2-25-7800/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 12. november 2025

Tartu kohtumaja (Kalevi tn 1, 51010, Tartu, e-

post tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-25-7800

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

1830 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Hageja B2 Impact OÜ (registrikood

11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-

post XXX)

Kostja R.P (isikukood XXX, elukoht XXX xx–

x, XXX-i, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ 20.05.2025 hagi R.P vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 7801 eurot 59 senti, mis on põhivõlg

tulenevalt tarbijakrediidilepingutest nr S215065149, nr S215067787, nr

S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr S225302977; nr S225348090; nr

S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja nr S235835906.

3. Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 1854 eurot 48 senti, mis on 11.08.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, tarbijakrediidilepingutest nr

S215065149, nr S215067787, nr S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr

S225302977; nr S225348090; nr S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja

nr S235835906 tulenevalt.

4. Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja edasiulatuv võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 2 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (7801 eurot 59 senti)

alates 12.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskuludest 87% R.P kanda ja 13% B2 Impact OÜ kanda. R.P-l

puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

6. Mõista R.P-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 730 eurot 80 senti ning

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (730 eurot

80 senti) käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 20.05.2025 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R.P (kostja) vastu laenulepingutest nr S215065149; nr S215067787, nr

S215105705; nr S215118666; nr S215125262; nr S225302977; nr S225348090; nr

S225364974; nr S225667060, nr S235828421 ja nr S235835906 kokku tuleneva

põhivõlgnevuse 10 561 eurot 60 senti, intressi 91 eurot 02 senti, võla sissenõudmiskulude 30

eurot ja alates hagiavalduse esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskuluna riigilõivu 840 eurot ja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

1.1. Hagi kohaselt sõlmisid OÜ Omaraha (krediidiandja) ja kostja 11 lepingut (lepingud):

a) 18.10.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215065149 laenusummas

1580 eurot, perioodiga 24 kuud, krediidikulukuse määraga 33,8% aastas, intress

23,96% aastas. Laenusummast peeti enne kostjale ülekandmist kinni lepingutasu 31

eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 47 eurot 40 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 1391 eurot 69

senti, millest krediidiandja arvestas maksegraafikujärgse põhiosa katteks on 975 eurot

64 senti, intressi katteks 414 eurot 50 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise

katteks 1 euro 56 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise

hoiatusest, võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme

järjestikuse (18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023) osamakse tasumisega, ütles

krediidiandja laenulepingu erakorraliselt üles 26.06.2023 ja loovutas nõude hagejale;

b) 20.10.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215067787,

laenusummas 2080 eurot, perioodiga 36 kuud, krediidikulukuse määraga 37,5%

aastas, intressimäär 27,89% aastas. Väljamakstavast laenusummast peeti kinni

lepingutasu 41 eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 72 eurot 80 senti ja ülekandetasu 0

eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas

1421 eurot 56 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 728

eurot 95 senti, intressi katteks 689 eurot 63 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja

viivise katteks 2 eurot 96 senti. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu

ülesütlemise hoiatusest, võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt

kolme järjestikuse (20.03.2023, 20.04.2023 ja 20.05.2023) osamakse tasumisega, ütles

Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 28.06.2023 ning

loovutas nõude hagejale;

c) 12.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215105705,

laenusummas 1230 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga

34,7% aastas, intressimäär 27,22% aastas, lepingu kestus 60 kuud. Laenusummast

peeti kinni lepingutasu 24 eurot 60 senti, tagatisfondi tasu 43 eurot 5 senti ja

ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid

kokku summas 579 eurot 74 senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on

arvestatud 177 eurot 77 senti, intressi katteks 401 eurot 58 senti, menetlustrahvi

katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 39 senti. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse (12.03.2023, 12.04.2023 ja 12.05.2023)

osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 20.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale;

d) 18.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215118666 laenusummas

600 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 42,60% aastas,

intressimäär 32,88% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 12

eurot, tagatisfondi tasu 21 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on

lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 310,28 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 76 eurot 41 senti, intressi katteks

233 eurot 74 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 14 senti.

Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei

tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (18.03.2023,

18.04.2023 ja 18.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 26.06.2023 ja loovutas nõuded hagejale;

e) 21.11.2021 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S215125262 laenusummas

1000 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 39,4% aastas,

intressimäär 30,62% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 20

eurot, tagatisfondi tasu 35 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on

lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 503 eurot 75 senti, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 133 eurot 03 senti, intressi katteks

370 eurot 24 senti, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0 eurot 49 senti.

Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei

tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (21.03.2023,

21.04.2023 ja 21.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 29.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale;

f)

11.03.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225302977 laenusummas

400 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 28,5% aastas,

intressimäär 22,56% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 8

eurot, tagatisfondi tasu 14 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on

lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 123 eurot 20 senti, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 44 eurot 42 senti, intressi katteks

78 eurot 68 senti ja viivise katteks 0 eurot 11 senti. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse (11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023)

osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 19.06.2023;

g) 08.04.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225348090 laenusumma

740 eurot, laenuperiood 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määr 32,5% aastas,

intressimäär 25,55% aastas. Laenusummast peeti väljamaksmisel kinni lepingutasu 14

eurot 80 senti, tagatisfondi tasu 25 eurot 90 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 224 eurot 74

senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 69 eurot 85 senti,

intressi katteks 154 eurot 61 senti ja viivise katteks 0 eurot 29 senti. Kuna kostja,

hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning

oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (08.03.2023, 08.04.2023 ja

08.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS §

416 erakorraliselt üles 16.06.2023 ning loovutas nõude hagejale;

h) 19.04.2022 sõlmisid krediidiandja ja kostja laenulepingu nr S225364974 laenusummas

1000 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 34,9% aastas,

intressimäär 27,17% aastas. Väljamakstavast summast peeti kinni lepingutasu 20

eurot, tagatisfondi tasu 35 eurot ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt on

lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 321 eurot 7 senti, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 91 eurot 51 senti, intressi katteks

229 eurot 7 senti ja viivise katteks 0 eurot 51 senti. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse (19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023)

osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 27.06.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale;

i)

15.10.2022 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S225667060 laenusummas

870 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 38,1% aastas,

intress 29,72% aastas. Laenusummast on väljamaksmisel kinni peetud lepingutasu 17

eurot 40 senti, tagatisfondi tasu 30 eurot 45 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 113 eurot 80

senti, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 27 eurot 72 senti,

intressi katteks 83 eurot 05 senti ja viivise katteks 0 eurot 04 senti. Kuna kostja,

hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning

oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15.03.2023, 15.04.2023 ja

15.05.2023) osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS §

416 erakorraliselt üles 26.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale;

j)

11.01.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S235828421 laenusummas

1690 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 42,8% aastas,

intressimäär 33,01% aastas. Laenu väljamaksmisel peeti kinni lepingutasu 33 eurot 80

senti, tagatisfondi tasu 59 eurot 15 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti. Kostja poolt

on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 58 eurot 8 senti, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 11 eurot 64 senti, intressi katteks

46 eurot 45 senti ja viivise katteks 0 eurot. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud

lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse (11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023) osamakse

tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles

19.06.2023 ning loovutas nõuded hagejale;

k) 15.01.2023 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr S235835906 laenusummas

1720 eurot, perioodiga 5 aastat (60 kuud), krediidikulukuse määraga 44,4% aastas,

intressimäär 34,14% aastas. Väljamakstavast laenusummast peeti kinni lepingutasu 34

eurot 40 senti, tagatisfondi tasu 60 eurot 20 senti ja ülekandetasu 0 eurot 50 senti.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 60 eurot 50 senti,

millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 11 eurot 50 senti, intressi

katteks 48 eurot 91 senti ja viivise katteks 0 eurot 6 senti. Kuna kostja, hoolimata talle

edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse (15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023)

osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 26.06.2023;

1.2. Tartu Maakohus selgitas 29.07.2025 kirjas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on

kõikide hagis nimetatud laenulepingute kostjaga sõlmimisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning andis hagejale tähtaja 10 päeva, et esitada vastutustundliku

laenamise põhimõtte eeldatavat rikkumist arvestades nõude ümberarvutus VÕS § 4034 lg 7

mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär VÕS § 94

mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Tartu Maakohus selgitas 24.10.2025 kirjas täiendavalt hagejale vastutustundliku laenamise

põhimõtte eeldatava rikkumise tagajärgi ning palus hagejal esitatud ümberarvutust täiendada,

sealjuures täpsustada viivisearvutust ja ülesütlemisega seostuvat.

1.3. Hageja täpsustas enda nõuet ja ümberarvutusi kohtule 11.08.2025 ja 05.11.2025 saadetud

vastustes. Hageja selgitas, et tema hinnangul ei rikkunud krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet, sest toonane seadus ega krediidiandja enda reeglid ei näinud ette

kohustust küsida igal juhul arvelduskonto väljavõtet. Juhuks, kui kohus aga peaks leidma, et

nimetatud põhimõtet on rikutud, esitas hageja 11.08.2025 ümberarvutused, mida ta täpsustas

kohtu nõudel veel 05.11.2025 seisukohas. Hageja ei soovinud esitada ümberarvutust

intressinõude kohta, hageja selgitas, et nõuab kõigi lepingute puhul vaid põhiosa ja viivist.

Hageja palus kokkuvõtvalt 05.11.2025 täpsustatud ümberarvutuse kohaselt kostjalt välja

mõista järgnevad summad:

a) lepingu nr S215065149 alusel põhinõude jääk 188 eurot 31 senti (väljastatud laen

1580 eurot, millest on maha arvutatud laekumised 1391 eurot 69 senti). Laenugraafiku

järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg

2 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates

lepingu tähtaja saabumisele järgnevast päevast 19.10.2023;

b) lepingu nr S215067787 alusel põhinõude jääk 658 eurot 44 senti (väljastatud laen

2080 eurot, millest on maha arvutatud laekumised 1421 eurot 56 senti). Laenugraafiku

järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma

sissenõutavaks muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 2

teises lauses sätestatud seadusjärgses määras tagastamata krediidisummalt alates

lepingu tähtaja saabumisele järgnevast päevast 21.10.2024;

c) lepingu nr S215105705 alusel põhinõude jääk 650 eurot 26 senti (1230 – 579,74 =

650,26) ja viivis tagastamata krediidilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

21.06.2023. Ümberarvutatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed

kuni 12.01.2023 ning osaliselt 12.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses 12.03.2023,

12.04.2023 ja 12.05.2023 osamaksete tasumisega mistõttu olid lepingu ülesütlemise

eeldused täidetud 20.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvutuse

korral;

d) lepingu nr S215118666 alusel põhinõude jääk 289 eurot 72 senti (600 – 310,28 =

289,72) ja viivis tagastamata krediidilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

27.06.2023. Ümberarvutatud graafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses osamaksed

kuni 18.01.2023 ning osaliselt 18.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses 18.03.2023,

18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete tasumisega mistõttu olid lepingu ülesütlemise

eeldused olid 26.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse

korral täidetud;

e) lepingu nr S215125262 alusel põhinõude jääk summas 496 eurot 25 senti (1000 –

503,75 = 495,25) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2023. Ümberarvestatud graafiku järgi on

kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 21.01.2023 ning osaliselt 21.02.2023

osamakse. Lepingu ülesütlemise eeldused olid 29.06.2025 ülesütlemisavalduse

esitamise ajal ka ümberarvestuse korral täidetud, kuna kostja oli viivituses täies

ulatuses 21.03.2023, 21.04.2023 ja 21.05.2023 osamaksetega;

f)

lepingu nr S225302977 alusel põhinõude jääk summas 276 eurot 80 senti (400 –

123,20 = 276,80) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 20.06.2023. Ümberarvestatud graafiku järgi on

kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 18.01.2023 ning osaliselt 18.02.2023

osamakse. Kostja oli viivituses 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete

tasumisega mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 19.06.2025

ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud;

g) lepingu nr S225348090 alusel põhinõude jääk summas 515 eurot 26 senti (740 –

224,74 = 515,26) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 17.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on

kostja tasunud täies ulatuses osamaksed kuni 08.01.2023 osamakseni ning osaliselt

08.02.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 08.03.2023, 08.04.2023 ja

08.05.2023 osamakse tasumisega, mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused

16.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud;

h) lepingu nr S225364974 alusel põhinõude jääk 678 eurot 93 senti (1000 – 321,07 =

678,93) ja viivis tagastamata krediidilt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

28.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud täies ulatuses

osamaksed kuni 19.01.2023 osamakseni ning osaliselt 19.02.2023 osamakse. Kostja

oli viivituses täies ulatuses 19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023 osamakse

tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 27.06.2025

ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud;

i)

lepingu nr S225667060 alusel põhinõude jääk 756 eurot 20 senti (870 – 113,80 =

756,20) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 27.06.2023. Ümberarvestatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud

täies ulatuses osamaksed kuni 15.01.2023 osamakseni ning osaliselt 15.02.2023

osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023

osamakse tasumisega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 26.06.2025

ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud;

j)

lepingu nr S235828421 alusel põhinõude jääk summas 1631 eurot 92 senti(1690 –

58,08 = 1631,92) ja viivis tagastamata laenusummalt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 20.06.2023. Ümberarvestatud laenugraafiku järgi on

kostja tasunud üksnes esimese osamakse, seega kostja oli viivituses täies ulatuses

11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamakse tasumisega ja osaliselt 11.02.2023

osamaksega, mistõttu lepingu ülesütlemise eeldused olid 19.06.2025

ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud;

k) leping nr S235835906 alusel põhinõude jääk 1659 eurot 50 senti (1720 – 60,50 =

1659,50) ja viivis tagastamata krediidilt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

26.06.2023. Ümberarvutatud laenugraafiku järgi on kostja tasunud üksnes esimese, s.o

15.01.2023 osamakse. Kostja oli viivituses täies ulatuses 15.02.2023, 15.03.2023 ja

15.04.2023 osamakse tasumisega, mistõttu olid lepingu ülesütlemise eeldused

25.06.2025 ülesütlemisavalduse esitamise ajaks ka ümberarvestuse puhul täidetud.

5. Tartu Maakohus võttis 15.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse

võtmise määruse kostjale kätte 16.09.2025, kui kostjale kinnitas menetlusdokumentide

kättesaamist 16.09.2025 e-posti aadressilt XXX. Kostja pidi hagile vastama hiljemalt

07.10.2025, kuid tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega

põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostja ei vastanud

tähtaegselt hagile ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest. Kostjal oli hagile vastamiseks

aega 21 päeva, mis oli piisavalt pikk aeg. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi, et hagile

vastata ning kostjale ei toimetatud hagi kätte avaliku kättetoimetamisega.

Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised

on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et kui kostja hagile ei vasta,

on võimalik teha tagaseljaotsus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus

hagiavalduses, et kohus lahendaks asja tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta ning

tunnistaks tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kohus teeb selle nõude

kohta sisulise otsuse. Osas, milles kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. Osas, kus kohus hagi rahuldab, teeb kohus tagaseljaotsuse. TsMS §

444 lg 3 kohaselt ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus hageja nõude tagaseljaotsusega

rahuldab.

8. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud üksteist lepingut. Kohus leiab,

et kõik need lepingud tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguteks VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingutega peab kohus omal algatusel kontrollima, kas

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud vastavalt Euroopa Kohtu ja

Riigikohtu praktikale (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C 679/18, OPR Finance s.r.o.

vs. GK, p d 18 ja 46).

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale

kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

8.1. Krediidiandja on kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus)

(RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Sealjuures pidi teenusepakkuja VÕS § 4034 lg

2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Võtma arvesse kõiki

talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud

tingimustel krediiti tagasi maksta, hindama kostja varalist seisundit, sissetuleku regulaarsust,

kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju. Teenusepakkuja pidi määrama vajalike hindamistoimingute

ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest

ja võetava rahalise kohustuse suurusest ja lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

8.2. Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja

esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

9. Kohus märgib, et hageja pidi VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et kostja

krediidivõimelisust on hoolsalt kontrollitud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

Kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima ka kostja

vastuväiteta.

9.1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt määras krediidiandja võimaliku lubatava krediidilimiidi

kostja esitatud andmete alusel ja kasutas kostja maksekäitumise analüüsimiseks enne iga

laenulepingu sõlmimist sisemisi andmebaase ning teenusepakkujale võimalikke

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit ja OÜ-d

Krediidiregister). Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Krediidiandja hindas kostja

maksevõimet arvestades taotlusest lähtuvaid teisi finantskohustusi, taotlusest nähutvaid

igakuiseid majapidamiskulusid, kulutusi ülalpeetavatele ja teisi Omaraha.ee ees olevaid

kohustusi. Sissetulekuna arvestas krediidiandja Pensioniregistrist saadud pensioni suurust,

millele lisas 20%, kuna kostja näitas laenutaotluses palju suuremat sissetulekut. Samuti

kontrollis krediidiandja kostja andmeid avalikest registritest.

9.2. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis

kostja krediidivõimelisuse nõuetekohase hoolega hindamata. Kohus leiab, et krediidiandja ei

täitnud eelkirjeldatud tegevusega nõuetekohase hoolsusega teabe hankimise ja

krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

Nimelt tugines krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja enda

esitatud andmetele ning maksehäireregistrile. Riigikohus on rõhutanud, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Hageja tõi selle

riigikohtu seisukoha hagiavalduse täienduses välja, kuid ei tõendanud enda väidet, et muu

teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Iseenesest on õige hageja väide, et

laenusaaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest ja väiksemate laenude puhul ei saa eeldada

päris sellise protsessi läbimist nagu elamukinnisvara ostuks saadud krediidi puhul. See ei

vabasta aga krediidiandjat konto väljavõtte küsimise kohustusest. Seda eriti olukorras, kus

kostja võtab väikse vahega samalt krediidiandjalt juba korduvalt laenu. Maksehäireregistrid

kajastavad infot isikute registreeritud maksehäirete kohta, kuid ei anna teavet selle kohta, kas

isikul on finantskohustusi. Konto väljavõttest oleks selgunud, kas kostjal on veel täiendavaid

kohustusi teiste laenuvõtjate ees. Krediidiandja jättis kostja tegelikud sissetulekud ja

kohustused kontrollimata ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi,

et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid

muid tasusid (sh lepingutasu) kostja teenusepakkujale ega nüüd ka hagejale ei võlgne.

Kuivõrd hageja on selgitanud, et ta ei soovi intressinõuet ümber arvestada ja arvestab kõik

tagasimaksed põhivõla katteks, on ta intressinõudest loobunud. Seega piirdub hageja nõue

kostja vastu vaid põhivõlaga.

11. Kohus leiab, et hageja üheteistkümne tarbijakrediidilepingute alusel esitatud nõuded

kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt. Kohus hindab esmalt nõude õigusliku aluse välja

selgitamiseks, kas hageja ütles lepingud kehtivalt üles.

Kohus märgib, et tähtajalise tarbijakrediidilepingu saab VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi tarbija

makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda eeldusel, et täidetud on järgnevad tingimused:



tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,



krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja



krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase

tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.

12. Hageja on palunud nõude ümberarvutuse korral välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivised. Kui lepingu kõpptähtaeg on möödunud, nõuab hageja viivist alates

lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast. Kui leping on lõppenud ülesütlemisega, nõuab

hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. Kohus leiab, et hageja nõue

viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest

tulenevalt. Kui kohustus on muutunud sissenõutavaks kas lepingu tähtaja möödumise või

lepingu ülesütlemise tõttu ning seda pole tähtajaks tasutud, tuleb sellelt tasuda ka viivist.

13. Järgnevalt analüüsib kohus iga tarbijakrediidilepingu kohta, kas krediidiandjal oli

ülesütlemise avalduse seisuga õigus nimetatud lepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja on

ümberarvutuses loobunud intressi ümberarvutamisest ning muude kulude nõudmise õigust

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu hagejal VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei ole,

on hageja arvestanud kõik maksed põhiosa katteks ning esitanud ümberarvutused. Kohus

tuvastab, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on krediidiandja loovutanud lepingutest

tulenevad nõuded hagejale (dtl 44–222). Kohus kontrollib samuti iga lepingu puhul

viivisenõude põhjendatust ja ulatust. Kuivõrd hageja on enamike nõuete puhul arvutanud

viivised välja 11.08.2025 seisuga, arvutab kohus kõigi lepingute puhul viiviseid välja tolle aja

seisuga. Viivise arvutamisel kasutati viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee),

arvutuskäike seetõttu kohus otsusesse ei märgi.

13.1. Kohus analüüsib esmalt 18.10.2021 sõlmitud lepingust nr S215065149 tulenevaid

nõudeid. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1580 eurot, krediit tuli tagastada 24 kuu

jooksul, viimase osamakse tähtpäev oli 18.10.2023 (dtl 44–52). Kohus nõustub hagejaga, et

kuivõrd käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud, ei tule ülesütlemise

kehtivusele eraldi hinnangut anda. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 188 eurot 31 senti põhivõla ja 40 eurot 49 senti, mis on seadusjärgne viivis alates

lepingu lõppemisest perioodil 19.10.2023–11.08.2025.

13.2. Kohus leiab, et rahuldada tuleb ka 20.10.2021 lepingust nr S215067787 tulenevad

nõuded. Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 2080 eurot, krediit tuli tagastada 36 kuu jooksul,

viimase osamakse tähtpäev oli 20.10.2024 (dtl 60–68). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd

käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud, ei tule ülesütlemise kehtivust eraldi

hinnata. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 658 euro 44

sendi suuruse põhivõla ja 59 eurot 56 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu

lõppemisest perioodil 21.10.2024–11.08.2025.

13.3. Kohus analüüsib järgnevalt 12.11.2021 lepingust nr S215105705 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1230 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 12.11.2026 (dtl 76–85). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 20.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 89) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 12.03.2023, 12.04.2023 ja 12.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

05.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 88). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et hagi tuleb ka selles osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlg 650 eurot 26 senti ning 165 eurot 22 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu

lõppemisest perioodil 21.06.2023–11.08.2025.

13.4. Kohus analüüsib järgnevalt 18.11.2021 lepingust nr S215118666 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 600 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 18.11.2026 (dtl 93–102). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 106) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 18.03.2023, 18.04.2023 ja 18.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

11.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 105). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et hagi tuleb ka selles osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlg 289 eurot 72 senti ning 73 eurot 11 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu

lõppemisest perioodil 27.06.2023–11.08.2025.

13.5. Kohus analüüsib järgnevalt 21.11.2021 lepingust nr S215125262 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 21.11.2026 (dtl 110–119). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 29.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 123) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 21.03.2023, 21.04.2023 ja 21.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

14.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 122). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 496

eurot 25 senti ning 124 eurot 80 senti, mis on seadusjärgne viivis alates lepingu lõppemisest

perioodi 30.06.2023–11.08.2025 eest.

13.6. Kohus käsitleb järgnevalt 11.03.2022 lepingust nr S225302977 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 400 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 11.03.2027 (dtl 127–135). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 19.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 139) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

04.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 138). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 276 eurot 80 senti ning 70

eurot 41 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 20.06.2023–11.08.2025 eest.

13.7. Kohus analüüsib järgnevalt 08.04.2022 lepingust nr S225348090 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 740 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 08.04.2027 (dtl 143–152). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 16.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 156) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 08.03.2023, 08.04.2023 ja 08.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

01.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 155). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 515 eurot 26 senti ning 131

eurot 51 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 17.06.2023–11.08.2025 eest.

13.8. Kohus analüüsib järgnevalt 19.04.2022 lepingust nr S225364974 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 19.04.2027 (dtl 160–169). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 27.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 173) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 19.03.2023, 19.04.2023 ja 19.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

12.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 172). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 678 eurot 93 senti ning 171

eurot 14 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 28.06.2023–11.08.2025 eest.

13.9. Kohus analüüsib järgnevalt 15.10.2022 lepingust nr S225667060 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 870 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 15.10.2027 (dtl 177–185). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 189) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 15.03.2023, 15.04.2023 ja 15.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

08.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 188). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 756 eurot 20 senti ning 190

eurot 83 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 27.06.2023–11.08.2025 eest.

13.10. Kohus käsitleb järgnevalt 11.01.2023 lepingust nr S235828421 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1690 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 11.01.2028 (dtl 193–201). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 19.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 205) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 11.03.2023, 11.04.2023 ja 11.05.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

04.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 204). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1631 eurot 92 senti ning

415 eurot 11 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 20.06.2023–11.08.2025 eest.

13.11. Kohus hindab järgnevalt 15.01.2023 lepingust nr S235835906 tulenevaid nõudeid.

Selle lepingu järgi sai kostja krediiti 1720 eurot, krediit tuli tagastada 60 kuu jooksul, viimase

osamakse tähtpäev oleks olnud seega 15.01.2028 (dtl 209–217). Kohus leiab, et leping on ka

ümberarvutuse korral VÕS § 4034 lg 7 mõttes kehtivalt üles öeldud ning kogu põhinõue on

muutunud sissenõutavaks, sest ülesütlemisavalduse tegemise ajal olid VÕS § 416 lg 1

kohased tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud.

Kohus leiab, et krediidiandja ütles 26.06.2023 lepingu kehtivalt üles. Krediidiandja saatis

kostjale ülesütlemisavalduse (dtl 221) ning esinesid ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.

Kostja oli selleks ajaks viivitused vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus

tuvastab, et kostja oli viivituses 15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja saatis kostjale

08.06.2023 kirja, kus hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise eest ning andis kostjale 14-päevase

täiendava tähtaja ja võimaluse võlgnevuse osas läbirääkimiste pidamiseks (dtl 219). Kohus

leiab, et ülesütlemisavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et põhivõlg on märgitud suuremana.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1659 eurot 50 senti ning

412 eurot 30 senti, mis on viivis lepingu lõppemisest perioodi 27.06.2023–11.08.2025 eest.

13.12. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb üheteistkümnest lepingust tuleneva põhivõla ja

11.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldada järgmiselt. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7801 eurot 59 senti (188,31 + 658,44 + 650,26 + 289,72

+ 496,25 + 276,80 + 515,26 + 678,93 + 756,20 + 1631,92 + 1659,50 = 7801,59). Kohus leiab,

et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 11.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 1854 eurot 48 senti (40,49 + 59,56 + 165,22 + 73,11 + 124,80 + 70,41 + 131,51 +

171,14 + 190,83 + 415,11 + 412,30 = 1854,48).

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ka osas, mis puudutab lepingutest tulenevalt põhivõlalt

edasiulatuvat viivist. Kuivõrd kohus arvutas sissenõutavaks muutunud viivise välja ühtselt

11.08.2025 seisuga, rahuldab kohus edasiulatuva viivisenõude selliselt, et mõistab kostjalt

hageja kasuks TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 kohase viivise välja põhivõlalt (7801,59) alates

12.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

14. Kohus märgib, et hageja on lisaks esitanud nõuded lepingutasu, tagatisfonditasu,

ülekandetasu jms tasude ning sissenõudmiskulude saamiseks. Kohus leiab, et need nõuded

tuleb rahuldamata jätta, sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt saab vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tarbijalt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi, kuid muid

tasusid kostja krediidiandjale ega hagejale ei võlgne. Enamikke neist tasudest ei ole ka hageja

ise pärast ümberarvutusi enam kostjalt nõudnud.

Kohus lisab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuigi

hageja saatis kostjale kaks kirja 30.06.2023 ja 07.07.2023, soovides selle eest saada 30 eurot,

ei ole kohtu hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1132 lg 2 eeldused täidetud.

Saadetud meeldetuletuskirjad on ebatäpsed, sest neis ei ole lähtutud ümberarvutuses

kajastatud summadest. Nõutud summad on suuremad, kui kostja tegelikult tasuma kohustus.

Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõuet ei anna alust rahuldada ka viide Riigikohtu

seisukohale (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 33). Nagu hageja ka ise hagis on

märkinud, on Riigikohus tolles lahendis leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korra, seisukoht ei käsitle sissenõudmiskulusid.

15. Kohus määrab TsMS § 173 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd kohus

rahuldas hagi osaliselt, kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

esitamise seisuga oli hageja nõude järgi määratud hagi hind 11 860 eurot 24 senti. Kui hageja

esitanuks hagi üksnes nende nõuetega, mille kohus rahuldas, olnuks hagi hind hagi esitamise

seisuga 10 325 eurot 76 senti. Kohus leiab, et sellest lähtudes võib asuda seisukohale, et

põhjendatud on jätta 87% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 13% hageja enda kanda,

sest selline on ligikaudne hagi rahuldamise ulatus.

16. Kohus määrab TsMS § 174 kohaselt kindlaks ka hüvitatava menetluskulude rahalise

suuruse. Kohus märgib, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ning hageja on

palunud menetluskuludena välja mõista üksnes tasutud riigilõivu 840 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb TsMS § 138 lg 2 järgi seaduses. Hagejat

esindas menetluses tema töötaja, seega ei saa hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist

TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõuda. Kohus leiab, et seda arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskuludena 730 eurot 80 senti (840 × 0,87). Kohus rahuldab TsMS § 177

lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin