2-25-6338/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6338

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi D Š vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

14107,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Rediem Capital AB, välisriigi

registrikood: 559310-4697 (Rootsi Kuningriik),

lepinguline esindaja S R, e-post: xxx

Kostja: D Š, isikukood: 3790330xxx0262

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks 10.05.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhiosamakse summas 16,79 eurot ja viivis antud summalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Välja mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Maksetähtaeg

Laenujääk

Põhiosa

osamakse

10.06.2025

1085,95

63,88

10.07.2025

1022,07

63,88

10.08.2025

958,19

63,88

10.09.2025

894,31

63,88

10.10.2025

830,43

63,88

10.11.2025

766,55

63,88

10.12.2025

702,67

63,88

10.01.2026

638,79

63,88

10.02.2026

574,91

63,88

10.03.2026

511,03

63,88

10.04.2026

447,15

63,88

10.05.2026

383,27

63,88

10.06.2026

319,39

63,88

10.07.2026

255,51

63,88

10.08.2026

191,63

63,88

10.09.2026

127,75

63,88

10.10.2026

63,87

63,87

4. Jätta hageja tasutud riigilõiv kostja kanda ning muud menetluskulud poolte endi

kanda.

5. Välja mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks menetluskuludena 910

eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb D Šil tasuda Rediem Capital AB-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

8. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei

ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx ja kostja sõlmisid 24.10.2014 laenulepingu, millest alusel sai kostja laenu 18000

eurot. Kostja kohustus tagastama xxx laenu vastavalt lepingus kokku lepitule 24 kuu

jooksul. Lepingus kohaselt on krediidi kulukuse määraks on 30,18%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1800, intressimäär 26,65%,

krediidisumma tagastamise aeg 24 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 0.

xxx ja kostja sõlmisid 10.06.2015 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt

laenu 625,00 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 1999,80

eurot. Kostja kohustus tagastama xxx laenu vastavalt lepingus kokku lepitule 36 kuu

jooksul. Lepingus kohaselt on krediidi kulukuse määraks on 30,18%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1999,80, intressimäär 26,65%,

krediidisumma tagastamise aeg 36 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 0,00.

xxx ja kostja sõlmisid 09.04.2018 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt

laenu 3500 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 3832,28

eurot. Kostja kohustus tagastama xxx laenu vastavalt lepingus kokku lepitule 48 kuu

jooksul. Lepingus kohaselt on krediidi kulukuse määraks on 27,12%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3832,28 intressimäär 19,9%,

krediidisumma tagastamise aeg 48 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 175,00 ja

laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus.

xxx ja kostja sõlmisid 01.02.2019 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt

laenu 5 238,00 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega

8762,31 eurot. Kostja kohustus tagastama xxx laenu vastavalt lepingus kokku lepitule 84

kuu jooksul. Lepingus kohaselt on krediidi kulukuse määraks on 22,87%. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 8762,31 intressimäär

18,9%, krediidisumma tagastamise aeg 84 kuud, laenulepingu sõlmimise tasu 261,90 ja

laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus.

xxx ja kostja sõlmisid 28.10.2019 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt

laenu 1609,47 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 10

022,65 eurot. Kostja kohustus tagastama xxx laenu vastavalt lepingus kokku lepitule 84

kuu jooksul. Lepingus kohaselt on krediidi kulukuse määraks on 18,04%. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 10 022,65 eurot,

intressimäär 15,9%, krediidisumma tagastamise aeg 84 kuud, laenulepingu sõlmimise

tasu 80,47 eurot ja laenuhaldustasu 2,90 eurot kuus.

Kostja pöördus xxx poole märts 2020 ning soovis maksepuhkust kaheks kuuks. xxx tuli

kostjale vastu ning võimaldas maksepuhkust põhiosale 2 kuuks. Maksepuhkusega seoses

väljastati uus graafik. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis xxx 08.02.2021. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hoiatuse saatmise seisuga oli võlas

10.11.2020, 10.12.2020 ja 10.01.2021 osamaksetega. 23.02.2021. a hageja lõpetas

lepingu, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Hageja on pöördunud endise võlausaldaja xxx poole väljavõtte saamiseks tagasimaksete

osas. Kahetsusväärselt on xxx teavitanud, et rohkem kui 10 aasta taguseid tagasimakseid

so 2014 aasta makseid ei ole võimalik enam välja võtta. Seetõttu ümberarvestuse korral

hageja loobub 24.10.2014 sõlmitud laenulepingu alusel 1800 euro ehk esimese lepingu

alusel summade nõudmisest. Hageja märgib, et 2015 lepingu sõlmimisel oli vana so

24.10.2014 lepingu alusel võla jääk 1374,80 eurot ning 2014 lepingut oli täidetud enne

uue laenu ja lepingu sõlmimist 10.06.2015 aastal 8 kuud. Arvestades, et 2014 lepingu

kohaselt oli igakuine osamakse suurus 97,52 eurot, oli seega eeldatavalt kostja tasunud

enne 10.06.2015 lepingu sõlmimist ca 780,16 eurot. Seega ilmselgelt ei olnud kogu laenu

1800 eurot tasutud enne 10.06.2015 lepingu sõlmimist ja täiendava laenu võtmist. Samas

kuna väljavõtet ei ole võimalik lisada siis hageja ümberarvestuse korral antud

laenusummaga ei arvesta ning arvestab kõik tagasimaksed alates 2015 sõlmitud ja

täiendavate laenude tagasimaksete katteks. 10.06.2015 lepingu alusel sai kostja krediiti

summas 625,00 eurot ja tagasimakseid antud lepingu alusel oli tehtud summas lepingu

alusel tegi kostja 2881,93 eurot. Seega jääk -2256,93. 09.04.2018 lepingu alusel sai kostja

krediiti 3500 eurot, arvestades varasema lepingu ettemaksu -2256,93 eurot siis põhiosa

oleks lepingu sõlmimisel 1243,07 eurot. Antud lepingu alusel on tagasimakseid tehtud

1180,52 eurot. Seega jääk oli 62,55 eurot. 01.02.2019 lepingu alusel sai kostja krediiti

5238 eurot + lisada eelmise lepingu jääk 62,55 eurot, saab võtta antud lepingu põhiosaks

5300,55 eurot. Antud lepingu jooksul on tagasimakseid tehtud 1544,11 eurot. Seega jääk

enne uue lepingu sõlmimist oli 3756,44 eurot. Seega saab 28.10.2019 lepingu põhiosaks

lugeda 5365,91 eurot, mis on täiendav krediit 1609,47 eurot + eelneva lepingu põhiosa

jääk 3756,44 eurot. Hageja esitab ümberarvestuse 28.10.2019 so viimase lepingu järgi,

arvestades reaalseks põhiosa jäägiks antud hetkel 5365,91 eurot. Juhul kui kohus ikkagi

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, hoolimata hageja

lepingueelsetest toimingutest krediidivõimekuse hindamisel, siis hageja on seisukohal, et

viidatud paragrahvi (VÕS § 4034 lg 7 kolmas lause) alusel tagasimaksete uuesti

määramine ei pea järgima annuiteedile omast n-ö diagonaali. Kuna põhiosa viimase

lepingu alusel on poole väiksem ning, et säiliks graafiku pikkus 84 kuud siis arvestades,

et laenujääk on 5365,91 eurot ja graafiku pikkuseks oli kokku lepitud 84 kuud alates

10.11.2019 siis 5365,91 / 84 = 63,88 eurot kuus põhiosa katteks. Hageja lisab

ümberarvestuse (lisa 2). Viimase lepingu alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku

summas 2259,17 eurot. Peale lepingu ülesütlemist on kostja täiendavalt tasunud 2004,00

eurot. Kokku seega 4263,17 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja ülesütlemise

seisuga võlas. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osamaksed 10.11.2019-10.04.2025

täielikult ja 10.05.2025 osamakse osaliselt. Seega on kostja võlas alates 10.05.2025

osamaksest.

Väikelaenu puhul kontrollis hageja, et kliendi esitatud taotlusel on märgitud sissetulekute/

kohustuste suhtarv on lubatud piirides. Laenu taotluse alusel kontrollib pangasüsteem

maksehäirete olemasolu, teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks

senist maksekäitumist. Laenu taotlev tarbija edastab taotluse kodulehe kaudu, annab

nõusoleku päringute tegemiseks erinevatesse registritesse, mille alusel teeb hageja

päringud AS Creditinfo eesti peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga

võlgniku poolt sõlmitava laenu puhul oli teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise

kontroll. Pank ei anna laenu isikutele, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne

(sulgemata) maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Kostja

laenutaotluse 2015 ja 2018 laenu taotlemisel oli taotluse kohaselt sissetulek 12000 aastas

so 1000 eur kuus ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus.

Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 119,31 eurot jäi kostjale vabu vahendeid

780,69 eurot kuus. 2019 taotluse kohaselt oli sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja

muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat

igakuist laenusummat 191,72 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 708,28 eurot kuus. 2019

oktoober taotluse kohaselt on sissetulek 9600 aastas so 800 eur kuus ja muud laenud

kuumaksega 191 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 201,40 eurot

jäi kostjale vabu vahendeid 407,60 eurot kuus. Krediidiandja on hinnanud tarbija

krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4

laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

Hageja palub mõista kostjalt D Š hageja Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus

7412,98 eurot, intress 543,35 eurot, haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 4961,06 eurot; viivis alates 25.04.2025 kuni põhinõude summas 7412,98 eurot

täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 15,9% aastas so 0,044% päevas; menetluskulud

ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus riigilõiv summas 910,00 eurot ja

esindustasu 507,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamakse 10.05.2025 summas

16,79 eurot ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku

järgi 10.06.2025-10.10.2026 osamaksetena 63,88 eurot (viimane makse 63,87 eurot).

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud 07.08.2025 isiklikult kättetoimetamisportaali kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Hageja palub mõista kostjalt põhivõlgnevus 7412,98 eurot, intress 543,35 eurot,

haldustasu 11,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4961,06 eurot ning edaspidised

viivised.

Hagiavaldusest nähtub, et xxx ja kostja sõlmisid 24.10.2014 laenulepingu, millest alusel

sai kostja laenu 18000 eurot. xxx ja kostja sõlmisid 10.06.2015 lisalaenulepingu, millest

alusel sai kostja täiendavalt laenu 625,00 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga oli

sõlmimise hetkel seega 1999,80 eurot. xx ja kostja sõlmisid 09.04.2018 lisalaenulepingu,

millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 3500 eurot. Laenujääk koos varasema laenuga

oli sõlmimise hetkel seega 3832,28 eurot. xxx ja kostja sõlmisid 01.02.2019

lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 5 238,00 eurot. Laenujääk

koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 8762,31 eurot. xxx ja kostja sõlmisid

28.10.2019 lisalaenulepingu, millest alusel sai kostja täiendavalt laenu 1609,47 eurot.

Laenujääk koos varasema laenuga oli sõlmimise hetkel seega 10 022,65 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et

laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Viidatud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, §

402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu

5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46;

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1

järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada

oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-

2-1-169-13, p 21).

VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida

tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr

2-21-13098, p 18).

VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-21-

13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta.

Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21).

Hageja tõi hagiavalduses välja, et laenu taotluse alusel kontrollib krediidiandja

pangasüsteem maksehäirete olemasolu, sj leidis krediidiandja, et kliendi esitatud

taotlustel oli märgitud sissetulekute/kohustuste suhtarv on lubatud piirides. Krediidiandja

teeb päringuid välistesse ja enda andmebaasidesse, tuvastamaks senist maksekäitumist.

Laenu taotlev tarbija edastab taotluse kodulehe kaudu, annab nõusoleku päringute

tegemiseks erinevatesse registritesse, mille alusel teeb hageja päringud AS Creditinfo

eesti peetavasse maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse. Iga võlgniku poolt

sõlmitava laenu puhul oli teostatud maksevõime ja maksehäire puudumise kontroll. Pank

ei anna laenu isikutele, kellel on maksehäireregistri andmetel aktiivne (sulgemata)

maksehäire ja maksehäire sulgemisest ei ole möödas 2 aastat. Kostja laenutaotluse 2015

ja 2018 laenu taotlemisel oli taotluse kohaselt sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus

ja muud laenud summas 3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat

igakuist laenusummat 119,31 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 780,69 eurot kuus. 2019

taotluse kohaselt oli sissetulek 12000 aastas so 1000 eur kuus ja muud laenud summas

3500 eurot kuumaksega 100 eurot kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat

191,72 eurot jäi kostjale vabu vahendeid 708,28 eurot kuus. 2019 oktoober taotluse

kohaselt on sissetulek 9600 aastas so 800 eur kuus ja muud laenud kuumaksega 191 eurot

kuus. Arvestades lisanduvat igakuist laenusummat 201,40 eurot jäi kostjale vabu

vahendeid 407,60 eurot kuus. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja

kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud

andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

Vaatamata asjaolule, et krediidiandja tegi päringud AS Creditinfo peetavasse

maksehäireregistrisse ja Pensionikeskusesse, on peamine teave kostja finantsvõimekuse

kohta kogutud kostja enda taotlustest, kontrollimata on tarbija tegelikud

väljaminekud/kohustused, mis oleks tuvastatavad pangakonto väljavõtetelt. Kohtu

hinnangul juba ainuüksi asjaolu, et tarbija on korduvalt laenu taotlenud xxx peaks olema

hoiatavaks indikaatoriks tarbija finantskäitumisele. Kohus leiab, et teabe kogumine

eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus

asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning krediidiandja rikkus

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet t VÕS § 403.4 lg 1 järgi.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgseid krediidi kulukuse

määrasid (24.10.14 määraga 30,18%; 10.06.15 määraga 30,18%; 09.04.18 määraga

27,12%; 01.02.19 määraga 22,87%; 28.10.19 määrata 18,04%), mis ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt oli alates

30.11.17 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 18,81%;

30.11.18 määraga 20,01%; 31.05.19 määrata 19,37%. Seega vastasid lepingutes kokku

lepitud krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Kohus leidis hagis toodud asjaolude põhjal, et lepingud sõlmiti vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkudes. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude

ja palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista sissenõutavaks

muutunud põhiosamakse 10.05.2025 summas 16,79 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed graafiku järgi alates 10.06.25-10.10.26 osamaksetega 63,88 eurot

(viimane makse 63,87 eurot). Kohus peab antud alternataiivset nõuet õiguslikult

põhjendatuks ja kuna kostja ei ole hagile vastuväited esitanud, kuulub alteraniivne nõue

rahuldamisele.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

Hageja palus mõista välja viivist põhiosamakselt 16,79 eurot alates 10.05.2025 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 ja § 369 alusel põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja

kasuks põhiosamakse 10.05.2025 summas 16,79 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed graafiku järgi alates 10.06.25-10.10.26 osamaksetega 63,88 eurot

(viimane makse 63,87 eurot) ja viivis põhiosamakselt 16,79 eurot alates 10.05.2025 VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 910 eurot

ja esindustasu 507 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1

ettenähtud ulatuses.

Kuna kohus rahuldas hagi üksnes 10% ulatuses, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1

tulenevalt põhjendatuks jätta hageja tasutud riigilõivu 910 eurot kostja kanda ning muud

menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi

kanda, siis ei määra kohus kindlaks poolte õigusabikulude suurust.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik