2-25-17424/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-17424

Kohtuasi

L. T., J. T. ja L. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I:

L. T. (ik XXX)

Hageja II:

J. T. (ik XXX)

Hageja III:

L. T. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

Kaia T. (ik: XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

T. T. (ik XXX; elukoht: XXX),

lepinguline esindaja H. K.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada L. T., J. T., L. T. ja T. T. vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. T. T. tasub L. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni L. T. täisealiseks saamiseni

elatist 123,32 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja

proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8

koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse

muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike

peretoetuste suurus.

1.2. T. T. tasub J. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni

elatist 123,32 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja

proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8

koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse

muutumisel muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike

peretoetuste suurus.

2-25-17424

1.3. T. T. tasub L. T.le alates 1. novembrist 2025 kuni L. T. täisealiseks saamiseni

elatist 118,65 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest ja

proportsionaalne osa lasterikka pere toetusest ning vähendatud elatist 8

koosveedetud päeva osas). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning riiklike peretoetuste maksmise korra ja suuruse

muutumisel 3 muutub vastavalt ka elatise arvutamise aluseks olevate riiklike

peretoetuste suurus.

1.4. T. T. tasub elatise L. T., J. T. ja L. T. ema, K. T. pangakontole nr EEXXX iga

jooksva kalendrikuu 15.-ndaks kuupäevaks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-17424 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa vastavalt poolte kokkuleppele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on L. T., J. T. ja L. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes. Pooled

esitasid 12. novembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad

kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled loobuvad määruskaebuse

esitamise õigusest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus

tsiviilasjas lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi

vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on

võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas

menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sh et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

2(3)

2-25-17424

üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Pooled on soovinud loobuda edasikaebeõigusest. Vastavalt TsMS § 64 lg-le 2, TsMS § 661

lg-le 4 ning poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada

määruskaebust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik

3(3)