2-25-115917/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-115917

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi E. K.-na vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2058,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069569;

asukoht: XXX-i) lepinguline esindaja Brittany Tuul

Kostja: E. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i )

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E. K.-lt Elisa Eesti AS kasuks hageja ja kostja vahel 27.07.2021

sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 24.11.2021 sõlmitud liitumislepingust nr XXX,

11.11.2022 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, 01.10.2021 sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingust nr XXX, 01.10.2021 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr

XXX, 24.05.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr XXX, 17.02.2023

sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr XXX, 22.03.2023 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust nr 14760608, 18.04.2023 sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingust nr XXX ja 09.11.2022 sõlmitud Mobiil-ID lepingust nr XXX

tulenev võlgnevus kokku 1726,74 eurot (millest 1335,76 eurot põhivõlgnevus, 35,00

eurot sissenõudmiskulud, 355,98 eurot põhivõlalt perioodi 19.08.2024 kuni 2.10.2025

eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS hagi E. K.-na vastu sissenõudmiskulude 15,00 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista E. K.-lt Elisa Eesti AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1335,76 eurot) alates 3.10.2025, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 11.11.2025 k.a summas 34,73 eurot.

5. Välja mõista E. K.-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o

1335,76 eurot) alates 12.11.2025 kuni põhivõla täitmiseni määras 0,065% päevas.

6. Menetluskulud jätta E. K.-na kanda.

7. Määrata Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 500

eurot (millest 350 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud

Tsiviilasi nr 2-25-115917

riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista E. K.-lt Elisa Eesti

AS kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. K. kohustatud tasuma Elisa Eesti AS-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 44 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses.

Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 17.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult E. K. (kostja) 1664,10 euro saamiseks. Kohus tegi 1.07.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.09.2025

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 16.09.2025 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-115917

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Hageja esitas 2.10.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1335,76 euro,

sissenõudmiskulude 50,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 355,98 euro ja täiendava

viivise väljamõistmiseks alates 3.10.2025 kuni põhinõude summas 1335,76 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 350,00 eurot ning hageja õigusabikulud 507,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga

3.1.

27.07.2021 liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

3.2.

24.11.2021 liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

3.3.

11.11.2022 liitumislepingu nr XXX telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks.

3.4.

01.10.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX Apple iPhone 13 Pro Max 256GB

ostmiseks summas 1399 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamakse

suurus 38,861 eurot.

3.5.

01.10.2021 nutikindlustuse lepingu nr XXX kindlustusobjekti Apple iPhone 13 Pro

Max 256GB kindlustamiseks kuumaksega 13,99 eurot kuus.

3.6.

24.05.2022 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX Apple iPhone 13 256GB

ostmiseks summas 979 eurot. Tasumise periood on 36 kuud ning igakuise osamakse

suurus 25,528 eurot.

3.7.

17.02.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX Apple AirPods Pro (2nd

generation) ostmiseks summas 299 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise

osamakse suurus 12,458 eurot.

3.8.

22.03.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr 14760608 Samsung Galaxy A53 5G

128GB ostmiseks summas 369 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise

osamakse suurus 15,375 eurot.

3.9.

18.04.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX Xiaomi Redmi Note 11 Pro 5G

128GB ostmiseks summas 329 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamakse suurus 9,139 eurot.

3.10. 09.11.2022 Mobiil-ID lepingu nr XXX Mobiil-ID teenuse tarbimiseks.

Kostja kohustus maksma kauba ning teenust eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele. Elisa

Eesti AS on kostjale edastanud kirjana 15.07.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, kuna

kostjal oli tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 01.04.2024, 01.05.2024, 01.06.2024 ja

01.07.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Elisa sõlmitud lepingud üles öelduks

22.07.2024. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste punktist 4.2.3

alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest 35 eurot ning lisaks muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja nõuab viivist 0,065% üldtingimuste p 6.10

järgi arvele märgitud maksetähtajale järgnevast võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja

arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast

kalendripäevast so 19.08.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.10.2025 määras

0,065% päevas põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates

3.10.2025 kuni põhinõude summas 1335,76 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065%

päevas. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 6.10.2025 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 24.10.2025 TsMS § 313 lg 1 alusel. Kostjale vastamiseks

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-115917

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 7.11.2025 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei

ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks ning kohus tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel

kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes

sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja sideteenuse lepingust elektroonilise side seaduses

(ESS) §-s 91 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

16.12.2022 sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingute ja osamaksetega vara

müügilepingute kohaselt on kostja kohustatud tasuma müüdud vara ja osutatud teenuste eest

tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus nõustub hagejaga, et asja

omandamise võimaldamine osamaksetega ilma intressita ja muude kõrvalkuludeta ei ole

tarbijakrediit VÕS § 402 lg 1 mõistes. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 1335,76 euro.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-115917

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on

avaldanud, et lepingujärgne (üldtingimuste p 6.10) viivisemäär on 0,065% päevas. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt perioodi 19.08.2024 kuni 2.10.2025, eest

sissenõutavaks muutunud viivise summas 355,98 eurot.

10. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 3.10.2025 kuni põhinõude summas 1335,76 eurot

täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 3.10.2025 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 34,73

eurot ja alates 12.11.2025 protsendina määras 0,065% päevas.

11. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 1000

eurot.

Hagiavalduse kohaselt hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu

ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist

4.2.3. Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 27.08.2024

tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 19.09.2024 tasuline meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ja 1.10.2024 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja

igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja

sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35,00 eurot.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud 350 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 338 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab

teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-115917

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 507,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, faktoloogias ei ole isegi

eristatud võlgnevust teenuse eest ja vara eest, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 1,5 tundi. Dokumentidega tutvumine

ja analüüs oli esindajal vaja teha enne seda, kui ta pöördus kostja vastu kohtusse maksekäsu

kiirmenetluse avaldusega. Selleks tuli koguda ka lisad. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendamatu.

Justiitsminister on 26.07.2016 nr 16 määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ leidnud, et mõistlik tunnitasu on 72 eurot. Advokaat peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohus mõistab, et pooled võivad lepingulises

suhtes kokku leppida ka suuremat tunnitasu, kuid olukorras, kus riik on määranud kõrgeima

kvalifikatsiooniga isikule tunnitasuks 72 eurot, ei ole üle kahe korra ületav lepinguline mitte-

advokaadist esindaja tasumäär TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

14. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)