2-25-12016/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-12016

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

10 823,74 eurot

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja BB

Kostja XX (XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 03.02.2022 sõlmitud

lepingust X tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5114,31 eurot, intress 250,94 eurot,

viivis perioodi 11.08.2025-12.11.2025 eest 156,74 eurot, edasi viivis 11,9% aastas

põhivõlgnevuselt kuni põhivõla tasumiseni, kui mitte suuremas summas kui 4957,57 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 03.02.2022 sõlmitud

lepingust X tulenevad edasiulatuvad maksed kokku 1178,41 eurot alates kohtuotsuse tegemisest

järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine

osamakse

10.12.2025

1178,41

290,36

2,11

292,47

10.01.2026

888,05

292,95

1,59

294,54

10.02.2026

595,10

295,95

1,07

297,02

10.03.2026

299,15

299,15

0,54

299,28

4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus

sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt viivis 11,9% aastas alates tagasimakse sissenõutavaks

muutumisest, kuid mitte suuremas summas kui 1178,41 eurot. Iga tagasimakse muutub

sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.

5. Ülejäänud osas jätta hageja nõue rahuldamata.

6. Jätta hageja menetluskulud 67,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,56%

ulatuses hageja kanda.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 721,61 eurot. Kostja menetluskulude

rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 721,61

euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 25.07.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks, ning 02.09.2025

täpsustuse. Hageja palub:

1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7975,60 eurot, intressi 321,08 eurot,

haldustasu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1567,96 eurot;

1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 25.07.2025 kuni põhinõude 7975,60

eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas.

2. Alternatiivselt:

2.1. Mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 10.08.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosa

4452,15 eurot ja intress 254,02 eurot ning viivis põhiosa summalt lepingujärgses

viivisemääras 11,9% aastas;

2.2. Mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed

alates 10.09.2025 – 10.03.2026 maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja

viivis põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

3. Hagi aluse osas selgitab hageja, et:

3.1. Inbank Finance AS (esialgne krediidiandja) ja kostja sõlmisid 02.03.2022 lepingu X,

millega kostja sai laenu 11 200 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt ja Euroopa

tarbijakrediidi infolehe kohaselt on krediidi kulukuse määraks 14,41. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 11 200 eurot, intressimäära 11,9%,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 10.03.2026, osamaksete arvu 48 kuud,

laenulepingu sõlmimise tasu 224 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot, kooskõlas

VÕS § 404 lg-ga 21.

3.2. Kostja on teinud põhivõla katteks makseid 2974,10 eurot laenuandjale ja hagejale 300 eurot

(50 eurot nimetatud summas arvestatud sissenõudmiskulude katteks). Kostja põhivõlgnevus

on antud lepingust 7975,60 eurot (11 200 – 2974,40-250).

3.3. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 11,9% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 10.08.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 28.11.2023

summas 321,08 eurot (84,29 + 82,06 + 77,23 + 77,50 = 321,08). Kostja hagejale intressi

tasunud ei ole.

3.4. Vastavalt 2.03.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 28.11.2023

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.08.2023 – 28.11.2023

osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 1,50). Tulenevalt eeltoodust on

laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot.

3.5. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7975,60 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

24.07.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 11,9% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 1567,96 eurot.

3.6. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 07.11.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 21.11.2023 võlgnevuse tasumiseks. 28.11.2023 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 29.11.2023 kostja

vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3.7. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on

omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita

krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt, muuhulgas teabe tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses

esitatud andmete ja kogutud andmete alusel ning hinnanud tarbija krediidivõimelisust

viidatud normide kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS §

50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49

ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt

nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja

laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja

avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

3.8. Hageja esitas alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud. Hageja

esitas selleks puhuks lepingu osas nõude ümberarvestuse.

4. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult

13.09.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole

kohtule vastanud.

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad

asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

8. Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 02.03.2022 auto24 laenu lepingu nr X, mille alusel

kandis laenuandja 07.03.2022 kostja arveldusarvele 11 200 eurot. Tegemist on

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada

vastavalt graafikule.

9. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 02.03.2022 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määra ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. 07.11.2023 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud

viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.11.2023, ning teavitanud, et kui võlgnik

nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on Inbank Finance AS-l õigus teenuseleping

üles öelda ning õigus lepingust tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Leping

ülesütlemisavaldus esitati 28.11.2023. Kohus on tuvastanud, et Inbank Finance AS loovutas

nõude hagejale 29.11.2023.

12. Kohus on tuvastanud, et kostja on saanud krediiti 11 200 eurot ning kostja jäi krediidi

tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist

hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1

mõttes.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 19.08.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning

neid asjaolusid tõendada.

16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja

laenuotsuse tegemisel

laenutaotlusest, maksehäireregistri väljavõttest, Maksu- ja Tolliametist/Pensioniregistrist saadud

andmetest, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 1363,77 eurot. Krediidiandja võttis

arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli 862,92 eurot kuus, kohustused laenutaotluses märgitud

130 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet, mida laenuandja

kontrollis.

18. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks

(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

19. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

20. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid, sh

lepingutasu, tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle

laenulepingu järgi tagasi maksnud.

24. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 11 200 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid 5230,38 eurot, millest 4907,28 eurot on põhiosa katteks ja 323,10 eurot

seadusjärgse intressi katteks. Seega lepingu ülesütlemine laenuandja 28.11.2023 avaldusega ei

toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

25. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 5114,31 eurot ja seadusjärgne intress 250,94 eurot.

26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid

tähtaegselt ei tasu.

27. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel alates 10.12.2025 – 10.03.2026.

28. Hageja 02.09.2025 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis lepingujärgses määras

11,9% aastas alates 11.08.2025. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel põhjendatud, kuna kostja

on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,

maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s

4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

31. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

33. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

34. Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 08.09.2025. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 845

eurot (ilma käibemaksuta).

35. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 10 823,74 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 770 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 770 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

36. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 5 tundi tunnihinnaga 169 eurot

kokku 845 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: Alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

puuduste kõrvaldamine, ümberarvestuse tegemine; dokumentide esitamine kohtule.

37. Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on

liialdatud. Arvestades, et tegemist on nn masshagidega, mida hageja lepinguline esindaja esitab

kohtusse peaaegu igapäevaselt, ei ole usutav, et hagi koostamine võttis rohkem kui 2 tundi ning

puuduste kõrvaldamine rohkem kui 1 tund. Lisaks on hagejale teada, kuidas tarbijakrediidi

vaidluste puhul kohtule hagisid korrektselt esitada, mistõttu ei peaks tal puuduseid üldse

parandama, kui hagi algusest peale õigesti esitatakse. Põhjendatud ajakulu on seega 3 tundi.

38. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170

eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).

39. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks,

osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki

vandeadvokaadid.

40. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt

käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on

hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

41. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide

kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on

käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab menetlusse

esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi × 100 eurot).

42. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1070 eurot, millest 770 eurot on riigilõiv

ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.

43. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

44. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 67,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 32,56%

ulatuses hageja kanda.

45. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 67,44% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1070 eurot), millele vastab summa 721,61 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab

kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

46. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

47. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

48. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

49. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik