2-24-123799/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%
Legislator headnote
AI generated2-24-123799/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
( t a g a s e l j a o t s u s )
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-123799
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi D J vastu põhivõla
1034,72 euro, intressi 67,97 euro, sissenõudmiskulu 50
euro, viivise 628,07 euro ja alates 21.11.2024 viivise
saamiseks määras 24% aastas või alternatiivselt
põhivõla 937,48 euro ja viivise saamiseks VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras
Tsiviilasja hind
2043,36 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja P
B
Kostja: D J (xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista D Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 937,48 eurot, viivis
361,22 eurot ja alates 14.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni (kostja ja xxx AS vahel 29.06.2021 sõlmitud
järelmaksuleping nr xxx alusel).
3. Jätta menetluskulud D J kanda 68% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 32%
ulatuses.
4. Välja mõista D J Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 360,40 eurot.
Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. D J tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist
VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).
Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:
SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)
LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu
tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle
elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
Kostja ja xxx AS vahel on sõlmitud 29.06.2021 järelmaksuleping nr xx seadme Apple MacBook
Pro 13 M1 256 GB hall ostmiseks, mille netohind on 1359 eurot. Kostja kohustus järelmaksu
tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 24% aastas. Lepingutasu
19,90 eurot. xxx AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 01.03.2022. Hageja omandas
nõude kostja vastu loovutamisega 07.03.2024. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale 5
eurot, seega on kostjal tasumata põhiosa summas 1034,72 eurot (1039.72-5.00). Intress on kostjal
tasumata summas 67,97 eurot. Kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud on kokku 50 eurot.
Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast
päevast 21.04.2022 kuni hagi esitamiseni 20.11.2024 määras 24% aastas ja summas 642,34
eurot. Hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist alates 21.11.2024 kuni põhinõude
summas täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas.
22.11.2024 jättis kohus hagi puuduste tõttu käiguta, mh selgitas kohus hagejale, millise teabe
peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt.
13.12.2024 selgitas hageja, et kostja maksevõimet hinnati kostja taotluse ja maksehäireregistri ja
Creditinfo Delphiskoori põhjal. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et
laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu järgi 1359
eurot, kostja on kokku tasunud 441,42 eurot, seega on kostjal muutunud sissenõutavaks 937,48
eurot (1378,90-441,42). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
13.02.2025 selgitas kohus veelkord hagejale, miks kohus leiab, et kostja suhtes rikuti
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.02.2025 seisukohas märgib hageja, et on enda 12.12.2024 puuduste kõrvaldamise avalduses
märkinud, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtteid, millega hageja ei nõustu siis, hageja palub alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108
lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 937,48 ning viivis VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja
poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele
hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 23.01.2025 Ametlikes
Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi
õiguslikku põhjendatust.
Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta
omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,
sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,
tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija
varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka
nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem
maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste
täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh
intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta
tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes taotluses toodud andmete ja
maksehäireregistrite päringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte
esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna
üksnes taotluse ja märgitud registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija
krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja
saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise
põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 937,48 eurot (1378,90-441,42) ja alates
21.04.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.11.2025 seisuga on
sissenõutavaks muutunud viivised 361,22 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja
mõista alates 14.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni
põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa.
Menetluskuludest
Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §
163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (68% ulatuses), jäävad menetluskulud
kostja kanda 68% ulatuses ja hageja kanda 32% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja TsMS §
484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta,
kokku summas 507 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada.
Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja
nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja
lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult
keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt.
Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist
esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel
lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise
mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma
käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60.
Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 160 eurot (ilma km). Kokku
on hageja põhjendatud menetluskulud 350+20+160 eurot, so 530 eurot, millest kostjal tuleb
hüvitada 68% ehk summa 360,40 eurot.
Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise
lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Moonika Tähtväli
kohtunik