövälisel ajal ei pääseks kõrvalised isikud õpperuumidesse. Kohtu

hinnangul on varasemad hankelepingu rikkumised seostatavad käimasolevate

minikonkurssidega ning on esitatud selged ja arusaadavad põhjendused, miks kaebaja on

kõrvale jäetud just nendelt minikonkurssidelt. Hankija ei ole näinud põhjust kõrvaldada

kaebajat kõigist hankemenetlustest. Kohtule ei nähtu, et vastustaja tegevus oleks olnud

vastuoluline või ebaproportsionaalne. Kahest konkreetsest hankest kõrvaldamine ei tähenda,

et kaebaja kaotab õiguse hankemenetlustes osaleda määramata ajaks. RHS § 97 lg-st 1

tulenevalt võib pakkuja tulevikus toimuvas hankemenetluses esitada tõendid selle kohta, et ta

on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (tehnilised ning organisatsiooni ja

töötajatega seotud meetmed), mistõttu tuleks ta hankemenetluses osalema lubada. Ka

vastustaja saab omalt poolt ennetada probleemide tekkimist tulevikus seeläbi, et poolte

õigused ja kohustused on hankedokumentides selgemini fikseeritud (nt on töövõtja

kohustused detailsemalt lahti kirjutatud, reguleeritud on avariitööde tegemise kord,

pooltevaheline teabevahetus jms).

10(11)

3-25-3248

19. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal kanda menetluskulud. Kuna vastustaja ei

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

11(11)