2-25-8684/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-8684

Tsiviilasi

DA VINCI RESTORANID OÜ hagi E. K. vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: DA VINCI RESTORANID OÜ (registrikood 11384908),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru (e-post

kristel.viru@abdem.ee)

Kostja: E. K. (isikukood XXX)

Hagihind

27 864,71 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista E. K.lt (K.) DA VINCI RESTORANID OÜ kasuks välja laenulepingutest

tulenev võlgnevus ja kahjuhüvitis kokku summas 25 309,37 eurot, millest põhivõlg 22

367,88 eurot, intress 2064,71 eurot, kahjuhüvitis 550 eurot ning seisuga 02.06.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 326,78 eurot.

3. Mõista E. K.lt DA VINCI RESTORANID OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt 22 917,88 eurot (põhinõue summas 22 367,88

eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 550 eurot) alates 03.06.2025 kuni kohustuse

täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta E. K. kanda.

5. Määrata DA VINCI RESTORANID OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3100

eurot (riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 1700 eurot) ning mõista nimetatud summa

E. K.lt DA VINCI RESTORANID OÜ kasuks välja.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud nii 13.08.2025 (dtl 141) kui ka 25.09.2025 (dtl 143)

infot, kas kohtul on alust teha tagaseljaotsus, millest kohus järeldab, et hageja on tagaseljaotsuse

tegemisega nõus.

Kostjale saadeti hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus 01.10.2025 kostja poolt avaldatud e-

posti aadressile XXX. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel ehk

07.10.2025 ning hagile vastamise tähtpäev oli 27.10.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab

kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1) ja rahuldab hagi.

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Hageja nõue

tuleneb hageja ja kostja vahel 21.10.2020 sõlmitud laenulepingust (millele on sõlmitud lisad

17.12.2020, 15.03.2021, 13.06.2021, 22.12.2021, 18.04.2022, 14.07.2022, 17.11.2022) ning

15.05.2024 sõlmitud laenulepingust. Hageja on laenulepingud üles öelnud ja kostja laenu

tagasimaksmise kohustus on kogu ulatuses muutunud sissenõutavaks. Hageja nõude sisu on

laenulepingutest tulenev põhinõue, intressinõue ja viivise nõue ning lisaks kahju hüvitamise nõue

seoses kohtueelse õigusabiga. Nõude summa kokku on 25 309,37 eurot ja hageja nõuab viivist

alates hagi esitamisest seadusjärgses määras summalt 22 917,88 eurot.

Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete

võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17; RKTsKo 24.11.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098), kuid käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Kuivõrd laenulepingud on sõlminud tööandja kõrvlategevusena töötajaga turu keskmisest madalama

krediidi kulukuse määraga ja sellise lepingu sõlmimist ei pakuta hageja kinnitusel kolmandatele

isikutele, siis kohaldub hageja ja kostja laenulepingule võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 lg 3 p 3.

Kohus rahuldab hagiavalduse.

Menetluskulud

Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 1400 eurot ja õigusabikulud 2250 eurot, kokku 3650

eurot (dtl 159-160). Riigilõiv 1400 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja

kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ülemäärane. Üldisemalt on

Riigikohus pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud tunnitasu määradeks näiteks 170 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159- 16, p 24), 175 eurot ilma käibemaksuta

(RKTKo 02.06.2021, 2-19-5942), 190 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p

18) ja 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).

Kohus on tuvastanud, et hageja esindaja osutatud õigusabi mahtu ja tunnihinda arvestades ei ole

õigusabikulude rahaliseks suuruseks menetluskulude nimekirjas märgitud 2250 eurot. Hageja välja

toodud menetlustoimingute ajakulu liitmisel on ajakulu kokku 8,5 tundi (2 + 3 + 0,25 + 2,75 + 0,5),

mitte menetluskulude nimekirjas märgitud 11,25 tundi.

Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulu summas 1700 eurot (8,5 x 200).

Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 3100 eurot, millest 1400 eurot on riigilõiv

ja 1700 eurot hageja lepingulise esindaja kulu.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik