2-23-136723/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136723

Tsiviilasi

R. Ü. hagi R. J.i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

R. Ü. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

T. Ü. (ik XXX)

Kostja:

R. J. (ik XXX)

Asja läbivaatamine

10.11.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista R. J.ilt elatis R. Ü. kasuks alates 13.09.2023 kuni R. Ü. täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) summas 200 eurot kuus.

3. Kohustada R. J.it tasuma kohtuotsuse punktis 2 nimetatud elatis T. Ü.

arvelduskontole nr XXXX XXX AS-is iga kuu 10. kuupäevaks selgitusega „Elatis R.

Ü.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja R. Ü. esitas 13.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt R. J.ilt elatise nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 20.11.2023 maksekäsu kiirmenetluse

ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

02.02.2024 Harju Maakohtule oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palub välja

mõista kostjalt hageja kasuks elatist 200 eurot kuus alates 13.09.2023.

2. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

16.05.2024 isiklikult allkirja vastu. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

3. Kohus korraldas asja läbivaatamiseks istungi 10.11.2025. Kumbki pool ei ilmunud

kohtuistungile.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kuivõrd kumbki

pool ei ilmunud kohtuistungile, lahendab kohus asja sisuliselt.

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi on vanemal alaealise lapse ülalpidamise

kohustus. Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse

vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg-d 1 ja 2).

Elatis ei tohi olla üldjuhul väiksem PKS § 101 alusel arvutatud summast. Kohus võib elatise

välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

7. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa, mistõttu on tal hageja

ülalpidamise kohustus. Hageja elab rahvastikuregistri andmetest ema juures. Seega on hagejal

kostjast lahus elava lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik

nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel

rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist. Olukorras, kus laps on üksnes oma ema

ülalpidamisel ning lapse isa ei osale lapse ülalpidamises, on lapse huve arvestades

põhjendatud hagi rahuldamine.

9. Hageja on palunud välja mõista elatise kindla summana 200 eurot kuus, mis on alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi

ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks

kahekordne miinimumelatis (vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kuna alaealisele

lapsele on käesolevas vaidluses nõutut kindla summana alla seaduses sätestatud

miinimummäära elatist, siis ei ole hagejal vajadust tõendada alaealise lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.

10. Hageja on palunud välja mõista elatise alates 13.09.2023. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi

loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 13.09.2023. Kohus mõistab seega

elatise välja alates 13.09.2023.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude alaealisele lapsele elatise

väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise kindla summana 200 eurot

kuus alates 13.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

12. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et kostja on kohustatud R. Ü. elatise summa kanda iga kuu 10. kuupäevaks

hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.

13. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole

põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises

perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik