4-25-4082/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.novembril 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-4082

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuasi

A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

21.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025006046

Võlgnik

A. K., isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

XXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus

M Ä Ä R A S

A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2025 kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 244025006046 jätta läbi vaatamata.

Määruse ärakiri edastada A. K.le ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 06.11.2025 A. K. kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

244025006046. Nimetatud otsusega tunnistati A. K. süüdi LS § 221 lg 1 järgi ning teda karistati

rahatrahviga 120 eurot, s.o 15 trahviühikut.

Menetlusalune isik esitas kohtule 11.11.2025 korduvalt sama kaebuse. Uusi andmeid ega

taotlusi ei ole esitatud.

Kiirmenetluse 21.10.2025 otsuses on märgitud, et kaebuse esitamise viimane päev on 05.11.2025

ja otsus jõustub 06.11.2025.

Kaebus on menetlusaluse isiku poolt digiallkirjastatud 06.11.2025 kl 12.17 ja samal päeval ka

kohtule esitatud (KISsi andmed).

1 / 3

Kaebuses taotleb menetlusalune isik muuhulgas pikendada otsusele vastamiseks aega 10

päevaks kuni 16.11.2025, kuni otsitakse tunnistajaid.

Kohtu seisukoht

VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta

määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on

esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise

taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud ennistamata.

VTMS § 114 lg 3 sätestab, et kaebus kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva

jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

Otsus on tehtud 21.10.2025 ja isikule kätte toimetatud samal päeval ( isiku allkiri ja kuupäeva

kiirmenetluse otsuse blanketil, mis on kohtule esitatud 11.11.2025. Seega oligi viimane kaebuse

esitamise tähtaeg 05.11.2025 ja 06.11.2025 jõustus kohtuvälise menetleja otsus vastavalt

seadusele.

Menetlusalune isik esitas kaebuse VTMS § 114 lg 3 sätestatud tähtaja rikkumisega ja sellest

tulenevalt esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks VTMS § 118 lg2 p 1 alusel. Kaebuse

esitamise tähtaeg on mööda lastud, mis on menetluslik takistus kaebuse edasisele menetlemisele.

Menetlusalune isik ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist kui sellist. Samas

kaebuses taotles ta „ otsusele vastamiseks pikendamist 10 päevaks“. Kohus ei käsitle mainitud

taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, sest kaebuses puuduvad täielikult

põhjendused, mis osutaksid sellele, et tegelikult isikul oleks mõjuv põhjus kaebuse tähtaja

möödalaskmiseks ja isik sooviks tähtaja ennistamist. Kohus leiab, et ennistamise taotlust ei ole

esitatud.

Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et seadus ei näe ette „otsusele vastamise pikendamist“.

Otsusele peale võib esitada kaebust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ja vastav tähtaeg oli

isikule otsuses teatavaks tehtud.

Kohus peab menetlusalusele isikule selgitama, et isegi kui menetlusalune isik sooviks esitada

möödalastud tähtaja ennistamise taotlust, peab see olema põhjendatud ja näidata tuleb milline oli

see mõjuv põhjus, miks ei saanud isik kaebust esitada 15-päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Väidete kinnitamiseks tuleb esitada ka vastavad tõendid ( näiteks raske haiguse

puhul vastavad meditsiinilised dokumendid). Kohus selgitab samuti, et „tunnistajate otsimine“ ei

ole see mõjuv põhjus, mida kohus saaks arvestada objektiivse takistusena kaebuse tähtajaliseks

esitamiseks.

Kuna väärteomenetluses ei ole eraldi regileeritud tähtaja ennistamise taotluse esitamise korda ja

nõudeid, kohaldub kriminaalmenetlusõigus ( VTMS § 2).

Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks just objektiivne tähendusega takistus – raske haigus,

vääramatu loodusjõud vms. VT näiteks Riigikohtu lahend 1-21-5924/9:

„8. KrMS § 172 lg 2 sisaldab kahte kaebetähtaja ennistamise alust (mõjuvat põhjust). Nendeks

on a) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja b) muu asjaolu, mida

uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on selgitanud, et möödalastud

kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis

tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud -

loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms - kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks

võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

6. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 14.)“

Menetlusaluse isiku esitatud materjalidest ei näe kohus ühtki sellist asjaolu, mille alusel saaks

kasvõi püstitada põhjendatud hüpoteesi, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel oli isikul

2 / 3

mõjub objektiivne põhjus. Kui isikul uusi asjaolusid ei ole, mis kinnitaksid tähtaja

möödalaskmise mõjuva põhjuse olemasolu, oleks ennistamise taotluse esitamine ilmselt

perspektiivitu.

Eeltoodu alusel jätab kohus A. K. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

21107.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006042 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

3 / 3