2-25-106373/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediitkaardi lepingust nr VKK- Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 27.05.2025 kuni
Legislator headnote
AI generated2-25-106373/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediitkaardi lepingust nr VKK- Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 27.05.2025 kuni
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-106373
Tsiviilasi
Menetlusosalised
Aktiva Finance Group OÜ hagi J Ri vastu võla nõudes
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
esindaja S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ)
Kostja J R (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hagihind
1328,55 eurot
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks krediitkaardi lepingust nr VKK-
xxx tulenev võlgnevus kokku summas 1157,57 eurot.
3. Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 27.05.2025 kuni
põhinõude summas 949,90 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas.
4. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta J Ri kanda.
6. Välja mõista J Rilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 600
eurot (riigilõiv summas 280 eurot ja õigusabikulud summas 320 eurot). Ülejäänud osas
jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata kulude põhjendamatuse
tõttu.
7. Välja mõista J Rilt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada
30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud
nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja
hagiavaldusele ei vastanud.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,
tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus selgitab, et
kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist
(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Krediidiandja on teostanud päringud
registritesse ning hinnanud kostja krediidivõimet kostjalt saadud informatsiooni ja kostja
pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ning
kostjal on võimekus tasuda krediiti igakuiste osamaksetena. Kostja omas kindlat sissetulekut töötasu
näol ning oli seega maksevõimeline. Kohtu hinnangul oli kostja võimeline tagastama laenu vastavalt
lepingule. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Kohus rahuldab sellisel kujul hagiavalduse.
Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas
280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 507 eurot,
arvestusega 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 280 eurot ja
maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud kulud. Hagejat esindas menetluses
TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja (jurist). Tallinna Ringkonnakohus on
28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja
põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub
käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr
2-19-110078, punkt 19). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 169
eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades
käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on
esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kuna hageja taotleb
menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma
käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on
põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja
õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma
käibemaksuta (3 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 600 eurot,
millest 280 eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise
esindaja kulu. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega
määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot
(TsMS § 178 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik