2-25-2597/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

13.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2597

Kohtuasi

P.U hagi C.B vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.B apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana

Kitter

Kostja C.B (isikukood XXX) lepinguline esindaja

Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast C.B apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

19.09.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-2597.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud C.B kanda. P.U-l

puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-2597

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.U (hageja) esitas 17.02.2025 Harju Maakohtule C.B (kostja) vastu hagi (mida täiendas

21.02.2025), milles palus lahutada poolte abielu.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis.

Pooled elavad samas majas, kuid abielusuhted lõppesid kuus aastat tagasi. Pooltel on ühine

14-aastane poeg. Hageja on seisukohal, et abielulisi suhteid ei ole võimalik enam taastada

ning hageja ei soovi abielu jätkata. Kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele abielu lahutamiseks

perekonnaseisuasutuses, siis palub hageja kohtul poolte abielu lahutada.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja soovib abielu säilitada. Kostja leiab, et pooled

elavad koos kui perekond, abielusuhted ei ole lõppenud ning poolte erimeelsused on võimalik

lahendada. Lahutus mõjuks halvasti poolte pojale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 19.09.2025 otsusega hagi ning lahutas poolte abielu, mis on

sõlmitud 07.06.1996 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr

XXX. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohus leidis, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused

abielu lahutamiseks. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on lõppenud. Hageja ei pea abielu

jätkamist võimalikuks ja soovib abielu lahutada. Hagiavaldusest ja kohtuistungil antud hageja

seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja ei pea

võimalikuks poolte leppimist. Poolte abielusuhted on lõppenud rohkem kui kuus aastat tagasi

ja neid ei ole võimalik taastada. Hageja on soovinud perekonnaseisuametis abielu lahutada,

kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ega

abielusuhteid taastama, siis ei ole abielu jätkamine võimalik ning abielu tuleb lahutada.

3.2. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 164 lg 1).

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas

uus otsus, millega jätta poolte abielu lahutamata või määrata uus istung poolte lepitamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nõustu kostja, et abielusuhted on lõppenud.

Pooled elavad endiselt samas majas ning pooltel on ühine majapidamine. Kostja hinnangul on

poolte leppimine võimalik. Kuna poolte abielu on sõlmitud kiriklikus korras, siis moraalsete

ja usuliste tõekspidamiste kaalutlusel peab kostja abielu lahutamist lubamatuks, kui ei ole

tehtud kõik võimalik selle säilitamiseks. Abielu lahutamine ei ole poolte poja huvides.

2-25-2597

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid aja- ja

ressursikulusid.

6. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks

jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).

7. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja hinnangul ei ole

abielusuhted lõppenud, kostja ei soovi hagejast lahutada ning soovib täiendavat leppimisaega,

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise

praeguses asjas. Hageja on selgelt avaldanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud juba

kuus aastat tagasi ning neid ei ole võimalik taastada. PKS § 67 lg 3 järgi võib kohus anda

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, kuid leppimisaja kohaldamise eelduseks on mõlema

poole tahe ja huvi abielu jätkata. Maakohtus peetud 02.09.2025 istungil on hageja avaldanud,

et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi suhteid taastada. Hageja poolt

menetluses avaldatust saab seega üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata.

Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Abieluline

kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat tahet. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks

abikaasadest soovib selle lahutamist.

8. Kuna PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette

abielusuhete lõppemise, siis ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust asjaolud, et kostja

hinnangul ei ole abielu lahutamine võimalik moraalsete ja usuliste tõekspidamiste tõttu ning

et lahutus mõjuks halvasti poolte pojale.

9. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik

rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei

sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.

11. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

2-25-2597

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

12. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p-i 2 järgi tagastamisele, siis

ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)