2-25-1861/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1861

Kohtuasi

W.P hagi Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2025 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

W.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: W.P (isikukood XXX)

Kostja: Rapla kohtutäitur Õnne Pajur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27.03.2025 määruse resolutsioon muutmata, muutes

määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-1861

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.P esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri vastu kahju

hüvitamiseks 6291,25 euro ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti 29.03.2016 kohtulahendiga hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-

16-1624 välja põhinõue 300 eurot, sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded 758,45 eurot,

edasiulatuv viivis määraga 0,7% päevas kuni põhinõude rahuldamiseni ning riigilõiv 250

eurot. Hageja esitas nõuded täitmiseks kohtutäiturile. Sel ajal kui hageja üle oli seatud

eestkoste (ajavahemikul 2018-2021), lõpetas kohtutäitur omavoliliselt täitemenetluse, leides,

et nõuded on täidetud. Hageja palus eestkostjal vaidlustada täitemenetluse lõpetamine, kuid

eestkostja ei teinud seda. Seega ei olnud hagejal endast olenemata põhjusel võimalust otsust

vaidlustada. Hageja arvates ei saa kohtulahendist tulenevad nõuded olla täidetud. Esimene

laekumine 1497,75 eurot toimus nõude katteks 21.12.2021. Hageja kalkulatsiooni tulemusel

oli nõude jääk kujunenud summani 5395,35 eurot. Arvestades nõude jääki suuruses 3897,25,

arvestab hageja edasi viivist põhinõudelt alates 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sh edaspidi

alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Nõude jääk seisuga 04.02.2025 on hageja

kalkulatsiooni kohaselt 6291,25 eurot. Seega on kohtutäituri tegevuse tõttu hagejale tekkinud

kahju 6291,25 eurot.

3. Koos hagiga esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus keeldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel hagi

menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

5. Hagiavalduses puuduvad nõude aluseks olevad selged asjaolud. Hageja esitas tsiviilasjas nr

2-24-19491 26.12.2024 samasisulise hagi, mille menetlusse võtmisest kohus 27.12.2024

määrusega (jõustunud 26.02.2025) keeldus. Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-19491 hagejale

27.12.2024 määruses selgitanud, mis asjaolusid tuleb hagejal kohtule esitada ja tõendada.

Kohus jäi käesolevas asjas nende selgituste juurde. Hageja on küll märkinud kahjuhüvitise

suuruse, mida ta varasemas asjas ei nimetanud, kuid selle kujunemine ei ole kohtule

arusaadav.

6. Samuti ei ole hageja välja toonud ja tõendanud (viidanud hagiavalduses tõenditele või

tulevikus esitatavatele olemasolevatele tõenditele) muid kahju tekkimise aluseks olevaid

asjaolusid, mh kohtutäituri ametikohustuse rikkumist (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku

õiguste kaitse); põhjuslikku seost ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel;

kohtutäituri süüd; ja subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumist või esmaste kohustuslike

õiguskaitsevahendite ammendatust.

7. Lisaks ei ole hageja märkinud, mis alusel on hageja viivise nõue esitatud. Hageja märkis

järgmist: „Hageja, arvestades nõude jääki suuruses 3897,25, arvestab edasi viivist põhinõudelt

edasi 22.12.2021 kuni 04.02.2025, sealhulgas edaspidi, alates 05.04.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni.“. Samas nimetab hageja põhinõudena 6291,25 eurot, mitte 3897,25 eurot.

8. Hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale

täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja nõuded selged,

samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 340¹ lg 1 eesmärk ei ole anda

menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks.

2-25-1861

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha otsus

ning jätta kõik kulud kostja kanda. Hageja hinnangul vastab hagi vähemalt rahuldavale

olukorrale. Kahju teke on arvutatav. Maakohus on jätnud hagi ebaõigesti menetlusse võtmata.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele kostja seisukohta.

11. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Täitemenetlust

alustati sissenõudja avalduse alusel 28.06.2016 summas 1497,75 eurot. Täitemenetluse käigus

rahuldati kogu täitmisele edastatud nõue ning täitemenetlus lõpetati seoses nõude

rahuldamisega 25.12.2021. Sissenõudja eestkostja ei esitanud kaebust täitemenetluse

lõpetamise osas.

12. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis hagi õigesti menetlusse võtmata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus määruse põhjendusi. Hageja

määruskaebus jääb rahuldamata.

14. Maakohus on keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel

põhjendusega, et hagiavaldus on ulatuslike puudustega ja teises tsiviilasjas esitatud

samasisulist hagi ei ole menetlusse võetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 371 lg 1

p 9 käesoleval juhul õigeks menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab

nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate

puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. TsMS § 371 lg 1 p-s 9 märgitud vorminõuete

puuduse näol on tegemist puudusega, mida on võimalik kõrvaldada. Kohus peab selleks

andma tähtaja ja juhul, kui neid puuduseid ei kõrvaldata, saab kohus jätta hagi menetlusse

võtmata. Praegusel juhul ei andnud maakohus tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, viidates

üksnes teisele tsiviilasjale, milles oli samasisulise hagi menetlusse võtmisest keeldutud.

Ringkonnakohus leiab, et selliselt ei ole täidetud nõue võimaldada hagejal hagiavalduse

puudused kõrvaldada. Küll aga ei too see minetus kaasa maakohtu määruse tühistamist.

Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel ja muudab seetõttu maakohtu määruse põhjendusi.

15. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kohtutäiturile esitatud täitedokumendis on hageja

kasuks välja mõistetud 1497,75 eurot, sealhulgas põhinõue 300 eurot. Samuti on hageja esile

toonud, et hageja kasuks mõisteti välja viivis 0,7% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja

heidab kohtutäiturile ette, et ta ei arvestanud põhinõudelt täitedokumendile kohaselt viivist,

mistõttu on hagejale täitemenetluses laekunud summa väiksem, kui see tegelikult oleks

pidanud olema. Seega heidab hageja kohtutäiturile ette seda, et hageja nõue on osaliselt

2-25-1861

jäänud täitmata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 järgi ei piira täitemenetluse

lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist

tulenev nõue on tegelikult täitmata, v.a juhul, kui sissenõudja on nõudest loobunud või sama

nõude täitemenetlus on aegumise tõttu lõpetatud (TlnRnKm 05.07.2024, 2-22-13296). Seega,

kui hageja viivise nõue jäi täitemenetluses osaliselt või täielikult täitmata, saab hageja

kohtutäiturile uue täitmisavalduse esitada. Kuna hagejal kui sissenõudjal on võimalus

kohtutäituri kaudu nõuda võlgnikult täiendavalt viivisenõude rahuldamist, ei saa järeldada, et

täitemenetluse lõpetamisega oleks hagejale tekkinud varaline kahju. Seega ei ole hagiga

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

16. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 1 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda.

17. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja

materjalidest nähtuvalt puuduvad.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)