2-25-105123/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-105123

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

689,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), esindaja S R

Kostja: T S (isikukood xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T S (S) Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 223,45 eurot, viivis

30,75 eurot ja alates 14.11.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni (xxx AS ja kostja vahel 14.08.2020 sõlmitud

järelmaksu müügilepingu nr xxx alusel).

3. Jätta menetluskulud T S kanda 40% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 60%

ulatuses.

4. Välja mõista T S Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 110 eurot. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. T Särjel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu

tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

xxx AS ja kostja sõlmisid 14.08.2020 järelmaksu müügilepingu nr xxx mobiiltelefon CAT S61

ostmiseks netohinnaga 649 eurot, intressimääraga 9,9% aastas, lepingutasuga 1 euro. Kostja oli

järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 27. maksegraafikujärgsest osamaksest. 09.01.2023

edastas xxx AS kostjale lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse

tasumiseks, s.o 23.01.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles xxx kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.01.2023. Hageja omandas nõude loovutamise teel

13.11.2024.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 328,93 eurot, intressivõlgnevuse 10,18 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise perioodi 21.03.2023 - 22.04.2025 eest, mis on arvestatud

kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras (2,5% + 8% x 3 = 31,5% aastas) ja edasise

viivise määraga 31,5% aastas.

30.04.2025 selgitas kohus hagejale, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama

krediidiandja minimaalselt. Hagejal tuli välja tuua ja tõendada, kuidas on järelmaksulepingu

sõlmimise eel kontrollitud kostja maksevõimet, st mida konkreetselt kontrolliti ja lepingu

sõlmimisel arvesse võeti; kas kostjalt küsiti nt pangakonto väljavõtet või lähtuti üksnes kostja

taotlusest. Hagis tuli selgitada võla kujunemist, samuti nõude loovutamist.

06.05.2025 selgitas hageja nõude loovutamist, samuti märkis hageja, et kostja maksevõimet

hinnati taotluses toodud andmete põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte

esitamise nõudeta. Hageja esitas ka nõude ümberarvestuse. Kui kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtteid on rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 223,45 eurot ning viivised lepingu

lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.08.2024 kuni põhiosa 223,45 euro tasumiseni

lepingujärgses viivisemääras 31,5% aastas.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 12.06.2025 Ametlikes

Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust.

Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes taotluses toodud andmete põhjal, ilma

täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija

krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja

saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid

tasusid hageja nõuda ei saa.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 223,45 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista

viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.08.2024 kuni põhiosa 223,45 euro

tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 13.11.2025 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivised 30,75 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja

mõista alates 14.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõla tasumiseni.

Menetluskuludest

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (40% ulatuses), jäävad menetluskulud

kostja kanda 40% ulatuses ja hageja kanda 60% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 175 eurot ja TsMS §

484² sätestatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi, hinnaga 169 eurot tund ilma käibemaksuta,

kokku summas 338 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja

nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise

mahukusega, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot ilma

käibemaksuta. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 80 eurot (ilma km). Kokku

on hageja põhjendatud menetluskulud 175+20+80 eurot, so 275 eurot, millest kostjal tuleb

hüvitada 40% ehk summa 110 eurot.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik