2-25-13055/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13055

Tsiviilasi

M. A. hagi E. M. vastu sõiduauto ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

1500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: M. A. (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-

Liisa Ottis (e-post: XXX)

Kostja: E. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX; XXX).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista E. M. (M.) ebaseaduslikust valdusest välja M. A.le (A.) kuuluv sõiduauto

Mercedes-Benz G 400 CDI (registrinumber XXX)

3. Kohustada E. M. andma M. A.le üle aadressil XXX asuv sõiduauto Mercedes-Benz G

400 CDI (registrinumber XXX).

4. Määrata kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva alates kohtuotsuse

jõustumisest ja kohtuotsuse täitmise viisina vabatahtliku vabastamise raames

kohustada E. M. tagama ligipääs kinnisasjale aadressil XXX ning kohustada E. M.

võimaldama M. A.l lahkuda sõiduauto Mercedes-Benz G 400 CDI (registrinumber

XXX) kinnisasjalt aadressil XXX.

5. Jätta kõik menetluskulud E. M. kanda.

6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 1086 eurot ning mõista need kostjalt

välja.

2-25-13055

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulult (1086 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu

Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank -

EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302, LHV Pank -

EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal

tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot.

Hageja nõue ja menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt tellis hageja temale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz G400

värvimistööd ja töö osutaja M. O. viis sõiduki kostjale kuuluvale XXX kinnistule kus ta üüris

ruume. M. O. jäi väidetavalt üüritavate ruumide eest üürileandjale võlgu, mistõttu ta kaotas

juurdepääsu XXX kinnistule ja sinna jäänud asjadele s.h hagejale kuuluvale sõiduautole.

Kostja on keeldunud sõiduki otsese valduse tagastamisest hagejale ning on seadnud selle

sõltuvusse kostjale kuuluvale äriühingule arve tasumisest.

Kohus võttis hagi 09.10.2025. a määrusega menetlusse ja kostja sai hagi ning menetlusse

võtmise määruse kätte 27.10.2025. a kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja tähtaegselt

hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendus

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab.

Registreerimistunnistuse ärakirjaga (dtl 6) on tõendatud, et Mercedes-Benz G400 omanikuks

on hageja M. A..

Kostjale kuuluva äriühingu poolt hagejale edastatud arvega (dtl 23) ning hageja lepingulise

esindaja ning kostja vahelise sõnumivahetusega (dtl 31) on tõendatud, et hagejale kuuluva

2-25-13055

sõiduauto otsene valdus on kostjal. Kostja ei ole vaatamata korduvatele nõuetele sõiduki

otsest valdust hagejale tagastanud ega esitanud ka vastuväidet, et tema käes sõiduki valdust ei

ole või sõiduk ei asuks XXX kinnistul.

AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku

suhtes õigus asja vallata.

Kostja ei ole kohtumenetluses ega ka kohtueelses menetluses toonud välja ühtegi õiguslikku

alust, mis annaks talle õiguse hagejale kuuluvat sõiduautot vallata ning otsest valdust

hagejale mitte tagasi anda. Kostja oleks pidanud tegema seda hiljemalt peale hageja

lepingulise esindaja nõude saamist (dtl 25-29), millest kohus järeldab, et kostja tegevus

hageja sõiduki valdamisel on pahatahtlik.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja 11.11.2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusteenuse kulu 806 eurot. Hageja

sai õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot tund (ilma käibemaksuta) 3 tunni ja 15 minuti

ulatuses.

Hageja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest hageja ei ole

käibemaksukohuslane.

Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg mõistlik ning kooskõlas asja

sisu ning keerukusega. Samuti on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas

turutingimustega, mistõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja määrab hageja menetluskulude

suuruseks 1086 eurot.

Juhindudes hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-13055

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik