3-23-1981/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1981

Haldusasi

Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ kaebus Jõelähtme

Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja

13.06.2023 hoiatuse tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ, esindaja Mart

Kaseväli

Vastustaja – Jõelähtme vald, esindaja Leho Kure

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 14.12.2023 otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18.12.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-1981

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ-le (kaebaja) kuulub hoonestusõigus Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas Kubja tee 6 (katastritunnus 24501:001:1482).

2. Jõelähtme Vallavalitsus (vastustaja) tegi 04.07.2022 Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse.

Vaatluse protokolli järgi tuvastas vastustaja, et kinnistul on tehtud raie- ja kaevetöid. Rajatud

on betoonplokkidest tugimüüriga toestatud tee mahasõiduga vallale kuuluvalt avalikult

kasutatavalt Kubja teelt. Paigaldatud on veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik. Samal päeval tegi

vald kaebajale ettekirjutuse peatada kinnistul õigusliku aluseta ehitustegevus.

3. Kaebaja selgitas 04.07.2022 vastustajale, et kinnistul toimus vanade maakeldrite

lammutamine ja platsi korrastamine selle järel. Need tööd olid vallaga kooskõlastatud. Teed

oli tarvis kindlustada, et töid teinud masinatel oleks seal võimalik ohutult ja pinnast

kahjustamata liikuda.

4. Jõelähtme Vallavalitsus

tegi kaebajale

25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr

2312899/00012. Vastustaja nõudis, et kaebaja esitaks mahasõidu rajamiseks hiljemalt

14.05.2023 nõuetekohase ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Ettekirjutuse järgi tuli juhul, kui

see osutub liiklusohutuse tagamiseks vajalikuks, mahasõidu asukohta muuta ja juba rajatud

mahasõit likvideerida. Kuni mahasõidu seadustamise kohta otsuse tegemiseni tuli kaebajal

tagada, et tugimüür ei oleks Kubja teel liiklejatele ohtlik. Ettekirjutuse põhjenduste järgi tellis

vald mahasõidu kohta arvamuse teedeinsener TMlt. Insener leidis, et mahasõit tekitab Kubja

tee kasutamisel liiklusohu. Mahasõit on rajatud terava lõikumisnurgaga. Tee on kitsas ja

looklev, nähtavus mahasõidu kohas pole piisav. Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse

täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 2000 eurot.

5. Kaebaja esitas ettekirjutus-hoiatuse peale vaide, mille Jõelähtme Vallavalitsus jättis

09.03.2023 vaideotsusega rahuldamata.

6. Vastustaja saatis 01.06.2023 kaebajale kirja, milles teavitas teda kavatsusest anda uus

haldusakt ja nõuda sunniraha sisse. Vallavalitsus palus kaebajal esitada oma seisukoht. Ühtlasi

andis vallavalitsus kaebajale võimaluse tasuda sunniraha hiljemalt 11.06.2023 vabatahtlikult.

Kaebaja teatas 01.06.2023, et on esitanud oma seisukoha vaidemenetluses. Kaebaja selgitas, et

plaanib täitemenetluse staadiumis kohtumenetlust alustada. Kaebaja meelest on ettekirjutus

kui täitedokument tühine, mistõttu ei või seda täitmisele pöörata.

7. Jõelähtme Vallavalitsus tegi kaebajale 13.06.2023 hoiatuse nr 2312899/00012-1, mille

kohaselt on kaebaja täitnud ettekirjutuse tugimüüri puudutavas osas, kuid jätnud selle täitmata

mahasõitu puudutavas osas. Vald leidis, et 2000 euro suurune sunniraha tuleb sisse nõuda.

Vald määras kaebajale uue tähtaja 14.08.2023 mahasõidu jaoks ehitusprojekti ja ehitusloa

taotluse esitamiseks. Vastustaja hoiatas, et selle nõude täitmata jätmise korral tuleb kaebajal

tasuda sunniraha 2500 eurot.

8. Kaebaja esitas 09.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

25.01.2023 ettekirjutus-hoiatuse ja 13.06.2023 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Vastustaja

nimetab meelevaldselt kahe kinnistu vahelist osa mahasõiduks. Sellelt kohalt on kinnistule ja

2(6)

3-23-1981

sealt tagasi sõitnud lammutustöid teinud masinad. Teeks nimetab vastustaja lammutatud

maakeldrite alust maad, kus masinad lammutusprahi ära vedamiseks liikusid. Paikvaatluse

piltide tegemise hetkel oli pinnas seetõttu kivine, mitte heinamaa.

Kaebaja ei ole projekteerinud ega ehitanud mahasõitu Kubja tee 6 kinnistule. Sellesse kohta

mahasõitu rajada ei saa. Seda möönab eksperdiarvamusele tuginedes ka vastustaja. Siiski on

ettekirjutuses eraldi esile toodud, et ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus tuleb esitada just sellele

kohale, kuhu mahasõit ei sobi ja kaebaja seda kunagi rajada ei ole soovinud. Kuna mahasõitu

rajatud pole, ei ole põhjust nõuda ka liiklejate ohutuse tagamist. Ettekirjutused on

õigusvastased ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) 63 lg 2 p 5 alusel: nende nõudeid

pole võimalik täita. Kaebaja nõustus eksperdihinnangus soovitatud mahasõidu lahendusega,

mis jääb Kubja tee 6 kinnistult välja. Mahasõidu rajamine on vastustaja kohustus.

25.01.2023 ettekirjutuse p 4.4. järgi ei ole kaebaja esitanud dokumente vee- ja

kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Kaebaja selgitas, et kinnistul pole veevarustust. Reovett ei

teki. Kinnistule on paigaldatud lahtiste otstega toru, mis viib Jõelähtme vallale kuuluvalt

kinnistult liigvee üle Kubja tee 6 kinnistu kraavi, et vältida kahju tekkimist Kubja tee 6

kinnistule.

Kaebaja ei saa ettekirjutusi täita, kuna kohtutäitur on alustanud sunniraha sissenõudmist:

arestinud kaebaja kontod ja teinud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse käsutamise

keelumärke. Sellega on täitur peatanud kaebaja tegevuse.

9. Vastustaja palus 16.10.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja saatis 14.09.2023 vastustajale e-kirja, kus informeeris vastustajat, et väidetav

mahasõit on likvideeritud vastavalt valla soovile. 11.10.2023 tegi vallavalitsus Kubja tee 6

kinnistul paikvaatluse, kus tuvastas, et mahasõit on looduses likvideeritud ja selle endisesse

asukohta on külvatud muruseemet.

Haldusakti tühisuse tuvastamise aluseid ei esine. Kaebajal oli võimalik rajatud mahasõit

lammutada või esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Vald selgitas ettekirjutuse p-s 7.1, et

kui ehitusprojekti koostamise käigus ilmneb, et kõigile nõuetele vastavat mahasõitu pole

võimalik sellesse kohta rajada, tuleb mahasõit kavandada mujale. Vald ei nõudnud, et kaebaja

esitaks ehitusprojekti või ehitusloa taotluse just konkreetse ebaseadusliku mahasõidu jaoks.

Vallavalitsus ei ole selle mahasõidu rajamist heaks kiitnud ega selleks luba andnud. Seda, et

ettekirjutus oli täidetav, kinnitab asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud.

10. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Haldusakti tühisuse saab kohus tuvastada üksnes juhul, kui selle HMS § 63 lg-s 2 nimetatud

puudused on ilmselged. Kui puudused ei ole ilmselged, kehtib akt, vaatamata võimalikule

õigusvastasusele, seni, kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või tühistab.

Aluse kahelda haldusakti puuduse ilmselguses annab muu hulgas see, kui adressaat on täitnud

aktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-,

kohustamis või hüvitamiskaebusega (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-21-03, p 13 ja 3-

3-1-35-13, p 12).

Pooled on esmalt eri meelt selles, kas kaebaja oli rajanud oma kinnistule mahasõidu Kubja

teelt. Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud terviklik

asi. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või

liiklemiseks (EhS § 92 lg 1 esimene lause). Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse

nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ on mahasõit

3(6)

3-23-1981

määratletud järgmiselt: sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue,

puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt

väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et kaebaja oli

rajanud viidatud määratlusele vastava mahasõidu. Toimikus olevate piltide järgi on tegu

ehitiseks kvalifitseeruva teega, mitte lihtsalt pinnasega, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt ära

on liikunud suured masinad (vt vastustaja 04.07.2022 paikvaatluse protokoll, foto nr 1; TM

24.10.2022 eksperdiarvamus, fotod „Joonis 2“ ja „Joonis 4“). Mahasõidule on veetud katendit.

Mahasõit võimaldab Kubja teelt kinnistul edasi kulgevale teele sissesõitu ja sealt väljasõitu.

Seda, et rajatud oli mahasõit, kinnitab teedeinsener TM arvamus. Olukorraga koha peal

tutvununa on insener leidnud, et kinnistul on alustatud juurdepääsutee ehitust ja suures

ulatuses on see ka lõpule viidud (arvamuse lk 1). Vastustaja leidis teedeinseneri arvamusele

tuginedes põhjendatult, et mahasõidu rajamise tõttu oli tekkinud liiklusohtlik olukord. Eiratud

on nõudeid, et mõlemas suunas tuleb tagada nähtavuskolmnurk; et teele pääsemist ootav

sõiduk peab paiknema tee suhtes umbes 90-kraadise nurga all; et võimalikud peavad olema

pöörded nii vasakule kui ka paremale, arvestades ka pääste- ja prügisõidukeid, ning et

mahasõidule siirduv ja sealt lahkuv sõiduk peavad saama üksteisest ohutult mööduda.

Kaebaja esitas 05.12.2023 oma seisukoha toetuseks kinnistul maakeldrite rajamise töid teinud

MJ 22.11.2023 e-kirja, milles viimane kinnitas, et mahasõitu tee-ehituse mõistes ei rajatud.

Tegevus oli vajalik vaid selleks, et Kubja teed ekskavaatoriga mitte lõhkuda. Tööde lõppedes

korrastati roomikujäljed. See tõend ei lükka ümber teedeinseneri arvamust ja fotodelt

tuvastatavat. Liiati selgitas MJ ise varem vastustajale antud ütlustes, et temalt tellitud tööde

käigus rajati mahasõit Kubja teelt (MJ ütluste järgi 16.01.2023 koostatud protokoll). Seega ei

pruugi MJ jaoks olla selge, mida õigusaktide järgi tuleb mahasõiduks pidada. Vastustaja

osutas istungil õigesti ka sellele, et MJ pole e-kirja allkirjastanud.

Kaebaja esitas 05.12.2023 dokumendi „Kubja tee 6 topo-geodeetiline alusplaan

tehnovõrkudega“, millega soovib samuti tõendada seda, et kinnistule ei olnud rajatud

mahasõitu. Plaan on koostatud 22.08.2023. Kuigi plaan on koostatud vaidlustatud otsuste

tegemise ajast hiljem, on sellele toetudes põhimõtteliselt võimalik väita, et ka vaidlustatud

otsuste tegemise ajal ei olnud kinnistul mahasõitu. Ka see tõend ei lükka siiski ümber

pildimaterjali ja TM seisukoha põhjal tehtud järeldust, et kinnistul oli mahasõit. Plaani

koostanud maamõõtja ei pruukinud mahasõitu plaanile märkida kas põhjusel, et plaani tellija

seda ei soovinud, või põhjusel, et mahasõit oli selleks ajaks vastustaja tehtud ettekirjutuste

tõttu kasutusest välja langenud ja rohtuma hakanud.

Mahasõit teelt on tee osa (vt EhS § 92 lg 1 teine lause). EhS lisa 1 ja § 40 lg 3 järgi on

avalikult kasutatava tee rajamiseks vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Seega

oli ka mahasõidu rajamiseks vaja koostada tee ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Vastustajal

on pädevus teha ebaseadusliku ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet (EhS § 130 lg 2 p-d 2,

4 ja 6). Selle käigus võib ta teha ettekirjutusi korrarikkumise või ohu kõrvaldamiseks ja

kasutada haldussunnivahendeid, sh sunniraha (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-d 1 ja 2).

Seega pole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustajal polnud pädevust vaidlustatud

otsuseid teha. Olukorras, kus kinnistule oli rajatud ebaseaduslik mahasõit, mille tõttu oli

tekkinud liiklusohtlik olukord, oli vastustajal muu hulgas õigus nõuda tee likvideerimist või

selle ümber ehitamist ehitusprojekti või ehitusloa alusel.

Vastustaja võinuks ettekirjutustes selgitada, et kui kaebaja ei soovi mahasõitu säilitada,

vabaneb ta ettekirjutuse nõudest juhul, kui likvideerib rajatud ehitise ning kõrvaldab sellega

tekkinud liiklusohtliku olukorra. Nagu praeguseks on selgunud, ei olnud mahasõidu

likvideerimiseks ehitusprojekti tarvis koostada. Eeltoodud vajakajäämine ei tähenda aga, et

4(6)

3-23-1981

ettekirjutusi ei oleks ilmselgelt võimalik täita. Ettekirjutuse sisu oli võimalik mõistlikult

tõlgendada, vajaduse korral vallalt selle kohta selgitusi küsides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kaebaja palub 15.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

14.12.2023 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kaebaja ei ole vaidlustatud otsust täitnud. Haldusaktid on tühised HMS § 63 lg 2 p-de 3 ja 5

järgi. Praegusel juhul ei ole loodud terviklikku asja EhS § 3 lg 1 tähenduses. Eksperdi

arvamus, millele halduskohus valdavalt tugineb, on oluline vaid selles osas, et see välistas

ettekirjutuses nõutud tegevuse. Vaidlus ei ole selles, kas tegemist on mahasõiduga või mitte.

Vaidlus on selle üle, et kaebaja ei saa projekteerida ega esitada ehitusloa taotlust asukohta,

kuhu ta seda ei soovi ja kuhu valla poolt tellitud eksperdi arvamuse kohaselt see ka ei sobi.

Kohus on ekslikult otsuse p-s 16.1 selgitanud, et tegu on ehitiseks kvalifitseeruva teega. Kubja

tee 6 kinnistul ei asu ühtegi ehitist ega rajatist. Halduskohus on otsuse p-s 21 ise kinnitanud, et

kaevatav haldusakt on tühine, kuna vastustajal tulnuks pakkuda võimalus mahasõidu

likvideerimiseks.

12. Vastustaja palub 19.02.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem

esitatud seisukoha juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

14. Kaebaja on esitanud kahe haldusakti tühisuse tuvastamise nõude (mitte haldusaktide

tühistamise nõude) HMS § 63 lg 2 p 5 alusel põhjusel, et akte ei ole võimalik täita.

Apellatsioonkaebusest arusaadavalt pole akte võimalik täita seetõttu, et ehitusloa taotlust

mahasõidu kohta pole võimalik esitada, kuna puudub ehitusõigus, ja mahasõidu ohutust pole

võimalik tagada, kuna selles asukohas pole planeeritud mahasõitu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole kaebaja need väited asjakohased.

15. Asja materjalidest nähtuvalt rajas kaebaja Kubja tee 6 kinnistule mahasõidu õigusliku

aluseta. Mahasõidu rajamine on vastustaja ja halduskohtu poolt õigesti ja veenvalt tõenditele

tuginedes tuvastatud ning puudub vajadus halduskohtu otsuse vastavasisulisi põhjendusi

korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja väide, et tegemist pole mahasõiduga, kuna selleks peaks

olema ehitusprojekt ja ehitusluba, on demagoogia. Asjaolu, et kaebaja rajas mahasõidu

õigusliku aluseta, ei muuda mahasõitu rajatisena objektiivselt millekski muuks. Jõelähtme

Vallavalitsuse 25.01.2023 ettekirjutuse (dtl 13 jj) eesmärk oli kaebaja tekitatud õigusvastane

olukord likvideerida. Ettekirjutuse p-s 7.1 anti kaebajale alternatiivne valik kas esitada

vastustajale mahasõidu seadustamiseks ehitusprojekt koos ehitusloa taotlusega või kui see ei

ole võimalik, siis kavandada mahasõidu likvideerimine. Ettekirjutus on arusaadav ja täidetav.

Küsimus sellest, kas ehitusloa taotlust oleks olnud võimalik rahuldada ühel või teisel viisil või

selle andmisest oleks tulnud keelduda, väljub ettekirjutuse tühisuse tuvastamise nõude

esemest. Samuti ei muuda ettekirjutust tühiseks asjaolu, et kaebaja likvideeris mahasõidu

ehitusloa- ja projektita.

16. Samamoodi on demagoogiline kaebaja väide, et kuna sinna asukohta, kuhu kaebaja rajas

ebaseadusliku mahasõidu, pole mahasõitu planeeritud, ei saa ka mahasõidu ohutust tagada

(25.01.2023 ettekirjutuse p 7.2 kohta). Kaebaja mõlema ülalviidatud väite ebaloogilisust

näitab kasvõi juba see, et mahasõit muudeti pärast 25.01.2023 ettekirjutust turvaliseks

5(6)

3-23-1981

(13.06.2023 hoiatuse kohaselt oli 25.01.2023 ettekirjutuse nõue nr 2 04.04.2023 seisuga

täidetud) ja mahasõit oli hiljemalt 14.09.2023 seisuga ka likvideeritud (kaebaja enda

14.09.2023 kiri, dtl 126).

17. Kaebaja etteheited ekspert TM aadressil ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole põhjendanud,

millele tuginedes ta väidab, et ekspert oleks pidanud oma arvamuse andmisel kuulama ära ka

mingid teised isikud (täpsustamata ka kelle) ja kuidas oleks see saanud tema ekspertarvamust

muuta.

18. Kuna apellant pole apellatsioonkaebuses 13.06.2023 hoiatusele vastuväiteid esitanud, siis

ringkonnakohus sellel ka ei peatu.

19. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)