2-24-5431/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. november 2025

Tsiviilasja number

2-24-5431

Tsiviilasi

S.D hagi N.A vastu 1706 euro 39 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

N.A apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja S.D (isikukood XXX)

Kostja N.A (isikukood XXX)

Asja läbivvatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N.A poolt Tartu Maakohtu 8. augusti 2025. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud N.A kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. S.D (hageja) esitas 4. aprillil 2024 Tartu Maakohtule N.A (kostja) vastu hagiavalduse,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1706 eurot 39 senti ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hageja ja kostja on P. N.A lapsed. P. N.A-l on peale poolte üks tütar. P. N.A vajab oma

tervisest tulenevalt ööpäevaringset abi ja igapäevaelu toimingutes juhendamist. Hageja ei

saanud isa ise hooldada, kuna ta töötas väljaspool Eestit. Hageja abikaasa ei ole hageja isa

hooldamiseks kohustatud. Kostja ei abistanud ega hooldanud isa, kuigi ta on selleks

kohustatud. Asjaolu, et hageja sai vanematelt kinkelepinguga korteri, kus isal on õigus elada

ja kus ta ka elas, ei muuda kostja kohustusi. Kuna ka P. N.A tütar ei olnud nõus isa hooldama,

viibis P. N.A 20. maist 2022 kuni 20. märtsini 2023 XXXXX Pansionaadis. Ta oli sellega

nõus. P. N.A tasus hooldekodu arvete eest oma pensionist ning hageja tasus puudujääva

summa üksi, kokku 5119 eurot 17 senti. Kostja peab hüvitama kolmandiku hageja kantud isa

hooldekodu kuludest. Hageja pidi isa hooldekodust ära võtma, kuna ta ei suutnud selle eest

enam üksi maksta. Hagejal on viis last, keda ta peab samuti üleval pidama.

Hageja ei ole isa identiteeti kasutanud ega tema nimel laene võtnud. Isa elukohaks olevas

korteris on veetorustik alles ning õhksoojuspumba pulti ei ole ära viidud.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja sai vanematelt kinkelepinguga korteri. Isal on õigus elada selles korteris elu lõpuni.

Hageja pere ja isa elasid koos selles korteris. Hageja teadis juba kinke vastuvõtmisel, et isa

tarvitab alkoholi, ning pidi sellega arvestama. Isa tervis halvenes kevadel 2022 pärast Covid-

19 põdemist. Isa oli 10. märtsist kuni 20. maini 2022 haiglaravil. Isa tervis ei olnud haiglaravi

lõppemisel selline, mis oleks nõudnud tema hooldusasutusse paigutamist. Isa tahtis pärast

haiglaravi koju minna. Hageja tahtis isast kui tülikast kaaselanikust lahti saada. Kostjaga ei

arutatud isa hooldekodusse panemist. Kostja oleks olnud sellele vastu. Hooldekodust on

soodsamaid lahendusi.

Hageja lõpetas hiljem hooldekoduga lepingu ja tõi isa korterisse. Hageja pere oli selleks ajaks

korterist välja kolinud. Korter oli lagastatud. Hageja ei muretsenud enam isa toimetuleku

pärast. Hageja ja ta abikaasa võtsid isalt dokumendid. Isa pangakontodelt nähtub, et isa nimel

oli võetud suuri kiirlaene ja tehtud kulutusi, mis ei olnud isaga seotud. Kostja palus hagejal

isale raha tagastada. Hageja esitas seepeale kostja vastu nõude hooldekodu arvete tasumiseks.

Maakohus määras isa eestkostjaks kostja. Hageja ja ta abikaasa on pärast isa korterisse

naasmist teinud isa elu võimatuks: elektrileping lõpetati, veetoru lõigati läbi, õhksoojuspumba

pult võeti ära. Isa saaks end ise ülal pidada, kui ta kontod ei oleks hageja tõttu arestitud.

Kostjal ülalpidamisel neli alaealist last. Kostja kuu sissetulek on 200 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 8. augusti 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1706 eurot 39 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 315 eurot.

Hageja ja kostja isa on P. N.A. P. N.A-l on kolm täisealist last – hageja, kostja ja tütar. P. N.A

abikaasa suri 1. oktoobril 2021.

Hageja nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamis sätted, VÕS § 1018 lg 1

p 3 ja § 1023 lg 1. Poolte isa P. N.A oli perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 mõttes abivajav

isik, kes oli õigustatud oma lastelt kui alanejatelt sugulastelt PKS § 96 lg 1 kohaselt

ülalpidamist saama. P. N.A-l tuvastati 2008. aastal raske puue, mille tõttu ta vajab kõrvalabi

ja juhendamist igal ööpäeval, kuna ei ta ei tule toime hügieenitoimingutega, riietumisega,

liikumisega. P. N.A vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevusega või tegevusetusega

kahjustada enda või teiste elu, tervist ja vara. P. N.A on 2010. a otsuse kohaselt püsivalt

töövõimetu. P. N.A terviseseisundi paranemise kohta ei esitatud tõendeid. P. N.A elas 2022.

aastal hagejale kuuluvas korteris, kuid oli 10. märtsist kuni 20. maini 2022 Covid-19

viirusesse haigestumise järgselt haiglaravil. Teda ei oleks pärast haiglaravi lõppemist saanud

jätta üksi koju, kuna ta vajas igapäevatoimingutes abi, juhendamist ja järelevalvet.

PKS § 96 lg 1 alusel olid P. N.A lapsed alanejate sugulastena kohustatud andma talle

ülalpidamist. Hageja elas ja töötas Eestist eemal ega saanud seetõttu isa eest igapäevaselt ise

hoolitseda. Hageja paigutas pärast haiglaravi lõppu isa seega põhjendatult elama pansionaati,

kus isal oli tagatud vajalik kõrvalabi ja järelevalve. Kostja ei tõendanud, et P. N.A

toimetulekut oleks saanud korraldada mõne muu ja odavama teenusega, kP. N.A pension ei

olnud piisav pansionaadis osutatud teenuste eest maksmiseks, ning tal puudus muu vara, mille

arvel kohustust täies ulatuses täita. Hageja tasus P. N.A-le osutatud teenuste eest viimase

pensionist puudujääva osa kokku 5119 eurot 17 senti. Kostja osa isa ülalpidamiskuludes on

PKS § 105 lg 3 kohaselt kolmandik.

Kostjat ei ole põhjendatud PKS § 103 lg 1 alusel isa ülalpidamiskohustusest vabastada ega

tema osa, võrreldes P. N.A teiste lastega, vähendada. Kostja ei tõendanud ka, et ta ei ole enda

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline maksma temalt ühekordselt

nõutavaid isa ülalpidamiskulusid, kahjustamata enese või oma alaealiste laste tavalist

ülalpidamist.

Kostja väited selle kohta, et hageja ja tema abikaasa kasutasid kostja dokumente ja võtsid P.

N.A nimel kiirlaene ja et nad kahjustasid P. N.A elamistingimusi, ei oma asjas tähtsust.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses vaadata maakohtu otsus üle.

P. N.A abikaasa ei ole surnud. Kohus tuvastas selle valesti. P. N.A oleks saanud pärast

haiglast väljakirjutamist kodus hakkama, mitte küll iseseisvalt, aga abiga. Vallalt oleks saanud

paluda abi. See oleks olnud odavam.

Ajal, kui isa dokumendid olid hageja ja tema pere käes, võeti isa nimel laene. Sellega tekitati

isale hulgaliselt probleeme.

Hageja nõue ei ole seega õiglane. Hageja ise otsustas isa pansionaati panna ja selle eest

maksta. See on väike summa, võrreldes sellega, mille hageja isa nimel laenude võtmisega sai.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS §

637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus kostjale tagastada.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1

nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Maakohus ei andnud otsuses edasikaebamiseks luba (dtl 360). Maakohus ei kohaldanud

otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse

normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus märkis küll ekslikult, et P. N.A abikaasa on surnud. P. N.A endine abikaasa ei ole

surnud. Samas ei muuda see eksimus maakohtu otsuse lõppjäreldus valeks.

Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ta tuvastas, et P. N.A-d ei oleks pärast haiglaravi

lõppemist saanud jätta üksi koju, sest ta vajas oma terviseseisundist tulenevalt

igapäevatoimingutes kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Kostja möönab

apellatsioonkaebuses, et isa ei oleks pärast mais 2022 haiglast lahkumist saanud iseseisvalt

hakkama.

Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et kostja ei tõendanud, et isa

toimetulekut oleks saanud korraldada mõne muu ja odavama teenusega, kui seda oli hageja

korraldatud teenus XXXXX pansionaadis. Kostja ei viita ka ühelegi tõendile, mis seda väidet

kinnitaks.

Kostja väidetel selle kohta, et hageja või tema perekonnaliikmed võtsid P. N.A dokumente ära

kasutades viimase nimel suurtes summades kiirlaene, ei ole käesoleva asja lahendamisel

tähtsust. See ei muuda kostja ülalpidamiskohustust oma isa ees ega asjaolu, et hageja on

osaliselt selle kohustuse kostja eest täitnud.

8. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel seega kostja apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

9. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud. See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole

apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks apellatsioonkaebuse eest riigilõivu tasunud.

(allkirjastatud digitaalselt)