2-25-13633/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13633

Tsiviilasi

Osaühingu VIK AV hagi MDL SALES OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

45 652,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing VIK AV (registrikood 10422363, asukoht

Akadeemia tee 36, 12611 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Aivari Olli (e-post: XXX)

Kostja MDL SALES OÜ (registrikood 12618308, asukoht

Kasemetsa tee 9, Haabneeme alevik, 74001 Viimsi vald)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt MDL SALES OÜ hageja Osaühing VIK AV kasuks välja

põhivõlgnevus summas 45 652,40 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud MDL SALES OÜ kanda.

5. Mõista kostjalt MDL SALES OÜ hageja Osaühing VIK AV kasuks välja

menetluskuluna kokku summas 1985,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. VIK AV OÜ esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagi MDL SALES OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.. Kohus võttis hagi menetlusse 12.09.2025. Esitatud

hagiavalduse kohaselt tegi käesoleva aasta maikuus isik nimega V. T., sündinud XXX,

suulise ettepaneku XXX elavale I. G., isikukood XXX erineva köögitehnika soetamiseks

Itaaliast, kuna V. selgituse kohaselt, toimub Itaalias asuvas laos suur tühjendusmüük ning

selle tehnika hind on madal. I. G. teatas, et temal endal huvi selle köögitehnika osas

puudub, kuid ilmselt pakub uus köögistehnika huvi tema tuttavale ettevõtest VIK AV OÜ.

Jutt käis FALMEC ja SMEG tootja pliidiplaatidest. I. G. edastas eelmainitud pakkumise

hageja direktor A. K,, kes tegeleb ettevõtes nii ettevõte juhtimise kui ka tarnetega. Kuna

hageja müüb FALMEC tooteid ning tunneb selle tootaja tehnikat, siis äratas see hagejas

huvi. Suuliste vestluste kaudu jõuti I. G. ja A. K, vahel kokkuleppele FALMEC ja SMEG

pliidiplaatide ostmiseks. I. G. edastas 28.05.2025 V. T.´ile Whatsapp vahendusel ettevõtte

nime, milleks on antud juhul hageja, arve esitamiseks. V. T. selgitas, et ta elab XXX ning

arvet tema esitada ei saa, seda teeb tema tuttav Eestis Eesti firma kaudu. 30.05.2025

edastas V. T. arve nr 195. Arvel nähtub, et arve on esitatud FALMEC seadmete eest

koguses 67 tk. ja SMEG seadmete eest koguses 2 tk. 02.06.2025 teostab hageja kostja

arveldusarvele ettemaksu summas 2000 eurot. Ettemaksu vajas V. T. pliidiplaatide arvel

toodud koguse broneerimiseks Itaalia laos. Järgnevalt teeb V. T. 11.06.2025 pakkumise

nõudele, hageja oli nõus ostma pakutud nõud. Hageja teeb kostjale 17.06.2025 ülekande

summas 12 600,40 eurot, 18.06.2025 summas 10 000 eurot, 19.06.2025 viimase summa

osa, ehk siis 10 000 eurot. Kokku on seega hageja arve nr 195 kandnud kostjale köögi

pliidiplaatide eest summas 34 600,40 eurot. 20.06.2025 teostab hageja arve nr 196 alusel

ülekande kostjale (nõude eest) summas 2 137 eurot. Kõik hageja poolt teostatud

ülekannete maksekorraldused on V. T.´ile edastatud.

20.06.2025 edastab V. T. uue pakkumise MIELE toodetele. 23.06.2025 edastab V. T.

kostja arve nr 200 summale 9 915 eurot. 24.06.2025 teostab hageja kostja arve nr 200

alusel ülekande summas 8 915 eurot ning I. G. edastab samal päeval maksekorralduse V.

T.´ile. Põhjus, miks summa vähenes 1000 euro võrra on selles, et osa pakutud toodetest oli

juba müüdud. 30.06.2025 V. T. kirjavahetuses I. G.´ga teatab, et transport on ostetud

toodetele peaaegu valmis, ainuke on puudu viimane makse, kuid seda ei ole veel

kinnitatud. Peale hageja poolt kohustuste täitmist rahaliste ülekannete näol enam V. T.´iga

ühendust ei saadud. Samuti ei ole Hageja ka lubatud tooteid enda valdusesse saanud.

Hageja, olles meeleheitel, edastas 09.07.2025 kirja kostjale, nõudes ülekantud rahalised

vahendid tagasi. Kostja vastas hageja kirjale 14.07.2025 märkides, et kostja on justkui

osutanud kliendile arveesitamise teenust. Kostja ei vastuta mitte mingil kujul kauba

olemasolemise, koguse, kvaliteedi, kohaletoimetamise vms.eest. Kostja võttis raha vastu

ja edastas kliendi poolt soovitud kohta. Kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni ei ole

Kostja tooted Hagejale üle andnud, ega tagastanud rahalised vahendid summas 45 652,40

eurot.

3. Harju Maakohtu 12.09.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 12.09.2025 määruse ja hagimaterjalid kostjale 22.09.2025 TsMS § 311¹ lg 5¹

alusel kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 13.10.2025. Kostja ei

ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 1400 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 50 000 euro suuruse

hagihinna korral tasumisele 1400 eurot. Tasutud riigilõiv 1400 eurot on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu.

10. Hagejale on osundatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise

hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu

menetlustoimingute tegemise ajal.

11. Hageja esindamiseks on kulunud 5 tundi ja 30 minutit (hagiavalduse koostamine,

materjalidega tutvumine ja hageja konsultatsioon), kokku summas 715,00 eurot.

Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude

suurust, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud 4,5

tunni ulatuses. Kohus toob muuhulgas välja, et asjas ei ole toimunud istungit, vaid hageja

on kohtule vaid esitanud hagi. Asi ei ole keerukas ning hagiavaldus ega ka sellele lisatud

tõendid ei ole mahukad.

12. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole vastavat kinnitust esitanud,

mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

13. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud kokku 1985,00 eurot (1400 + 4,5h x

130eur/h).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole kohtule vastavat taotlust esitanud.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik