2-19-17444/110 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

12. november 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-17444

Tsiviilasi

Z.T kohustustest vabastamise menetlus

Kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Credit.ee OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), esindaja juhatuse liige Alar East

Puudutatud isik (võlgnik):

Z.T (isikukood XXX )

Võlausaldajad maakohtu menetluses:

Placet Group OÜ, registrikood 11198910

Inbank AS, registrikood 12001988

BB Finance OÜ, registrikood 11306564

Nord Collect OÜ, registrikood 11897588

IPF Digital AS (end. IPF Digital Estonia OÜ),

registrikood 11034137

Bigbank AS, registrikood 10183757

Holm Bank AS, registrikood 14080830

Bondora AS, registrikood 11483929

SEB Pank AS, registrikood 10004252

Ferratum Bank p.l.c, rk C-56251

Swedbank AS, registrikood 10060701

Coop Pank AS, registrikood 10237832

Omega Invest OÜ, registrikood 10866568

Primero Finance OÜ, registrikood 12401448

Eesti Inkasso OÜ, registrikood 1243829

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. septembri 2025 määruse resolutsioon muutmata,

täiendades maakohtu määruse põhjendusi.

2. Credit.ee OÜ määruskaebus jääb rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Credit.ee OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus tuleb

esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus lõpetas 30. juuli 2020 määrusega Z.T (võlgnik) pankrotimenetluse ning

algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (KVM). Usaldusisikuks nimetas

maakohus võlgniku. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse kohaselt on võlgnikul

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi kokku 66 033,02 eurot.

2. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluse ajal järgmised aruanded.

4. augusti 2021 aruande kohaselt on võlgnikul sama töökoht alates 2012. aastast. Ta on teinud

võlausaldajatele väljamakseid kokku 850 eurot. Tunnistab, et pidanuks tegema rohkem, kuid

on püüdnud tasuda ka varasemaid eraisikutelt võetud laenusid.

2. augusti 2022 aruande kohaselt on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 625

eurot, kuid seekord takistas suuremas ulatuses väljamaksete tegemist pere elukondlik muutus

– vajadus üürida elamispind kohalikult omavalitsuselt.

23. augusti 2023 aruande kohaselt on võlgnik teinud väljamakseid kokku 959,94 eurot.

Selgitab, et on olnud samasugune pettuste ohver nagu neid uudistes näidatakse, võlausaldajad

ei kontrolli üldse, kellele laenu antakse. Võlgnik ei jõua neid laene ka surmani ära tasuda.

4. augusti 2024 aruande kohaselt oli võlgnikul 2023. aastal kaks rasket operatsiooni, millest

oli pikk taastumine ja see tõi kaasa töölepingu lõppemise 31. jaanuaril 2024. Võttis end kohe

töötuna arvele ning läbib hooldaja koolitust. Pingeid tekitas ka tütre surm ja tema kahe

väikese lapsega tegelemine. Loodab sügis-talvel leida uue töö. Võlausaldajatele on

väljamakseid teinud kokku 433,61 eurot.

24. juulil 2025 esitatud lõpparuande kohaselt oli võlgnik töötuna arvel ajavahemikul 1.

veebruar 2024 – 13. oktoober 2024 ning alates 14. oktoobrist 2024 töötab hooldajana

XXXXXX. Tervis halveneb iga päevaga, aprillis 2025 oli ühe käe operatsioon, sügisel 2025

on plaanis teise käe ja selja operatsioon. Töökoha asukoha tõttu kulub palju sõidurahaks.

Väljamakseid võlausaldajatele tegi võlgnik sel perioodil 499,91 eurot.

3. Võlausaldajad Placet Group OÜ, Credit.ee OÜ, Holm Bank AS, Swedbank AS, Omega

Invest OÜ, Eesti Inkasso OÜ leidsid, et võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ei ole põhjendatud, kuna võlgnik ei ole teinud KVM-i ajal piisavaid

makseid võlausaldajatele. Inbank AS, Bondore AS, SEB Pank AS, Primero Finance OÜ ja

IPF Digital AS jätsid võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. BB Finance OÜ

teatas, et on nõude loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le, kuid kohtu nõude esitada nõude

loovutuse kohta täiendavad dokumendid, täitmata jätmise tõttu luges maakohus

võlausaldajaks jätkuvalt BB Finance OÜ, kes ei esitanud oma seisukohta võlgniku

kohustustest vabastamise kohta. Coop Pank AS nõustus võlgniku kohustustest vabastamisega.

Nord Collect OÜ, Bigbank AS ja Ferratum Bank p.l.c ei ole seisukohta esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Määruse põhjendustes märkis maakohus, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest

vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks,

sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma

kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette

neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele

kahjustamisele.

Maakohus tuvastas, et võlgnik on kõigi aastate jooksul olnud majanduslikult seisus, mis ei ole

võimaldanud tal võlausaldajatele viimaste poolt ootuspärases suuruses väljamakseid teha.

Kohus tunnustab võlgniku aruannete korrapärast esitamist, pikalt ühe töökoha hoidmist ja

selgitusi, kas ja miks ta ei ole saanud rohkem pingutada. Kohus ei pea põhjendatuks eeldada,

et isik oma võlgade tasumiseks ilmtingimata peab vahetama pikalt peetud töökohta, kuivõrd

alaealise (kuni 2024 märtsini) lapsega peres on olulisem töösuhte ja seeläbi ka sissetuleku

stabiilsuse hoidmine.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise vastuväite esitamisega on võlgnik aga hiljaks

jäänud, selle vastuväite pidanuks võlgnik esile tooma enne laenuvõlgade suhtes toimuvates

menetlustes lahendite tegemist.

Eeltoodule vaatamata ei saa väita, et võlgnik oleks käitunud süüliselt. Võlausaldajaid on palju

ja on ilmne, et kõiki nõudeid ei suudaks rahuldada ka väga kõrge palga puhul. Kohus ei ole

tuvastanud sissetuleku varjamist või tahtlikult tulutoova tegevuse mitteotsimist. Kohus peab

eluliselt usutavaks tervise kohta antud selgitusi. See asjaolu kogumis töökoha hoidmisega

ning võimaluste piires väljamaksete tegemisega ei anna alust lugeda võlgniku käitumist

süüliseks ainuüksi sellest tulenevalt, et eraldivõetult on iga võlausaldaja võlanõue tõepoolest

vähenenud väikses ulatuses.

Kuigi mõningal määral saab võlgnikule oma kohustuste täitmise korrektsuse osas küll

etteheited teha, ei ole need siiski sellises ulatuses, mis tooks kaasa, arvestades mõjurina ka

võlgniku tervislikku seisundit, tahtliku süülise käitumise tuvastamise ja selle tagajärjena

kohustustest vabastamata jätmise.

Võlgniku alaealine laps on täisealiseks saanud 2024. a märtsis ehk ca aasta tagasi, st valdav

osa KVM perioodist on võlgniku sissetulekutest väljamaksete tegemiseks jääva summa osas

vaja olnud järgida TMS § 132 ehk osa, millest ei saanud kinnipidamisi teha, oli kuni lapse

täisealiseks saamiseni suurem.

MTA andmetel ja võlgniku enda kinnitusel on võlgnikul täna olemas ka uus töökoht ehk et ta

on tegelenud tulutoova tegevuse leidmisega.

Kohtu hinnangul väärib võlgnik täitmata jäänud kohustuse tasumisest vabastamist.

10. septembri 2025 istungil võlgniku vande all antud selgituse kohaselt on ta teinud

mõistlikus ulatuses pingutusi ja saab aru, et kõiki nõudeid ta täita ei suuda. Vaatamata oma

järjest halvenevale tervisele (taas on tulemas operatsioonid), on ta siiski soovinud töötada

täistööajaga ehk et ei ole hakanud taotlema töövõime vähendamist. Küll aga teeb ta pingutusi,

et kurnava Tallinnasse tööle sõitmise asemel saaks oma ametioskusele (omandas hooldaja

kutse) vastavat tööd kodulähedasemalt.

Alates 1. juulist 2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 9 kohaselt

juhul kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik

on olnud hooletu oma FIMS §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest.

Ehkki käesolevas menetluses kohaldab kohus varasema pankrotiseaduse redaktsiooni, mis

määratleb kohustustest vabastamise menetluse (KVM) tavapikkusena 5 aastat ja võimaldab

seda pikendada veel 2 aastat, on täna kehtivas seaduses indikatsiooniks KVM perioodi siiski

lühendatud 3+1 aastale selleks, et võlgnikud intensiivsemalt lühema perioodi kestel näitaksid,

kas neil üldse on huvi oma võlgadega tegeleda. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei täitnud

varasem 5+2 aastat loodetud eesmärki.

Seetõttu ei pea kohus võimalikuks pikendada menetlust veel 2 aasta võrra. Lisaks ei annaks

see võlausaldajatele oluliselt rohkem lootust nõuete täitmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Võlausaldaja Credit.ee OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub võlausaldaja muuta

maakohtu määrust selliselt, et kohustustest vabastamise menetlus lõpetatakse ilma võlgnikku

kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja leiab, et maakohus on vaidlustatava määruse tegemisel kohaldanud valesti

materiaalõiguse norme. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS, redaktsioon, mis kehtis kuni

30.06.2022) § 175 lg 2 p 2 on kohustav norm ning ei näe ette kohtule kaalutlusõigust (pole

sõnastatud nt „võib kohus“). See tähendab, et kohtul tuleb hinnata ja analüüsida fakte ning

tuvastada järgmine: 1) kas võlgnik on rikkunud mõnda §-s 173 nimetatud kohustust süüliselt

ja kas 2) rikkumis(te)ga on kahjustatud võlausaldajate huve.

Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest

vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS §

175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest

vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15).

Võlausaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et „mõningasel määral saab võlgnikule oma

kohustuste täitmise korrektsuse osas küll etteheited teha, ei ole need siiski sellises ulatuses,

mis tooks kaasa, arvestades mõjurina ka võlgniku tervislikku seisundit, tahtliku süülise

käitumise tuvastamise ja selle tagajärjena kohustustest vabastamata jätmise“. Maakohus ei ole

aga täpsustanud, millised rikkumised kohus tuvastas või milliseid asjaolusid kohus ei lugenud

võlgniku rikkumiseks. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi.

Esiteks, võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust. Võlgnik ei

teavitanud kohut, et leidis uue töökoha alates 14. oktoobrist 2024. Samuti nähtub maakohtu

määrusest, et võlgnik omandas hooldaja kutse, st vahetas tegevusala. Võlgnik on tööle

asumise märkinud alles 23. juuli 2025 esitatud lõpparuandes ning tegevusala vahetust ja uue

kutse omandamist selgitanud alles kohtuistungil 10.09.2025.

Teiseks, võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud loovutamiskohustust. Võlgnikul

oli kohustus loovutada 75% oma tulust, mis ületab mittearestitavat miinimumi,

võlausaldajatele. Võlgniku esitatud lõpparuandest nähtub, et võlgniku sissetulekud pärast 14.

oktoobril 2024 tööle asumist ületasid oluliselt mittearestitavat miinimumi. Võlgnik on välja

toonud, et tulu osa, millele saab sissenõuet pöörata, on olnud 3234,27 eurot viimasel

aruandeaastal (2024 detsember kuni 2025 juuli), millest võlausaldajatele pidanuks võlgnik

loovutama 2425,70 eurot. Võlgnik on märkinud lõpparuandes, et loovutas võlausaldajatele

499,91 eurot. Seega võlgnik rikkus 2024.–2025. aastal pankrotiseadusest tulenevat

loovutamiskohustust ning võlausaldajatel jäi saamata 1925,79 eurot, millega võlgnik

kahjustas võlausaldajate huve.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud PankS § 173 lg-t 1, mille kohaselt on võlgnik

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima. Võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit ajavahemiku 1. veebruar

2024 – 13. oktoober 2024 kohta, et ta sel perioodil otsis tööd. Üksnes „arvel olek“

Töötukassas ei tõenda automaatselt, et võlgnik tegeles tulutoova tegevuse otsimisega.

Võlgnik ei ole oma „halva“ tervisliku seisundi kohta esitanud mitte ühtegi tõendit. Võlgniku

sissetulekud on viimase poole aasta jooksul, st alates tööle asumisest, oluliselt suurenenud

ning võlgnik ei ole pidanud vajalikuks taotleda töövõime vähendamist. Seega läbivalt ei

tugine maakohtu seisukohad tuvastatud faktidel või nende faktide subsumeerimisel PankrS

sätetega, vaid hoopiski „müstilisel“ diskretsioonil või kohtuniku sisekaemusel.

Võlgniku tegevus jättes väljamaksed seaduses sätestatud ulatuses tegemata, on tahtlik, st

võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on esitanud

kohtule aruanded, seejuures ei ole ta kordagi kohtu poole pöördunud, et ei oska arvutada

võlausaldajatele loovutatava summa suurust vms.

Maakohtul tulnuks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest.

6. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Ülejäänud võlausaldajad ei ole määruskaebuse osas oma seisukohta kohtule esitanud.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus täiendab üksnes maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 667 lg 1, § 659 ja §

657 lg 1 p 21 koosmõjus). Võlausaldaja määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Võlgniku suhtes algatas maakohus kohustustest vabastamise menetluse 29. juuli 2020

määrusega. Usaldusisikuks määras maakohus võlgniku enda. Võlgniku pankrotimenetluses jäi

täitmata tunnustatud nõudeid kokku 66 033,02 eurot. Määruskaebuse esitaja tunnustatud

nõude suurus on 527,82 eurot ja tema jaotise suuruseks on 0,7536% võlausaldajatele

pankrotimenetluses välja maksmise kuuluvast varast. Tema pankrotimenetluses saamata

jäänud jaotise suuruseks oli 497,65 eurot, millest jäi tal ka kohustustest vabastamise

menetluse käigus saamata määruskaebuse kohaselt 445,91 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei

ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, vaidlustanud.

11. FIMS § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist esitatud

kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse

redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud PankrS § 175 lõike 1

kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1 järgi

kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest

vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1

alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku kohustustest

vabastamise 1. juuli 2025 seisuga.

12. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lõikes 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;

2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

13. Määruskaebuse kohaselt olid võlgniku rikkumised, mille tõttu teda ei või

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, kohustustest vabastamise

menetluses järgmised:

- võlgnik on rikkunud teavitamiskohustust;

- võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust;

- võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-t 1, kuivõrd ei ole tõendanud väidetavat töö otsimist

perioodil 1. veebruar 2024 – 13. oktoober 2024.

Määruskaebuse esitaja peab võlgniku rikkumisi süülisteks.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole oma PankrS §-st 173

tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus märkis, et võlgnikule saab oma kohustuste

täitmise korrektsuse osas teha mõningal määral etteheiteid, kuid need ei ole siiski sellises

ulatuses, mille alusel saaks tuvastada süülise käitumise. Ka selle maakohtu seisukohaga saab

nõustuda.

Võlgnik on iga-aastaselt kohtu määratud vormis ja tähtajaks esitanud kohtule aruande, milles

on käsitlenud ka töötamise ja ümberõppega seotud asjaolusid. Võlgnik andis maakohtu

istungil vande all selgitusi oma tervise, töölepingu lõpetamise asjaolude ja ümberõppe kohta.

Sellega on need asjaolud ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt tõendatud,

määruskaebuse esitaja ei ole vastupidist tõendanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise

menetluses rikkunud ei teavitamiskohustust ega ka mõistlikult tulutoova tegevuse või selle

otsimise kohustust. Maakohtu vastavad seisukohad on põhjendatud. Kuivõrd võlgniku töö-

või teenistussuhtest saadud tulu nõuded loetakse PankrS § 173 lg 3 (st seaduse) alusel

usaldusisikule loovutatuks, ei saanud võlgnik rikkuda ka loovutamiskohustust. Väljamaksete

tegemine võlausaldajatele on aga usaldusisiku kohustuseks PankrS § 172 lg 2 järgi.

15. Praeguses asjas on oluline arvestada seda, et maakohus määras võlgniku enda

usaldusisikuks. Seega oli võlgnik kahes menetluslikus rollis. Väljamaksete osalist tegemata

jätmist saab ette heita talle üksnes usaldusisiku kohustuste rikkumisena. PankrS § 175 lg 2 p 2

kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

oma sama seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine selleks alust ei anna.

16. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel,

eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja

kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib

kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate

nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise

menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu. Kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab kohus olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise

täita. Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause

järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud

kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt

hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 2. november 2016, nr 3-

2-1-31-16, p 18).

Riigikohus on märkinud ka seda, et kui võlgnik ise on määratud usaldusisikuks, ei ole piisav,

kui kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt märgitud

usaldusisiku kohustused. Füüsilisest isikust võlgnik (eriti kui tal ei ole õigusteadmistega

esindajat) ei pruugi standardvormis koostatud kohtumääruse sisu piisavalt mõista. Seepärast

peaks kohus olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kelle kohus kavatseb määrata ka

usaldusisikuks (PankrS § 172 lg 6), võlgnikule juba menetluse alguses, aga vajaduse korral ka

menetluse vältel (näiteks ärakuulamisel või ka kohtuistungil) tema kohustusi selgitama

(RKTKm 30. oktoober 2019, nr 2-12-24696 p 27).

Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et pärast kohustustest vabastamise menetluse

algatamist 30. juuli 2020 määrusega kuni 10. septembril 2025 toimunud ärakuulamiseni (IV

kd lk 158) ei ole maakohus kordagi võlgnikuga suhelnud, teda juhendanud ega juhtinud tema

tähelepanu võimalikele puudustele usaldusisiku ülesannete täitmisel, sh võlausaldajatele

väljamaksete tegemisel. Kui kohus oleks leidnud, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete

täitmisega toime, oli kohtul võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja

asendada ta teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Ka ükski võlausaldaja, sh

määruskaebuse esitaja ei ole palunud kohtul selgitada võlgnikule, et võlgnik tegutsedes

usaldusisikuna ei tee võlausaldaja hinnangul väljamakseid usaldusisikule loovutamisele

kuuluva vara arvel kooskõlas seadusega. Seetõttu võis võlgnikul tekkida õigustatud

arusaamine, et kohtul ja võlausaldajatel etteheited talle menetluses puuduvad. Võlgnik on oma

sissetulekud aruannetes kajastanud, seega ei ole ta oma tulusid kohtu ja võlausaldajate ees

varjanud.

17. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult vabastanud võlgniku tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

18. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/