4-25-1861/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoobril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-1861

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Karin Olentšenko

Maris Karna

Natalija Mehh

Väärteoasi

Vladislav Tomingase kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

24.04.2025 otsusele väärteoasjas nr 2302,25,001687

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Vladislav Tomingas (ik 39602210210;

elukoht: xxx);

Kaebuse esitaja kaitsja: Valentin Moto (ImperioLex OÜ,

Rukkilille 17, Harju vald, Harku alevik, Harjumaa)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Jekaterina

Koreneva

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08.09.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas:

Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 24.04.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,001687 Vladislav Tomingasele

määatud põhikaristuse suuruse osas.

Teha asjas uus otsus: süüdi tunnistada Vladislav Tomingas LS § 227 lg 3 ja LS § 242 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 31.01.2025 ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel

põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks (3) kuuks, mille algust arvata käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 24.04.2025 otsus väärteoasjas nr 2302,25,001687 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 09.10.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus

tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtustutvumiseks kättesaadav 14.11.2025.a.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

24.04.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,001687 karistati Vladislav Tomingast liiklusseaduse

(LS) § 227 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks)

kuuks.

Vastavalt 31.01.2025 koostatud väärteoprotokollile nr 20250131181601 juhtis Vladislav Tomingas

31.01.2025 kell 13:28 Tallinnas, Pärnu mnt, Paide tn ja Luha tn vahel, Luha tn suunas,

mootorsõidukit BMW 640D XDRIVE reg. märgiga XXX, kiirusega 102 km/h+-4 km/h. Lubatud

suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Juhtis

mootorsõidukit liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“ tähistatud teerajal, juhi tegevus ei vastanud LS §

37 lg 3 p 1, 2 ja 3 kirjeldatule. Juhtides mootorsõidukit, sõitis üle suunavööndeid eraldava

eraldussaare, sooritades vasakpöörde. Mootorsõidukis viibis juhina sõidukis ja ei jäänud

kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta.

Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2, LS § 37 lg 3, LS § 16 lg 2, MKM 22.02.2011

määruse nr 12 § 25 lg 6 ja LS § 38 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 ja LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu

Vladislav Tomingas esitas 12.05.2025 enda kaitsja kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

otsus LS § 227 lg 3 osas tühistada ning selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt palus tühistada otsus osaliselt karistuse osas ning teha uus otsus, millega olulisel

määral vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ja jätta kõik menetluskulud riigi

kanda.

Kaebaja leiab, et väärteootsus tugineb olulises ulatuses oletustele ja tõendamata järeldustele ning

kohtuväline menetleja on rikkunud KrMS § 7 lg 3 põhimõtet, tõlgendades kahtlused menetlusaluse

isiku süü küsimuses tema kahjuks, selle asemel et lähtuda in dubio pro reo põhimõttest. Mitte

vähem olulisena on kohtuväline menetleja vääralt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud

menetlusaluse isiku õigust õiglasele ja lõplikule menetlusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul,

kuna lisatõendite kogumine toimus väljaspool VTMS § 70 lg 4 menetlustähtaega, ilma et oleks

esinenud seaduslikult põhjendatud alus menetluse pikendamiseks või erandina tõendite hilisemaks

esitamiseks.

Ükski tõend eraldi ega kõik tõendid kogumis ei tõenda menetlusaluse isiku poolt lubatud

sõidukiiruse ületamist 31. jaanuaril 2025 kell 13:28 Pärnu maanteel, Paide ja Luha tänava vahelisel

lõigul, suunaga Luha tänavale Tallinnas. Väärteotoimikus sisalduvatelt videosalvestistelt on küll

võimalik visuaalselt eristada mitmeid sõidukeid, kuid nende kauguse ja salvestise kvaliteedi tõttu ei

ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, millisele konkreetsele sõidukile vastab kiirusmõõturi tablool

kuvatud näit.

Seetõttu puudub otsene ja tõenduspõhine seos kiirusmõõturi tablool kuvatud kiiruse (102 km/h) ja

menetlusaluse isiku juhitud sõiduki vahel.

Samuti ei ilmne salvestistelt, et ükski sõiduk oleks liikunud visuaalselt märgatavalt kiiremini kui

ülejäänud liiklusvoog, eriti määral, mis viitaks lubatud sõidukiiruse vähemalt kahekordsele

ületamisele. Kui menetlusaluse isiku sõiduki liikumine oleks olnud enam kui kaks korda kiirem

lubatud piirkiirusest (50 km/h), pidanuks see olema visuaalselt selgelt tuvastatav, kuid sellist

eristust salvestised ei võimalda. Arvestades, et mõõtmise hetkel viibisid samal teelõigul mitmed

sõidukid, ei saa välistada, et tablool kuvatud kiirus kuulus mõnele teisele liiklejale. Samuti ei saa

välistada võimalust, et tegemist oli kiirusmõõteseadme anomaaliaga. Kahtlusele lisab kaalu asjaolu,

et videosalvestiselt (20250131_132836_F.MOV)on kuulda politseiametnik E.V sõnu: „95 valge,

ma ei tea kas 102 isegi, valge see kupee mingisugune, ma ei tea äkki oli bemm, seal rohkem

sõidukeid ei olnud.” Selline ebalev ja oletuslik kirjeldus viitab, et ka mõõtmist teostanud ametnik ei

olnud veendunud, millise sõiduki kiirust tegelikult mõõdeti, mis omakorda vähendab

mõõtetulemuse usaldusväärsust menetluses kasutamiseks. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole

mõõtetulemus usaldusväärne, kuivõrd tabloole ilmus ääretult lühikese aja (ca. ühe sekundi) jooksul

järjestikku kiirusenumbrid 90, 91, 92, 94, 95, 100 ja 102 km/h, misjärel kiirus langes taas 100 km/h

peale ja kadus ekraanilt. Selline kiire ja ebaloomulik kõikumine ei peegelda tüüpilist sõiduki kiiruse

dünaamikat ning ei võimalda üheselt ja kindlalt seostada kiirusnäitu konkreetse sõidukiga.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses küll leidnud, et tegemist on jälgitava mõõtetulemusega

mõõteseaduse tähenduses, kuid kaebuse esitaja ei nõustu, et mõõtetulemuse jälgitavus ja

usaldusväärsus on samatähenduslikud. Seega tuleb menetlusalusele isikule etteheidetava teo

tuvastamisel eraldi hinnata ka mõõtetulemuse usaldusväärsust, mille puudumisel ei saa süüd pidada

seaduslikult tõendatuks. Käesoleval juhul kiirustulemuse ebaühtlane dünaamika ning

mõõteprotsessi loogilise jälgitavuse puudumine viitab mõõteseadme võimalikele anomaaliatele ja

välistab mõõtetulemuse usaldusväärsuse ja seose menetlusaluse isiku tegevusega, mistõttu tuleb

kohaldada KrMS § 7 lg 2 ja 3, mis päädib väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Kahtlustele mõõtmistulemuse usaldusväärsuse kohta lisab kaalu ka varasem menetluslik kogemus,

mille kohaselt on radarmõõteseadmed oluliselt tundlikumad kui lasermõõturid. Praktikas on

täheldatud, et radarseadmete mõõtetulemusi võivad mõjutada ka kõrvalised tegurid, sealhulgas

patrullsõidukis töötava ventilaatori müra. Selline tehniline eripära suurendab riski, et mõõtetulemus

ei pruugi kajastada tegelikku kiirust, vaid on mõjutatud välistest häiringutest, mis omakorda seavad

kahtluse alla mõõtmise täpsuse ja sobivuse menetluses tõendina kasutamiseks. Käsitletavas

küsimuses ei pea kaebuse esitaja võimalikuks tugineda ka politseiametnikest tunnistaja ütlustele,

kuna need põhinevad üksnes kiirusemõõteseadme näidul, mille usaldusväärsus on juba seatud

kahtluse alla. Eriti oluliseks muudab selle asjaolu, et menetlusmaterjalidest ilmneb tunnistaja selge

eksimus seadme seerianumbri osas – videosalvestisel loeti ette üks number (DB0124243), kuid

hilisemastes ütlustes viidatakse hoopis teisele seadmele (DB014243).

Salvestistelt nähtub, et mõõtmine viidi läbi seisvast patrullsõidukist, kasutades radarmõõturit

(Stalker DSR 2X). Siiski ei sisalda väärteomenetluse toimik ühtegi kirjalikku ega visuaalset tõendit

selle kohta, milline mõõte- ja suunarežiim mõõtmisel valiti. Samuti ei ole esitatud andmeid seadme

paigutuse (nt statiivil või käsitsi) kohta. Lisaks rikuti kiiruse mõõtmisel mõõtmisprotseduuri ka

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ § 8 punktis 4 sätestatut, mille kohaselt ei ole lubatud kiirusmõõtmist teostada juhul,

kui mõõteobjekti ja seadme vahel esinevad segavad mõjurid. Käesoleval juhul on salvestistelt

selgelt näha, et politseisõiduki ja menetlusaluse isiku sõiduki vahel viibis mõõtmise hetkel veel teisi

sõidukeid. See tähendab, et mõõtur ei saanud olla suunatud vahetult mõõteobjektile ega tagada

usaldusväärset mõõtetulemust. Arvestades, et tegemist oli radarmõõturiga, mis ei võimalda

konkreetse mõõteobjekti visuaalset fikseerimist ega sihtmärgi otsest seostamist kiirusenäiduga, ning

lisaks sellele ei ole salvestistelt visuaalselt eristatav, et ükski sõiduk oleks liikunud selgelt lubatud

sõidukiirust kaks korda ületades, ei ole mõõtmise tulemust võimalik usaldusväärselt siduda

menetlusaluse isikuga.

Kohtumenetlus

2. 08.09.2025 toimunud kohtuistungil tutvus kohus väärteotoimikus asuvate tõenditega ja

salvestisega, kuulas ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja

seisukohad, samuti tunnistaja E.V.

3. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde.

Vladislav Tomingas ei vaielnud vastu, et juhtis 31.01.2025 kell 13:28 Tallinnas Pärnu maanteel

sõidukit, kuid sõitis lubatud kiirusega voo sees, silla peale sõitmisel sõitis ühes reas. Sõitis Waze

järgi, pidi pöörama, sest Waze näitas pööret.Reastus vasakusse ritta, see osutus bussi rajaks.

Niipea kui sai selgusele, kõrval sõitvad autod hakkasid hoogu võtma, tema pidi sinna ritta saama.

See toimus nii kiiresti, sisuliselt ümberreastumise hetkel. Nii kui sai ümber reastuda, näitas

suunatuld ja reastus ümber. Kiirus oli 60 km/h või midagi sellist. Väärteoprotokollis märgitud

teelõigul liigub harva, tihedamini sõidab seal taksoga. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et sooritas

vasakpöörde selleks keelatud kohas. Tunnistab, et see pööre oli vales kohas, aga sai aru sellest alles

sel hetkel. Esialgu oli enda tavalises reas. Waze näitas, et peab vasakpöörde sooritama. Ei ole

harjunud sellega, et bussirada on vasakut kätt, tavaliselt need on paremat kätt, tegi

ümberreastumise. Bussireas liikus ühistransport, oli tema ees. Kui sooritas vasakpööret, oli buss vist

juba tema taga, ei mäleta. Ta ei vajutanud gaasile ega midagi, lihtsalt tuli mäest alla ja muidugi siis

kiiremini sõitis alla.

Lisaks kaebuses toodule osundab kaitsja järgnevale. Ei ole eristatav, et just menetlusaluse isiku

sõiduk liikus kaks korda kiiremini kui ülejäänud. Kaitsja hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud

oluliste menetlusõiguste rikkumistega, tõendid on ebapiisavad ja vastuolulised ning nende pinnalt ei

ole võimalik tõendada menetlusaluse isiku süüd. Kohtuväline menetleja ei ole kuulanud üle kohal

viibinud kaasreisijat kes oleks võinud selgitada, kas nad ületasid kiirust, kas nad liikusid sama

kiirusega nagu ülejäänud sõidukid või hoopis keegi muu liikus nendest kiiremini. Nägid videost, et

samal ajal on mõõdetavas alas liikunud enam kui 3, isegi 6 sõidukit ja see oli niivõrd kaugel, et ei

ole selgelt eristatav, et kiirus võis üldse kuuluda menetlusaluse isiku sõidukile. Peale selle ei ole

selgelt eristatav, et menetlusaluse isiku sõiduk oleks liikunud enam kui kaks korda kiiremini kui

teised sõidukid. Seda on kinnitanud ka tunnistaja ise, et sellist erinevust ei olnud. Tunnistaja

mäletab erinevust ainult värvi järgi ja ütles, et ei mäleta mitu valget värvi sõidukit seal oli, kuid

tegelikult seal oli 2 valget värvi sõidukit. Seega ei ole võimalik seostada tablool kuvatud kiirust just

Vladislav Tomingase poolt juhitud sõidukiga. Peale selle tablool on ilmnenud tehnilisi puudusi.

Esiteks ei ole selgelt eristatav, mis suunas mõõdeti kiirust. Teiseks leiab, et tabloo või kiiruse

mõõtur ei olnud üldse töökorras, sest kui politseiauto hakkas liikuma kohapealt, siis veel ei olnud

kiirused lukustatud ja puudus politseisõiduki enda kiirus, kuigi see peaks seal alati nähtav olema nii

kaua kuni kiirus ei ole lukustatud. Kui mõõteseade ise ei kajasta isegi patrullsõiduki kiirust, siis see

seab kahtluse alla kogu mõõtetulemuse. Peale selle ei suutnud kohtuväline menetleja tõendada, et

taatlustunnistuses märgitud kleebised olid siis nõuetekohaselt ka kohal kiirusmõõturil ja selle

näidikul. Ka videosalvestisest on ju selgelt näha politseiautot ja mõõdetavat sõidukit, kuid ei tea,

millist sõidukit mõõdeti, sest liikusid samal ajal teised sõidukid, mis tegelikult takistasid otse

mõõtmist. Kaitsja seisukohalt ei ole lubatud mõõta kiirust, kui kiirusmõõturiseadme ja mõõdetava

objekti vahel on segavaid faktoreid ja kui kiiruse ületamine ei ole selgelt eristatav. Kuna tegemist

oli radarmõõturiga, mis ei võimalda sihtmärki visuaalselt fikseerida, siis ei saa välistada, et tablool

kuvatud kiirus ei kuulunud hoopis mõnele teisele autole. Vastuolu esineb ka seerianumbri osas.

Videos loeti ette üks number, seejärel kuulati tunnistaja üle ja väideti, et seal on teine number, aga

ei tea, milline number oli tegelikult jaanuaris, kuna ka lisatõenditest nähtuvalt ei ole selge, millal oli

paigaldatud antud sõidukisse kiirusmõõtur seerianumbriga DB014243. Riigikohtu otsustes 3-1-1-

48-13 ja ka 3-1-1-17-12 on leitud, et kui seadme terviklikkus ei ole tagatud ja seda ei ole võimalik

ka tõendada, ei saa tugineda mõõteseadmete andmetele. Kokkuvõttes leiab kaitsja, et Vladislav

Tomingase süü ei ole nõuetekohaselt tõendatud. Puudub üheselt seostatav ja usaldusväärne tõend,

mis kinnitaks, et tablool nähtud kiirus kuuluks just tema juhitud sõidukile. Menetluses on rikutud

tähtaegu, mõõtetulemused ei ole jälgitavad, need on ebastabiilsed, seade ei vastanud tehnilistele

nõuetele ning ametnike enda kõhklused kinnitavad, et süüd ei saa pidada väljaspool mõistlikku

kahtlust tõendatuks. Lisaks menetluse lõpetamisele taotleb kaitsja ka menetluskulude hüvitamist.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuse esitaja süüline käitumine talle

inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemise osas on täielikult tõendamist leidnud. Kaitsja on

igatpidi proovinud seada kahtluse alla kõik tõendid, mis oli kogutud kohtuvälise menetluse käigus

ning on ka viidanud, et kohtuvälise menetleja lahend oli koostatud väljaspool tähtaega. Kuivõrd

antud küsimus oli lahendatud kohtuvälisesmenetluses ka Harju Maakohtu poolt ning Harju

Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja tegevus oli seaduslik ja põhjendatud vastavalt

väärteomenetluse seadustiku sätestatule, jättis ta kaitsja kaebuse rahuldamata. Seetõttu palub

kohtuväline menetleja samuti mitte arvestada kaitsja väitega selles küsimuses otsuse tegemisel.

Kohtuväline menetleja leiab, et tunnistaja ütlustega on igatpidi tõendatud, et 31.01.2025 teostatud

kiiruse mõõtmine oli jälgitav ja vastavalt õigusaktidele. Tunnistaja oma ütlustes on kinnitanud, et

enne vahetuse alustamist, enne kiiruse mõõtmise teostamist, kontrollib ta ja on ka 31.01.

kontrollinud, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ja kõik kleebised, millest räägib meil

taatlustunnistus, olid oma kohtadel. Kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja kahtluse alla seadnud

kleebise puudust ning vaatlust, mis olid teostatud kuu aega hiljem 5.03.2025, oli teostatud

tõendamaks, mis seerianumbriga on kiirusmõõteseade sõidukisse paigaldatud. Tänasel kohtuistungil

ei ole ka kaitsja taotlenud kohtuvälise menetleja käest välja nõuda vastust SMIT-i poolt, mis Stalker

oli paigaldatud ja kas kõik kleebised olid oma kohtade peal. Kohtuväline menetleja juhib

tähelepanu, et tunnistaja on töötanud patrullpolitseinikuna liikluses juba pikemalt aega ning

igapäevaselt kasutab kiirusmõõteseadet, mida ta kasutas ka 31.01. Tänasel kohtuistungil tunnistaja

poolt antud ütlustest saab üheselt asuda seisukohale, et tunnistaja tunneb mõõtemetoodikat ja kuidas

tuleb mõõta kiirusmõõteseadmega Stalker. Videosalvestiselt on üheselt jälgitav, et kaebuse esitaja

sõiduk möödus patrullsõidukist, seejärel kiirendades reastus vasakusse ritta ja seejärel reastus tagasi

paremasse ritta, mida kohtuväline menetleja on lahendi koostamisel ka kirjeldanud. Samaaegselt on

ka jälgitav, et antud manöövri sooritamisel mõõdeti kaebuse esitaja sõiduki kiiruseks 102 km/h.

Videosalvestistelt oli ka samuti nähtav, et esialgu kaebuse esitaja sõiduk liikus ühistranspordi taga,

kuid tulles silla pealt alla, oli ta ühistranspordi sõiduki ees, mis ka omakorda kinnitab seda, et

kaebuse esitaja sõidukiirus ei olnud lubatav. Ka pardakaamera videosalvestiselt on hästi jälgitav

nool, mis osutab sellele, et kaebuse esitaja sõiduk eemaldus patrullsõidukist mõõtmise hetkel ning

kaitsja väide selle kohta, et sellega ei tohi arvestada ja see ei ole nähtav, jääb kohtuvälisele

menetlejale arusaamatuks. Kohtuväline menetleja on lõppkokkuvõttes seisukohal, et kohtuvälise

menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld – ja eripreventiivseid eesmärke ning

vastab kaebuse esitaja süü suurusele. Arvestades ka karistusregistri andmeid, et õigusrikkumise

toimepanemise ajal omas menetlusalune isik kahte kehtivat väärteokaristust samalaadsete

õigusrikkumiste toimepanemise eest, on rahatrahvi kohaldamine karistusliigina menetlusaluse isiku

puhul ennast ammendanud. Seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuliku arutamise järeldused

5. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

6. Kohus annab esmalt hinnangu LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu täitmise kohta, mis näeb ette

vastutuste mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit

tunnis.

7. Vaidlus puudub selles, väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, s.o asulasisesel teel, juhtis

Vladislav Tomingas sõidukit BMW 640D XDRIVE reg. märgiga XXX.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

8. Vaidlus on tõusetunud lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 48 km/h.

Kohtu hinnangul on Vladislav Tomingase poolttoimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud

ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud eelkõige

videosalvestusega, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

9. VTMS § 31 lg 11 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad:

1) salvestise seos väärteoasjaga;

2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;

3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

10. Kohtu hinnangul vastab väärteoasja materjalide juures olev patrullsõiduki pardakaamera

videosalvestus seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Oluline on tuvastada konkreetse

sõiduki kiirus kindlal ajal ning just sellised andmed kajastuvad ka talletatud videosalvestusel. Video

korduval ja põhjalikul vaatamisel jõudis kohus veendumusele, et videosalvestusest nähtub

ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus Vladislav Tomingase poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse

mõõtmine.

11. Salvestiselt on näha sõidukisse paigaldatud kiirusmõõteseade ning seda, kuidas sõidukid

mööduvad seisvast patrullautost. Samuti on kuulda ametnikke, kes esmalt visuaalsel vaatlusel tegid

kindlaks teistest sõidukitest kiiremini mööduva sõiduki (Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduk

BMW 640D XDRIVE) ning seejärel juba toimus kiiremini liikuva sõiduki kiiruse tuvastamine.

Selline ametnike tegevus vastab ka tunnistaja E.V ütlustele.

12. Tunnistaja E.V (politseiametnik) ütluste kohaselt märkas vahetult pärast sõiduki parkimist

viaduktil kiirendamas sõidukit, vabastas kiirusmõõturi Stalker antenni ja siis tabloole kuvas suure

kiiruse. Mõõtsid nende autode kiirust, kes sõitsid linna poole. Vaidlusalase auto sõidukiirus võis

olla üle 100 km/h. Sai aru, mis sõidukiga tegemist oli, kus kiirusmõõteseade fikseeris suurima

lubatud sõidukiiruse ületamise. Antud sõiduk oli hästi märgatav, ta oli sellise omapärase välimusega

ning sõiduk liikus ka pardakaamerast neil läbi, number oli ilusti näha. Kiirusmõõteseade oli

sõidukisse paigaldatud statsionaarselt, st see on sõidukile konkreetselt kinnitatud, seda ei saa

eemaldada, neid kiirusmõõteseadmeid ei vahetata sõidukite vahel. Antud hetkel mõõtsid mudeliga

TSR2X, selle seadmega on võimalik mõõta kiirust mitmes suunas ja seda näeb ka tabloolt, mis

suunas mõõdetakse. Antud olukorras mõõtsid neist eemalduvat sõidukit. Kui tabloole vaadata, siis

seal on kiri hold, see tähendab, et ta on kinni, et tal ei ole kiir vabastatud, ei toimu mõõtmist ja kui

holdi peal ei ole, siis toimub mõõtmine. Tavaliselt kui on mingi häire, siis seal on failor või

mingisugune viga tuleb sinna ekraanile. Kui mõõtsid Vladislav Tomingase kiirust, oli mõõdetavas

alas äkki 4-5 sõidukit. Eristas sõiduki, kuna kiirused olid erinevad ning seda on märgata ka videost.

Kui üks sõiduk kas siis läheneb teistele või eemaldub, siis see annab alust arvata, et ta ei sõida

sarnase kiirusega nagu teised sõidukid. Sai aru, et see kiirus kuulub Vladislav Tomingasele, kuna

sarnase kiirusega rohkem sõidukeid antud piirkonnas ei liikunud. Tablool näitavad noolekesed, mis

suunas sõitvat sõidukit ta mõõdab. Kui paneb seadme same peale, hakkab antenn seda suunda

võtma. Niipea kui nägi, et sõiduk kiirendas, valis õige režiimi sama suund ja siis seade kuvas. Kui

noolekesed on ülespoole, siis sõiduk eemaldub patrullsõidukist.

13. Lähtudes tunnistaja ütlustest ja salvestisel kajastatust on tuvastatud, et salvestisel mõõdeti just

Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiirust. Salvestisel on selgelt näha väärteootsuses

osundatu, mille kohaselt liikus menetlusaluse isiku sõiduk parempoolses reas (I), seejärel

kiirendades reastus vasakusse ritta (III) ning seejärel tagasi keskmisesse ritta (II). Kusjuures

keskmisesse ritta tagasi reastumine ei toimunud sujuvalt ja teisi liiklejaid arvestavalt, vaid nö järsult

teise sõiduki ette põigates ning selline sõidustiil ei jäta kahtlust, et Vladislav Tomingase sõiduk

liikus teistest sõidukitest kiiremini. Sellekohast kohtu veendumust toetab Vladislav Tomingase

poolt juhitud sõiduki liikumine tervikuna. Niinähtub salvestiselt (00:46 alates), kuidas

Vladislav Tomingase sõiduk ootab seistes juba vasakpöörde sooritamise võimalust, kui teised

sõidukid, millest Vladislav Tomingas möödus, on tema sõidukist tunduvalt tagapool ja alles

hakkavad Vladislav Tomingase seisva sõidukini jõudma. Selline liikluspilt tervikuna kinnitab, et

Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki kiirus oli tunduvalt kiirem teistest sõidukitest ehk et

väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mõõdeti just Vladislav Tomingase sõiduki kiirust.

14. Salvestiselt on näha ka kiiruse mõõtmine. Esialgselt on kiirusmõõteseadmel näha tähed HLd

(tunnistaja ütluste kohaselt tähendab hold seda, et kiiruse mõõtmist ei toimu) ning seejärel tähed

HLd kaovad ning tabloo kuvab ette numbrid 90, 91, 92, 94, 95 ja 100 ning 102. Tabloo hoolikal

vaatlemisel on näha ka ülespoole suunatud nooled, mis kinnitavad tunnistaja ütlusi, et mõõtis

patrullist eemalduvat sõidukit. Järelikult on tablool kuvatud kiirus seostatav just Vladislav

Tomingase poolt juhitud sõidukiga. Kohus ei nõustu kaitsjaga, justkui ekraanile lühikese ajaga

ilmuvad numbrid 90, 91, 92, 94, 95, 100 ja 102 km/h ei peegeldaks tüüpilist sõiduki kiiruse

dünaamikat ning ei võimaldaks neid seostada konkreetse sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist sellise kiire ja ebaloomuliku kõikumisega, mis võiks seada kahtluse alla mõõtetulemuse

usaldusväärsuse ning selline kiirusnäit on seostatav just Vladislav Tomingase kui mõõtmise ajal

kõige kiiremini liikuva sõidukiga. Kohtu taolist seisukohta ei muuda ka kaitsja väide, justkui oleks

sõidukis olnud politseiametnik E.V ka ise kiirust ületavas sõidukis kahelnud, kuna salvestiselt on

kuulda politseiametnik E.V sõnu: „95 valge, ma ei tea kas 102 isegi, valge see kupee mingisugune,

ma ei tea äkki oli bemm, seal rohkem sõidukeid ei olnud.” Puudub vaidlus, et Vladislav Tomingase

sõidukiks oli valge BMW ning just selline sõiduk on nähtav ka videolt patrullsõidukist möödumas.

Videolt on küll samal ajal nähtav ka teine valge sõiduk, kuid see oli teise keretüübiga (maastur)

ning ei sarnanenud E.V salvestiselt kuuldava kirjeldusega (kupee). Seega kirjeldas politseiametnik

just Vladislav Tomingase sõidukit. Arvestades Vladislav Tomingase sõiduki kiirust ning seega

lühikest ajavahemikku, mil tuli kiiruse mõõtmisele reageerida, ei saagi eeldada, et E.V antud

kirjeldus oleks saanud olla veel detailsem. Samuti selgitas tunnistaja vastuseks kaitsjale

patrullsõiduki kiiruse puudumise kohta tablool, et kui nad eraldi seda holdi ei vajuta, siis nende

kiirus jookseb edasi, niipea kui on locked ehk lukustatud, siis nende kiirust tabloo ei kuva. Sellised

andmed on nähtavad ka kiirusmõõturi tablool.

15. Kohtu hinnangul on tõendatud ka mõõtetulemuse jälgitavus. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 on

mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:

1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks

tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või

2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud

õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

16. LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik

või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud

määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

17. Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X seerianumbriga

DB014243. Nimetatu on kajastatud ka väärteotoimikus olevas asitõendi vaatlusprotokollis, kus

vaadeldavaks objektiks oli sõiduk Škoda Superb reg nr XXX ehk sõiduk, millest toimus Vladislav

Tomingase poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine. Protokolli kohaselt on sõiduki armatuuril olev

kiirusmõõteseadme antenn suunatud sõiduki esiklaasi poole. Kiirusmõõteseadme antenni korpusel

asub metallplaat ja sulgemiskleebis, mis on kleebitud antenni korpusele ja metallplaadile.

Metallplaadil on muuhulgas kirjas QR-kood ning sulgemiskleebisel on kirjas: METROSERT EE

M1, Sõiduki armatuuri ees ja peal asuvadkiirusmõõteseadme tabloo ja pult. Puldi peal on

kirjad: Stalker DSR 2X ja DB014243.

18. Puudub vaidlus, et videosalvestisel nimetab kiirust mõõtnud ametnik E.V kiirusmõteseadme

seerianumbriks DB0124243 (õige on DB014243). Nii andis E.V ka kohtus ütlusi, mille kohaselt

nad sõitsid järgi, tavaliselt ta võtabki puldi kätte või vaatab, et siis võib ekslikult see number

natukene valesti minna, see ei olnud kardinaalselt vale, aga äkki lõpu number võis olla vahetuses.

Kuna E.V luges kiiresti valesti vaid ühe numbri, on kohtu jaoks kahtlusteta selge, et tegemist oli

inimliku eksimusega, mis kuidagi ei sea kahtluse alla kasutatud kiirusmõõteseadet.

19. Asja materjalide juures on taatlustunnistus nr TTRS-24/00108 selle kohta, et kiirusmõõtur

Stalker DSR 2X DB014243 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud

01.07.2024, taatluse lõppkuupäev on 31.07.2025. Kiirust mõõtis E.V ning asja materjalide juures on

tõend selle kohta, et E.V on läbinud pädeva mõõtja koolituse 09.07.2014. Lähtudes siinjuures E.V

tunnistajana antud ütlustest, mille kohaselt on ta töötanud patrullpolitseinikuna 11 aastat, kasutab

kiirusmõõteseadet Stalker iga tööpäev ning iga vahetuse alguses nad testivad ja puuduste esinemisel

nad ei antud seadet kasutada, on kohtu jaoks usutav, et Vladislav Tomingase poolt juhitud sõiduki

kiiruse mõõtmine toimus mõõtetulemuse jälgitavust arvestavalt.

20. Kaitsja poolt osundatut, justkui eelnimetatud 16.06.2011 määruse nr 78 § 8 punktis 4 sätestatu

keelab kiirusmõõtmist teostada juhul, kui mõõteobjekti ja seadme vahel esinevad segavad mõjurid,

peab kohus asjakohatuks, kuna nimetatud määruse punkt kaotas kehtivuse juba juulis 2019. Kehtiv

säte ei luba sõidukiirust mõõta tunnelis ja peeglilt ning sellist eksimust antud menetluse raames

kohus ei tuvastanud.

21. Samuti ei pea kohus asjakohaseks kaitsja etteheidet selle kohta, et kohtuväline menetleja ei

kuulanud üle Vladislav Tomingase kaasreisijat, kes väidetavalt oleks saanud selgitada, kas nad

ületasid kiirust või hoopis keegi muu liikus nendest kiiremini. VTMS § 115 loetleb nõuded

kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele ning nimetatud sätte lõige 5 p 3 nimetab

muuhulgas võimaluse lisada kaebusele tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist

taotletakse. Juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul oleks nimetatud tunnistaja ülekuulamine vajalik,

oleks ta saanud seda ka kohtult taotleda. Samas ei leia kohus, et nimetatud tunnistaja ülekuulamine

oleks vajalik, kuna Vladislav Tomingase rikkumine on veenvalt tõendatud.

22. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks

kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise

laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Vastavalt nimetatud lisale on paigalseisva

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus sõiduki kiirusel 101-

135 km/h +-4 km/h.

23. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Vladislav Tomingas sõitis väärteoprotokollis

näidatud ajal ja kohas kiirusega 102+/-4 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 48 km/h

(rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid), täites sellega LS § 227 lg 3 objektiivse koosseisu.

24. Kohtu hinnangul pani Vladislav Tomingas teo toime vähemalt otsese tahtlusega. On selge, et

sõiduki juhina peab Vladislav Tomingas olema teadlik liiklust reguleerivatest normidest ning

liiklusmärkide tähendusest. Kiiruse mitteületamiseks on sõiduki juhil lisaks liikluskorraldusele

kohustus jälgida sõiduki spidomeetrit ning Vladislav Tomingasele etteheidetav kiirus 102 km/h +-4

km/h pidi olema talle sõidukist ka nähtav. Kuna kiiruse ületamine 48 km/h võrra on tunduvalt

suurem lubatud piikiirusest, pidi see olema Vladislav Tomingasele lisaks ka tajutav ning seega tema

teadlikuks valikuks. Järelikult teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või

vähemalt möönas seda.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vladislav Tomingase käitumine sisaldab LS § 227

lg 3 ettenähtud süüteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus

tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi

rikkumisi, mis tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

26. Kohus jätab tähelepanuta kaitsja poolt osundatu, mille kohaselt on kohtuväline menetleja vääralt

kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud menetlusaluse isiku õigust õiglasele ja lõplikule

menetlusele seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuna lisatõendite kogumine toimus väljaspool

VTMS § 70 lg 4 menetlustähtaega, ilma et oleks esinenud seaduslikult põhjendatud alus menetluse

pikendamiseks või erandina tõendite hilisemaks esitamiseks. Samasisulise etteheite esitas kaebuse

esitaja kaitsja Harju Maakohtule juba 06.03.2025 VTMS § 78 alusel ning kohus lahendas isiku

kaebuse 14.03.2025 määrusega, jättes kaebuse rahuldamata. Kuna kohus on kaitsja sellekohase

kaebuse juba lahendanud, ei pea kohus põhjendatuks asuda sama küsimust uuesti analüüsima.

27. Järgnevalt annab kohus hinnangu LS § 242 lg 1 väärteokoosseisu täitmise kohta, mis näeb ette

vastutuste mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva

seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud

väärteokoosseis.

28. Vladislav Tomingas ei vaidlusta, et juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“

tähistatud teerajal, sõitis üle suunavööndeid eraldava eraldussaare, sooritades vasakpöörde ning

mootorsõiduki juhina ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma kontrollija

loata või vastava korralduseta, rikkudes sellega LS § 37 lg 3, LS § 16 lg 2, MKM 22.02.2011

määruse nr 12 § 25 lg 6 ja LS § 38 lg 3 nõudeid ning pannes sellega toime LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

29. Vladislav Tomingase poolt mootorsõiduki juhtimine liiklusmärgiga „Ühissõidukirada“

tähistatud teerajal ning sõitmine üle suunavööndeid eraldava eraldussaare, sooritades vasakpöörde,

on selgelt näha ka eespool nimetatud patrullsõiduki pardakaamera videosalvestuselt.

30. Seda, et Vladislav Tomingas ei jäänud riikliku järelevalve käigus sõidukisse ning väljus

mootorsõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta, kinnitab politseipatrulli

rinnakaamera videosalvestus. Ka nimetatud tõendi saab VTMS § 31 lg 11 kohaselt lugeda

lubatavaks tõendiks, kuna sellest nähtub nii salvestise seos väärteoasjaga kui ka see, millal, millistel

asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

31. Ka nimetatud rikkumised pani Vladislav Tomingas toime otsese tahtlusega. Sarnaselt kiiruse

ületamise episoodi juures leiab kohus, et mootorsõiduki juhina peab Vladislav Tomingas olema

teadlik liiklust reguleerivatest normidest ning liiklusmärkide tähendusest. Järelikult teadis ta, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Isegi juhul, kui

Vladislav Tomingas kasutas sõiduki juhtimisel vastavaid Waze juhiseid, ei saanud talle kohapeal

olnud liikluskorraldus kuidagi märkamata jääda ning kui Waze teda tõesti suunas keelatud kohas

vasakpööret tegema, oleks ta mootorsõiduki juhina pidanud vastavat juhist eirama.

32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Vladislav Tomingase käitumine sisaldab LS § 242

lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistus

33. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhipoolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241

sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

KarS § 63 lg 1 järgi kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule,

siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse.

34. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati Vladislav Tomingast KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg

3 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks.

35. Kuna nii LS § 242 lg 1 kui ka LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritavad teod olid ajalis-ruumilises

tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Vladislav

Tomingasele karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg 1 ning mõista üks karistus LS § 227 lg

3 järgi.

36. Karistamisel tuleb võtta aluseks KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

37. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et Vladislav Tomingast ei ole võimalik karistada

kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Kuigi karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 63 lg

1, vastas Vladislav Tomingase tegevus mitmele süüteokoosseisule ning tema käitumine oli

liikluskorda ohustav. Kiiruse ületamine Vladislav Tomingasele etteheidetavas määras on äärmiselt

taunitav tegu ning selleks, et vältida raskeid liiklusõnnetusi, on mootorsõiduki juhtide poolt

äärmiselt oluline kehtivatest normidest kinni pidada. Seda enam, et Vladislav Tomingas sõitis

asulasisesel teel, kus liiklustihedus ei olnud väike ning kus oht kellegi elu või vara kahjustamiseks

piisavalt reaalne. Liiklusnõuete eiramine näitab menetlusaluse isiku hoolimatut ja ükskõikset

suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse ning õiguskorra kaitsmise huvides oli

õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik.

38. Antud juhul ei ole vähetähtis seegi, et Vladislav Tomingast on ka varasemalt liiklusalaste

rikkumiste eest karistatud. Vastavalt karistusregistri teatisele on Vladislav Tomingas eelnevalt

kiirust ületanud, st pannud toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo 24.08.2024 (karistatud

24.08.2024 otsusega rahatrahviga, jõustus 10.09.2024, karistus täidetud 25.11.2024), samuti on

Vladislav Tomingas pannud toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo 24.01.2025 (karistatud

13.02.2025 otsusega rahatrahviga, jõustus 13.03.2025, karistus täidetud 28.02.2025). Seega

käesoleval ajal ei ole nimetatud väärtegude eest mõistetud karistused kustunud. Sellistele andmetele

tuginedes ei saa Vladislav Tomingase senist liiklusalast käitumist hinnata positiivselt ning tema

suhtumine liiklusreeglitesse on ilmselgelt ükskõikne ja üleolev. Sellekohane suhtumine nähtus

ilmekalt ka politseiametnike rinnakaamera salvestiselt, kus Vladislav Tomingase suhtlust

politseiametnikega ei saa pidada viisakaks.

39. Olukorras, kus isikule mõistetud rahatrahvid ei ole talle vajalikku mõju avaldanud, st isik jätkab

liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, ei ole uuesti rahatrahvi kohaldamine kuidagi põhjendatud

ega arvesta õiguskorra kaitsmise huvisid. Seda enam, et Vladislav Tomingas ei ole raskemat

rikkumist, s.o kiiruse ületamist, isegi kahetsenud, vaid on asunud ennast õigustama ning otsinud

võimalusi vastutusest vabanemiseks.

40. Kuna aga varasemalt ei ole VladislavTomingasele

karistusena

juhtimisõiguse

äravõtmist kohaldatud, leiab kohus, et Vladislav Tomingasele võib mõista karistuse väiksemas

määras kui seda tegi kohtuväline menetleja, mida kaebuses on alternatiivselt ka taotletud. Kohus

hinnangul kolmekuuline juhtimisõiguse äravõtmine on piisav, et isik mõistaks enda tegude keelatust

ning teeks enda senisest käitumisest vajalikud järeldused. Pärast praegust menetlust on kaebuse

esitaja väga hästi teadlik, et enda normieiravat käitumist jätkates on oht juhtimisõiguse kaotamiseks

suuremas määras reaalne ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi

seaduskuulekalt. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja vähendab kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistust vastavalt kaebuse lõpposa p 5 taotletule. Kohtu hinnangul on antud juhul

väiksemas määras juhtimisõiguse äravõtmine ka proportsionaalne Vladislav Tomingase poolt

toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate asjaolude

puudumist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada Vladislav Tomingast LS § 227 lg 3 ja LS §

242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, mille algust arvata käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

41. Samuti arvestab karistus üldpreventiivseid eesmärke. Kõik liiklejad peavad teadma, et liikluses

tuleb olla hoolas ja lugupidav ning liiklusnormide eiramisele võib õiguskorra kaitsmise huvides

järgneda karistus. Kuigi kohus ei pidanud antud juhul õigustatuks kohaldada sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kuueks kuuks nagu seda tegi kohtuväline menetleja, on ka suuremas määras karistuse

kohaldamine alati aktuaalne, kui isiku normieirava käitumise muutmiseks on vaja ta liiklusest

pikemaks ajaks eemaldada.

Menetluskulud

42. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, vaid vähendab üksnes

kohtuvälise menetleja mõistetud karistust, jäävad menetluskulud Vladislav Tomingase kanda.

43. Kohus osundab Riigikohtu selgitustele, et kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse

üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist KrMS § 185

lg 1. Erinormina näeb VTMS § 23 ette menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu hüvitamise vaid olukorras, kus väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lõike 1 p 1-

3 ja 5-6 sätestatud alustel (RKKK 01.03.2023, 4-22-3337, p 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik