2-25-102150/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-102150

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi K. S. (S.) vastu võla nõudes

Menetlusosalised

Hageja: Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post XXX, XXX)

Kostja: K. S. (isikukood XXX)

Hagihind

829,07 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista K. S.’ilt Rediem Captal AB kasuks välja põhivõlg 687,40 eurot ja viivis

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 103,84 eurot (65,02 + 38,82), kokku 791,24

eurot.

3. Mõista K. S.’ilt Rediem Captal AB kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt 687,40 eurot alates 13.11.2025 kuni kohustuse

täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta K. S.’i kanda.

5. Mõista K. S.’ilt Rediem Captal AB kasuks välja menetluskulud summas 668,40 eurot

(riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud

403,40 eurot). K. S.’il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Rediem Capital

AB-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja

tõendid.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS).

Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 15.10.2025 Ametlike

Teadaannete vahendusel ning hagile vastamise tähtpäev oli 04.11.2025. Kuna kostja hagile ei

vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb 15.11.2022 XXX Eesti filiaali kaudu ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust, mis

kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks (dtl 32). 16.06.2025 hagiavalduse täienduses on hageja

märkinud, et kuivõrd hagejal ei ole argumente, millega kummutada kohtu seisukohta, et krediidi

kulukuse määr võib olla lubamatult kõrge, palub hageja hagi rahuldada alusetust rikastumisest

tuleneva nõude alusel (dtl 81).

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida

tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19

p 17; RKTsKo 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Kohtul tuleb kontrollida, kas poolte

vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra ning kas hageja on laenu andmisel järginud VÕS §-s 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja on esitanud nõude viisil, kus on lähtunud lepingu tühisusest seoses sellega, et krediidi

kulukuse määr võib olla lubamatult kõrge. Hageja on märkinud, et lepingu tühisuse korral on

hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue ja hageja palub hagi rahuldada sel alusel

(dtl 81). Kuivõrd hageja on nõude esitanud eeltoodud viisil, siis puudub kohtul täiendavalt vajadus

kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimist. Kohus rahuldab

hagiavalduse.

Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni,

tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Kohus on arvestanud viivise põhivõlalt (687,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 103,84 eurot (perioodil 11.07.2024 kuni

29.04.2025 summas 65,02 eurot ja perioodil 30.04.2025-12.11.2025 summas 38,82 eurot).

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust

summas 20 eurot ja õigusabikuludest 403,40 eurot, kokku 668,40 eurot (dtl 98-99).

Riigilõiv 245 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab

riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene

teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Vastavalt TsMS §-le 4842 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses

kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 403,40 eurot. Hagi

koostamisele on kulunud 2 tundi ning õigusabitasuks on 110 eurot (käibemaksuga 134,20 eurot).

Kohtunõudega tutvumisele, kohtunõudele vastamisele ja tõlkimisele, kohtu kirjaga tutvumisele ja

menetluskulude nimekirja koostamisele on kokku kulunud 2,75 tundi, tunnitasuga 80 eurot

(lisandub käibemaks), koos käibemaksuga kokku 269,20 eurot. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada.

Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60).

Hageja lepingulise esindaja fikseeritud tasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) hagi koostamise eest on

mõistlik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma

käibemaksuta) teiste menetluses tehtud toimingute eest.

Menetluskulude nimekirjas välja toodud õigusabiteenuse osutamise mahtu peab kohus põhjendatuks

ja vajalikuks ning sellega seotud kulud kuuluvad seega väljamõistmisele kostjalt.

Kohus mõistab välja õigusabikulud summas 403,40 eurot.

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 668,40 eurot (245 + 20 + 403,40).

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik