Legislator Case Law & Legislation
2-24-123799/14 AI generated

2-24-123799/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-123799/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%

Legislator headnote

AI generated

2-24-123799/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%

Keywords

AI generated
hail insurance financial hardship acceptance for honour damage to credit hardship exception credit control
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123799

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D J vastu põhivõla

1034,72 euro, intressi 67,97 euro, sissenõudmiskulu 50

euro, viivise 628,07 euro ja alates 21.11.2024 viivise

saamiseks määras 24% aastas või alternatiivselt

põhivõla 937,48 euro ja viivise saamiseks VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

2043,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja P

B

Kostja: D J (xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis

361,22 eurot ja alates 14.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni (kostja ja xxx AS vahel 29.06.2021 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx alusel).

3. Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%

ulatuses.

4. Välja mõista D J Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 360,40 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. D J tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Kostja ja xxx AS vahel on sõlmitud 29.06.2021 järelmaksuleping nr xx seadme Apple MacBook

Pro 13 M1 256 GB hall ostmiseks, mille netohind on 1359 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 24% aastas. Lepingutasu

19,90 eurot. xxx AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 01.03.2022. Hageja omandas

nõude kostja vastu loovutamisega 07.03.2024. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale 5

eurot, seega on kostjal tasumata põhiosa summas 1034,72 eurot (1039.72-5.00). Intress on kostjal

tasumata summas 67,97 eurot. Kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 eurot.

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast

päevast 21.04.2022 kuni hagi esitamiseni 20.11.2024 määras 24% aastas ja summas 642,34

eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist alates 21.11.2024 kuni põhinõude

summas täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.

22.11.2024 jättis kohus hagi puuduste tõttu käiguta, mh selgitas kohus hagejale, millise teabe

peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt.

13.12.2024 selgitas hageja, et kostja maksevõimet hinnati kostja taotluse ja maksehäireregistri ja

Creditinfo Delphiskoori põhjal. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu järgi 1359

eurot, kostja on kokku tasunud 441,42 eurot, seega on kostjal muutunud sissenõutavaks 937,48

eurot (1378,90-441,42). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

13.02.2025 selgitas kohus veelkord hagejale, miks kohus leiab, et kostja suhtes rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

20.02.2025 seisukohas märgib hageja, et on enda 12.12.2024 puuduste kõrvaldamise avalduses

märkinud, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, millega hageja ei nõustu siis, hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108

lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 937,48 ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.01.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes taotluses toodud andmete ja

maksehäireregistrite päringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte

esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna

üksnes taotluse ja märgitud registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija

krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja

saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 937,48 eurot (1378,90-441,42) ja alates

21.04.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.11.2025 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivised 361,22 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja

mõista alates 14.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (68% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 68% ulatuses ja hageja kanda 32% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja TsMS §

484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta,

kokku summas 507 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise

mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma

käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku

on hageja põhjendatud menetluskulud 350+20+160 eurot, so 530 eurot, millest kostjal tuleb

hüvitada 68% ehk summa 360,40 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik