Legislator Case Law & Legislation
3-25-1077/20 AI generated

3-25-1077/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-1077/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12. märtsi 2025. a otsuse nr 6-7/2- Halduskohus võttis 22. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras Tartu

Legislator headnote

AI generated

3-25-1077/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12. märtsi 2025. a otsuse nr 6-7/2- Halduskohus võttis 22. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras Tartu

Keywords

AI generated
application to an administrative authority authorization to sue visa standing against building permit third-party claim procedure in attachment requesting state
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1077

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada

ümberpaigutamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. mai 2025. a määrus

Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada määruskaebused Tartu Halduskohtu 21. mai 2025. a määruse ja

27. oktoobri 2025. a määruse peale.

2. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12. märtsi 2025. a otsuse nr 6-7/2-

25/410-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks otsustada asi uuesti ja lubada tal viibida

Tallinna või Viru Vanglas.

2. Halduskohus võttis 22. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras Tartu

Vanglale kaebusele vastuse esitamise tähtajaks 22. mai 2025. Tartu Vangla esitas seejärel

halduskohtule taotluse, milles palus pikendada kaebusele vastamise tähtaega.

3. Halduskohus rahuldas 21. mai 2025. a määrusega Tartu Vangla taotluse ja pikendas

kaebusele vastuse esitamise tähtaega.

4. X.X. esitas 26. oktoobril 2025 halduskohtule kaebuse täienduse, mis sisaldas avaldust

halduskohtu kohtuniku taandamiseks.

5. Tartu Halduskohtu esimees jättis 27. oktoobri 2025. a määrusega X.X.-i avalduse

kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. X.X. esitas 4. septembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu

21. mai 2025. a määruse peale. Kaebaja taotleb riigi õigusabi ja avalduse halduskohtu

kohtuniku taandamiseks.

7. X.X. esitas 2. novembril 2025 ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 27. oktoobri

2025. a määruse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebused tuleb tagastada.

9. X.X. vaidlustab Tartu Halduskohtu 21. mai 2025. a määrust, millega halduskohus rahuldas

Tartu Vangla taotluse ja pikendas kaebusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega kuni 16.

juunini 2025. Lisaks vaidlustab X.X. halduskohtu 27. oktoobri 2025. a määrust, millega

halduskohtu esimees jättis X.X.-i avalduse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse

peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu

määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tartu Halduskohtu 21. mai 2025. a määruse vaidlustamine ja ka 27. oktoobri 2025. a määruse

vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud. Halduskohus pikendas 21. mai 2025. a määrusega

HKMS § 69 lg 1 alusel haldusasjas nr 3-25-1077 kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks

määratud tähtaega. Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi

kaevatav. Samuti ei ole edasi kaevatav 27. oktoobri 2025. a määrus, millega halduskohtu

esimees jättis rahuldamata avalduse kohtuniku taandamiseks. Halduskohus on ka ise mõlema

määruse edasikaebekorda õigesti märkinud, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Eeltoodu alusel kuuluvad määruskaebused tagastamisele vastavalt HKMS §-le 203 lg 2 ja §-le

187 lg 3 p 6, kuna X.X.-il ei ole halduskohtu 21. mai 2025. a määruse ja 27. oktoobri 2025. a

määruse vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust.

11. Mis puudutab ringkonnakohtule esitatud halduskohtu kohtuniku taandamise avaldust, siis

ka seda ei lahenda ringkonnakohus halduskohtu lahendi peale edasikaebamise korras. HKMS

§ 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 23–30. TsMS § 24 lg 2 kohaselt tuleb kohtuniku taandamise avaldus esitada

kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 sätestab, et taandamise

alust tuleb avalduses põhistada.

12. X.X. esitas esimeses määruskaebuses riigi õigusabi taotluse, mida ringkonnakohus

tõlgendab kui määruskaebemenetluses riigi õigusabi määramise taotlust.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kaebaja on käesolevas haldusasjas iseseisvalt esitanud kaebuse halduskohtule, määruskaebuse

ringkonnakohtule ja erinevaid avaldusi kohtutele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja ka eelnevalt esitanud kohtutele hulgaliselt kaebusi ja edasikaebusi, mistõttu ei ole

tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Juriidiliste eriteadmiste puudumine ei

tähenda seda, et kaebaja ei oleks võimeline iseseisvalt enda õigusi kaitsma.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja taotlus riigi

õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)