2-24-135998/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135998

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi K K-A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5341.76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-

4697);

hageja lepinguline esindaja A L (osaühing GS Core, e-post:

xxx)

kostja K K-A (isikukood xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood 559310-4697) hagi kostja K K-

A (isikukood xxx) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt K K-A’ilt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood

559310-4697) kasuks välja põhivõlg 4358.37 eurot, viivis 860.28 eurot ja sissenõudmisega

seotud kulud 15 eurot.

3. Mõista kostjalt K K-A’ilt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood

559310-4697) kasuks välja viivis põhivõlalt alates 14.11.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud K K-A (isikukood xxx) kanda.

5. Mõista kostjalt K K-A’ilt (isikukood xxx) hageja Rediem Capital AB (Rootsi registrikood

559310-4697) kasuks välja menetluskulud 749.20 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu ja 134.20 eurot on õigusabikulud.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal K K-A’il (isikukood xxx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-135998

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

2-24-135998

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Rediem Capital AB esitas 07.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes saamiseks. Kohus tegi 09.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 09.01.2025

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Rediem Capital AB esitas 21.01.2025 hagiavalduse K K-A vastu võla nõudes. Hageja palub

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja xxx vahel sõlmitud järelmaksulepingust

tulenev põhivõlg 4358.37 eurot, viivis 482.43 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot,

põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, riigilõiv 595 eurot, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu, 134.20 eurot õigusabikulud ja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies

ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 04.07.2023 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles

xxx lepingu 26.02.2024 üles. 01.09.2024 loovutas AS xxx kostja vastase nõude Rediem Capital

AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

2-24-135998

Harju Maakohus võttis 18.07.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

18.07.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte TsMS § 326 lg 1 ja TsMS § 314¹ alusel

09.10.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh esitanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

2-24-135998

rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid

tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.

Hageja esitas hagiavalduses nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu 5000 eurot. Tagasimakseid

on tehtud 641.63 eurot. Põhiosa võlgnevus on 5000 – 641.63 = 4358.37 eurot. Laekunud maksed

arvestab hageja põhiosa tagastamiseks, millega on kaetud täielikult 10.08.2023 – 10.11.2023

maksete kohustused ja osaliselt ka 10.12.2023 makse kohustus 86.07 euro ulatuses. 10.12.2023

maksest jäi tasumata 52.82 eurot. Tasumata jäid ka kõigi järgnevate maksete kohustused alates

10.01.2024 maksest. 23.02.2024, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba kolme kuu

maksed (dets 2023. a – veebr 2024. a) ütles laenuandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatega laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa

tasumist.

Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul leping VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud.

Eelnevast tulenevalt on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud.

Hageja nõuab põhivõlalt 4358.37 eurolt edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatud viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast 22.01.2025 kuni põhivõla

tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina

põhivõlalt.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivis tagaseljaotsuse tegemise seisuga on 860.28 eurot,

vastavalt järgnevale arvestusele:

-

põhivõlg 4358.37 eurot, periood 22.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas,

summa 213.02 eurot;

-

põhivõlg 4358.37 eurot, periood 01.07.2025 - 13.11.2025, viivisemäär 10.15% aastas,

summa 164.83 eurot;

-

kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutuud viivis summas 482.43 eurot +

hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 377.85 eurot = 860.28

eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 4358.37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 860.28 eurot, sissenõudmiskulu 15

eurot, viivis põhivõlalt 4358.37 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

14.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 595 eurot, 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 134.20 eurot õigusabikulu.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses 213.78 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 381.22 eurot, ehk kokku

595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

2-24-135998

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis

on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud

õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110 eurot, edasiste toimingute eest 80 eurot tund.

Tasudele lisandub käibemaks (22 %). Hageja ainsaks toiminguks on hagi koostamine (2 h) 110

eurot + KM 22 % = 134.20 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja tunnihinda ja ajakulu

põhjendatuks.

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+20+134.20) 749.20 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik