3-24-2173/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2173

Haldusasi

PCG OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 26.04.2024 otsusele nr 13-

30.3/24/778 ja 25.06.2024 vaideotsusele nr 13-

30.3/24/1000-1

Menetlusosalised

Kaebaja – PCG OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi

Kõiv

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, esindaja Lisbet Sadam

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PCG OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PCG OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.12.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-2173 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 08.11.2022 otsusega nr

13-30.3/22/1662 PCG OÜ-le põllumajandusministri 13.03.2015 määruse nr 25

3-24-2173

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord“ (meetme määrus või määrus nr 25) alusel toetuse 106

251,21 eurot. Toetus määrati tootmishoone rekonstrueerimiseks (s.o olemasoleva hoone

rekonstrueerimiseks metallide töötlemise tööstushooneks). Määratud toetusest on

maksetaotluse alusel välja makstud 45 065,91 eurot.

2. PRIA tunnistas 26.04.2024 otsusega nr 13-30.3/24/778 kehtetuks 08.11.2022 otsuse nr

13-30.3/22/1662, jättis PCG OÜ-le välja maksmata maksetaotluste nr 13-30.3/24/133 ja nr

13-30.3/24/648 alusel taotletud toetuse kogusummas 50 585,75 eurot ning nõudis tagasi

toetuse summas 45 065,91 eurot. Kuna PCG OÜ-ga seotud isik ProfitOne OÜ on juba samal

programmperioodil samast meetmest toetust saanud, siis on meetme määruse § 8 lg-s 2

sätestatud maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta ületatud.

3. PCG OÜ esitas 23.05.2024 vaide, mille PRIA jättis 25.06.2024. a vaideotsusega nr 13-

30.3/24/1000-1 rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused:

Isikute seotuse ja valitseva mõju hindamisel on asjakohane tugineda nii konkurentsiseaduse

(KonkS) kui ka tulumaksuseaduse (TuMS) sätetele. Valitsev mõju võib seisneda erinevates

otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses ning selle

esinemisel ei ole vaja tõendada, kas otsustavat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse

kasutama.

Asjas on tuvastatud, et seotud isikutele on määratud määruses nr 25 sätestatust suuremas

ulatuses toetust. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ tegutsevad samas valdkonnas ühes asukohas,

ettevõtetel on omavahelised tehingud, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub

läbi üksteise tegutsemisala. Lisaks jagavad ettevõtted tegevuskulusid. Seotud isikute

juhtimine toimub läbi samade füüsiliste isikute, kes on vennad. Nad on mõlemad juhatuse

liikmed ja võrdsed osanikud ka Ringi Arendus OÜ-s. Isikute ühine tegutsemine kolmandas

äriühingus on oluline aspekt seotuse hindamisel, kuivõrd sellest nähtub vaide esitaja ja seotud

isiku ühine majanduslik huvi. Määrav ei ole nende äriühingute erinev EMTAK kood.

Mõlemad tegutsevad samas valdkonnas (metallitööstus). Vaide esitaja töökirjeldusest ilmneb,

et PCG OÜ teeb materjali eeltöötluse ja sellele järgneva tegevuse ProfitOne OÜ, st tegemist

on üksteisele vahetult eelneva või järgneva tegevusega. Ühiste sõidukite ja nende kulude

jagamine on vaid üks asjaolu kogumist, mis näitab ettevõtete tihedat seost.

4. PCG OÜ esitas 25.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 26.04.2024 otsuse ja

25.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha uus otsus.

5. PRIA palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Meetme määruse § 8 lg 2 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 200 000

eurot arengukava programmiperioodil kokku. Vastavalt meetme määruse § 8 lg-le 3 ei saa

ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu

üksteisega seotud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui ühe taotleja kohta sätestatud

maksimaalse toetuse suuruse ulatuses programmiperioodil kokku. Vastustaja peab kaebajaga

seotud ettevõtjaks ProfitOne OÜ-d, kes on saanud sama meetme raames ja samas

toetusvoorus 2018. a-l toetust 142 982,19 eurot.

Vaidluse põhiküsimus on, kas kaebajat ja ProfitOne OÜ-d saab ühise majandusliku huvi

kaudu lugeda seotud ettevõteteks eelpool viidatud sätete tähenduses.

Põhjendatud pole kaebaja etteheide, et vastustaja pole põhjendamiskohustust piisavalt täitnud.

Piisavad põhjendused on esitatud juba PRIA 26.04.2024 otsuses ning vaideotsuses on

vastustaja oma põhjendusi veelgi täiendanud.

2(6)

3-24-2173

PRIA on toetustaotluste halduskontrolli käigus tuvastanud järgmised asjaolud, millele ta

tugines nii vaidlustatud haldusakti ja vaideotsust tehes kui ka kohtumenetluses:

1) PCG OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on Vallo Loob;

2) PCG OÜ tegevusala on metallitööstus. PCG OÜ on saanud varem samast meetmest

toetust 43 724 eurot;

3) samast meetmest on varem toetust 142 982,19 eurot saanud ka samal katastriüksusel

tegutsev ProfitOne OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on Avo Loob. ProfitOne OÜ

tegevusala on metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine;

4) Vallo Loob ja Avo Loob on vennad;

5) PCG OÜ esitas 04.09.2023 PRIA-le toetustaotluse 64002300066, millega taotles 50

021,16 eurot toetust kahe sildkraana soetamiseks ning paigaldamiseks tootmishoonesse

Pärnu maakond, Pärnu linn, Ahaste küla, Tööstuse, katastriüksus (katastritunnus

62401:001:0753). Toetustaotluse halduskontrolli käigus selgus, et tegevuseks samal

katastriüksusel on varem samast meetmest toetust saanud ka ProfitOne OÜ. PRIA rahuldas

PCG OÜ 03.11.2023 pöördumise taotluse nr 64002300066 tagasivõtmiseks;

6) PCG OÜ kasutab nimetatud hoonet 19.09.2022 kümneks aastaks seatud tasuta

hoonestusõiguse lepingu alusel. Lisaks on hoonestusõiguse alusel sama hoone kasutajaks

Kolm Tigu OÜ. ProfitOne OÜ kasutab hoonet 01.08.2020 OÜ-ga SA2 sõlmitud

rendilepingu alusel. Lepingute lisadeks olevatelt plaanidelt nähtub, et ruumid asuvad samas

hoones kõrvuti. PCG OÜ ja ProfitOne OÜ kasutavad sama tootmishoonet ühiselt;

7) V. ja A. Loob on seotud veel erinevate ettevõtetega, sh Ringi Arendus OÜ, kus nad on

võrdsetes osades osanikud ning juhatuse liikmed;

8) PCG OÜ majandusaasta andmetest nähtuvalt maksis ProfitOne OÜ PCG OÜ-le

töösõitudeks määratud sõiduauto BMW 319 renti 2021. a jaanuar kuni juuli ning

MERCEDES-BENZ S 350 D renti august kuni detsember 2021 eest. PCG OÜ 2021. ja

2022. majandusaasta pearaamatute andmetest selgub, et töösõitudeks määratud auto

MERCEDES-BENZ S 350 D kulud jagatakse võrdsetes osades ettevõtete Metalboss OÜ,

OÜ SA2, ProfitOne OÜ, Kolm Tigu OÜ ning Plekikoda OÜ vahel. Kütust ostetakse

Metalboss OÜ vahendusel;

9) lisaks PCG OÜ-le, kes taotles seitsmendast taotlusvoorust toetust 50 021,16 eurot,

taotles toetust ka Trans-Bool OÜ, mille juhatuse liige ja osanik on Avo Loob. Trans-Bool

OÜ taotles toetust 199 9448,19 eurot (taotlustoimiku nr 64002300086), kuid taotlus jäeti

rahuldamata, kuna ProfitOne OÜ oli juba samast meetmest toetust saanud.

Õige pole kaebaja seisukoht, et asjas on kohaldatav nn vähese tähtsusega abi määrus –

Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 – ning selle art 2 lg-s 2 sätestatud „ühe

ettevõtja“ määratlus. Määruses on rangem ja konkreetsem ühe ettevõtte määratlus, kuid

tegemist on suurema üldistuse astmega määrusega, mis ei välista konkreetse

programmiperioodi ja meetme raames täiendavate kriteeriumite sätestamist ja kohaldamist.

Iga toetusmeetme puhul tuleb silmas pidada ka selle eesmärki. Määruses nr 25 käsitletud

toetusmeetme puhul on eesmärk luua toetuse abil maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale

jäävates piirkondades eelduses uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Toetuse piirmäära eesmärk on vältida toetuse koondumist omavahel seotud ettevõtjate kätte,

tagades õiglase konkurentsiolukorra (määrus nr 25 § 8 lg 3).

Vastustaja leiab õigesti, et meetme määruses peetakse silmas kas ühte kontserni kuuluvaid

ettevõtjaid või KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid.

Kujunenud kohtupraktika järgi on ettevõtjate seotuse hindamisel asjakohane võtta arvesse ka

TuMS § 8 lg-s 1 sätestatut, mille järgi käsitletakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi

või otse- või külgjoones sugulasi ning isikuid juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või

kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju.

3(6)

3-24-2173

Isikute seotust ja omavahelist mõju hinnates on asjakohane arvestada nende majanduslikke,

organisatsioonilisi ja isikulisi tihedaid seoseid ning tegevust kogumis. Vastasel korral ei

teeniks piirmäära kehtestamine meetme eesmärki.

Tegutsemine samas valdkonnas (metallitööd) ja samal katastriüksusel või seal asuvas

tootmishoones ei viita iseenesest valitsevale mõjule. Ka ei välista kehtiv õigus ettevõtjate

vastastikust koostööd erinevatel lepingulistel alustel. Küll aga omavad need asjaolud

tähendust koosmõjus muude tuvastatud ja eelpool kirjeldatud asjaoludega. Kaebaja lühike

selgitus tööprotsesside ning detailide ja toodete liikumise kohta ei veena, et samas

tootmishoones ProfitOne OÜ-ga ja SA2 OÜ-ga toimuv tootmine on eraldatud sel määral, et

välistada kaebaja ja ProfitOne OÜ vastastikune mõju ja ühine majanduslik huvi.

Tootmisprotsessi kirjeldusest ilmneb, et selle erinevad etapid on üksteisele järgnevad ning

tööoperatsiooni eripärast sõltuvalt toimuvad vastavalt erinevas järjestuses ning erinevate

detailide liikumine erinevate äriühingute vahel sõltub tööoperatsioonist. Eelnev ei välista, et

äriühingutel on ühine huvi lõpptulemuse vastu.

Vastustaja on põhjendatult pidanud oluliseks ka A. Loobi ja V. Loobi ühist tegevust

kolmandate äriühingute juhtimisel. Kolm Tigu OÜ ja Osaühing Plekikoda juhatuse liige ja

ainuosanik on V. Loob. Ka Kolm Tigu OÜ kasutab kaebajaga sama tootmishoonet

hoonestusõiguse lepingu alusel. Kaebaja, Kolm Tigu OÜ, Osaühing Plekikoda ja ProfitOne

OÜ jagavad sõidukite kulu. V. Loob töötab tootmishoone omanikuks olevas Metallboss OÜ-s,

kellega samuti jagatakse sõidukite kulu ning kelle vahendusel ostetakse sõidukitele kütust.

Eelnevat arvestades leidis vastustaja põhjendatult, et kaebaja ja ProfitOne OÜ puhul esineb

ühine majanduslik huvi ning neid saab toetuse taotlemise kontekstis käsitada ühtse

ettevõttena, kellele kohaldub määruse nr 25 § 8 lg-s 3 sätestatud toetuslagi.

Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. PCG OÜ palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 10.12.2024 otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohus eksis määruse nr 25 §-s 8 sätestatud ühtseks ettevõtjaks lugemise regulatsioonile

hinnangu andmisel. Järgitav ei ole kohtu seisukoht, miks ei ole praegusel juhul kohaldatav

vähese tähtsusega abi määrus. PRIA enda kodulehel on konkreetse toetusmeetme tutvustuse

juures märgitud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga.

Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et määruse nr 25 kontekstis tuleb valitseva mõju

hindamisel lähtuda laiemast tõlgendusest, kui seda määratleb vähese tähtsusega abi määrus.

Määruse nr 25 § 8 lg 6 viitab konkreetselt, et üheks ettevõtjaks määratlemisel tuleb lähtuda

vähese tähtsusega abi määruse art 2 lg-st 2. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on keelatud anda

valitseva mõju mõistele teistsugust tähendust kui konkurentsiõiguses. TuMS § 8 lg 1 „ühise

majandusliku huvi“ mõiste on oluliselt laiem ja subjektiivsem.

Halduskohus ei ole valitseva mõju tuvastamisel õigesti hinnanud omandiõigusele,

juhtimisõigusele ja kontrollile keskenduvaid kriteeriume, mis tulenevad vähese tähtsusega abi

määruse art 2 lg-st 2. Ühtegi nimetatud normis loetletud seost kaebaja puhul ei esine.

Halduskohus eksis väitega, et V. Loob töötab samas tootmishoones asuvas Metalboss OÜ-s.

V. Loob töötas seal 2023. a-l lühiajaliselt kolm kuud.

Halduskohtu leidis otsuses, et valitseva mõju olemasolu ei ole vaja faktiliselt tuvastada ning

piisab, kui ettevõtete üksteise mõjutamise võimalus on tõeline. Samas ei nähtu, et halduskohus

4(6)

3-24-2173

oleks mõjutamise tõelisuse kindlaks teinud. Valitseva mõju hindamine on oluline osa

konkurentsiõiguse analüüsist. Vastav analüüs halduskohtu otsuses puudub.

Poolte vahel ei esine majanduslikke sidemeid, mille kaudu oleksid ettevõtted üksteisega

rahalises või kaubanduslikus sõltuvussuhtes. Sellist sidet saaks jaatada vaid siis, kui suhte ära

langemisel muutuks ettevõte toimimisvõimetuks. Seda pole tuvastatud. Kaebaja tegevus on

alates selle loomisest 2014. a-l olnud kasumlik. See ei muutuks, kui kaebaja peaks asuma

kütust ostma otse tanklast või kui kaebaja kaotaks sõidukite rendikulu. Kaebajal on oma

klientuur, mille teenindamine jätkuks ka siis, kui ProfitOne OÜ ei ostaks kaebajalt enam

teenuseid. Ettevõtete vahel ei toimu finantstoetamist ning puuduvad organisatsioonilised või

õiguslikud sidemed.

Halduskohus on TuMS § 8 lg-t 1 ebaõigesti sisustanud. „Ühine majanduslik huvi“ on

määratlemata õigusmõiste. Kohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes ettevõtete ühine

majanduslik huvi ning et pooled on tegutsenud teineteise kasuks. Asjassepuutuv ei ole fakt, et

V. Loob ja A. Loob omavad ka kolmandat ettevõtet, millel puudub mistahes puutumus

metallitööstuse ettevõttega.

8. PRIA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Täiendavalt peab ringkonnakohus

vajalikuks selgitada järgmist.

10. Tartu Ringkonnakohus on 25.02.2025 otsuse nr 3-22-129 p-s 38 asunud seisukohale, et

määruse nr 25 alusel antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

investeeringutoetuse määramisel toetuse maksimaalne lubatud suurus, selle rakendumine ka

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtetele, samuti nende ettevõtete määratlemise õiguslik alus

on ära toodud määruse nr 25 § 8 lg-tes 2 ja 3. Kuna määruse nr 25 § 8 lg 6 kohaldamisalasse

ei kuulu sama toetuse määramisel valitseva mõju kaudu seotud ettevõttetele toetuse

maksimaalse suuruse kehtestamine, siis ei saa sätet ega selles viidatud komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013 art 2 lg-t 2 kohaldada määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 rakendamisel. Määruse

(EL) nr 1407/2013 art 2 lg 2 kriteeriumide järgi ettevõtjate seotuse tuvastamine oleks

asjakohane, kui vastustaja heidaks ette vähese tähtsusega abi piirmäära ületamist. Lisaks

märkis ringkonnakohus eelviidatud lahendi p-s 33, et määruses nr 25 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS) ei ole täpsemalt reguleeritud, milliste

tunnuste alusel hinnata isikute seotust. TuMS § 8 lg 1 reguleerib seotud isikute mõistet

maksustamisega seonduvalt. Ringkonnakohus ei näe toetuse taotlemisel ja kasutamisel

sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks

siinkohal analoogia korras kohaldatavad. Sama on Tartu Ringkonnakohus sedastanud juba

29.04.2021 otsuses nr 3-19-1474.

Ringkonnakohus jääb väljakujunenud praktika juurde ka praeguses asjas ega hakka õiguslikku

analüüsi kordama.

11. TuMS § 8 lg 1 järgi saab seotud isikuteks pidada isikuid, kui neil on ühine majanduslik

huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. TuMS § 8 lg 1 p 1 kohaselt käsitatakse igal

juhul seotud isikutena muu hulgas külgjoones sugulasi. Samas ei ole vastustaja seotuse

tuvastamisel lähtunud ainuüksi asjaolust, et A. Loob ja V. Loob on vennad, vaid on kõiki

olulisi asjaolusid hinnanud kogumis.

5(6)

3-24-2173

Selleks, et tegemist oleks seotud isikutega TuMS § 8 lg 1 tähenduses, ei pea vastama mõnele

sama lõike p-des 1–9 toodud tunnusele. Tegemist on näitliku loeteluga.

12. Vaidlust pole selles, et kaebaja ja ProfitOne OÜ tegutsevad mõlemad metallitööstuses

samas asukohas, nad kasutavad sama tootmisruumi ning kaup liigub läbi üksteise

tegutsemisala. Äriühingud jagavad tegutsemiskulusid ning neil on omavahelised tehingud.

PRIA-le esitatud taotluse järgi tegeleb kaebaja metallpindade ja detailide puhastamisega

haaveldamise teel ja pindade katmisega kaarleektsinkimise meetodil. ProfitOne OÜ

tegevusalaks on lehtmetalli mehhaaniline töötlemine (lõikamine lasermeetodil). Kaebaja on

vastuseks PRIA järelepärimisele selgitanud, et osad detailid vajavad puhastamist enne

lõikamist, osad järelpuhastamist. Kaebaja teostab ProfitOne OÜ-le alltöövõttu. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et alltöövõtt oleks marginaalne.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et sisuliselt on tegemist ühtse

tootmisprotsessiga, mis on kantud mõlema äriühingu ühisest majanduslikust huvist. Ühine

majanduslik huvi ei tähenda siinjuures, et üks äriühing on teisest sõltuvuses. Samuti ei

tähenda see, et kui üks lõpetab tegevuse, siis toob see vahetult kaasa ka teise

majandustegevuse katkemise. Määruse nr 25 kontekstis on oluline tuvastada, et äriühingute

majandustegevus on korraldatud viisil, mis üldjuhul eeldab mõlema panust tootmisprotsessi.

Käesolevas asjas tuvastatud asjaolude põhjal saab sellist tootmiskorraldust jaatada. Seega oli

määruse nr 25 § 8 lg-te 2 ja 3 kohaldamine põhjendatud.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)