2-24-127870/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127870

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi H K

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2824,63 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal,

registrikood 14304235; esindaja: A L, e-post:

xxx;

Kostja: H K, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt H K hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg

1782,41 eurot, intress 142,55 eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega

seotud kulud 40 eurot, hagi esitamise seisuga (12.11.2024) sissenõutavaks muutunud

viivis 450,13 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis 0,061 % päevas alates hagi

esitamisele järgnevast päevast (13.11.2024) kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt H K hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud

539,20 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb H K’il tasuda TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja Kostja (laenusaaja) sõlmisid

08.06.2022 kirjalikus vormis väikelaenulepingu. Laenulepingu eritingimustes on

avaldatud järgmine avaldamiseks kohustuslik teave lepingutingimuste kohta (millega on

täidetud seaduse nõuded andmete avaldamiseks), mille põhjal on arvutatud ka lepingus

avaldatud krediidi kulukuse määr: Laenusumma (väljamakse arvelduskontole): 1900 €,

laenujääk (sisaldab käesoleva lepingu tasu): 1900 €, tagasimakse periood: 84 kuud,

osamaksete arv: 84, esialgne maksete kogusumma: 3 974,67 €, esialgne intressimäär:

21,90 % aastas 0,061 % päevas, esialgne viivitusintressi määr: 21,90 % aastas 0,061 %

päevas, esialgne krediidi kulukuse määr aastas: 27,24 %, lepingutasu: 0,00 €,

laenuhaldustasu: 2,90 €, ligikaudne osamakse suurus: 47,29 € , maksetähtaeg: Iga kuu 10.

kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku

522,92 eurot. Kostjal on kokkuvõttes tasutud maksegraafiku esimese üheteistkümne

makse (st 10.07.2022 - 10.05.2023) kohustused täielikult ja 10.06.2023 makse osaliselt

0,42 euro ulatuses (07.03 makse ületas 42 sendi võrra kahe kuu maksete summat. See

liigitub põhiosa tagastamiseks). 10.06.2023 makse jäi valdavas osas tasumata. Kõigi

järgnevate maksete kohustused jäid kogu ulatuses täitmata. Hiljem ega ka pärast lepingu

ülesütlemist pole kostja hagejale midagi maksnud. Kostja jäi viivitusse kõigi

maksegraafikus sätestatud maksetega alates 10.06.2023 maksest. Tasumata maksete

makseviivituse tõttu saatis krediidiandja Kostjale enne igakordse tasulise meeldetuletuse

saatmist korduvalt tasuta meeldetuletusi. Maksete hilinemise tõttu saadeti kostjale ka

tasulised meeldetuletused 20.06.2023, 20.07.2023, 20.08.2023 ja 08.09.2023

meeldetuletuskirjad. Meeldetuletuskirjade hind 5 eurot iga kirja eest tuleneb lepingule

kohalduvast laenuandja hinnakirjast, millele viitab üldtingimuste esimene lõik ja p-d 3.6.

ja 3.7. 08.09.2023 saatis hageja Kostjale viimase hoiatusena laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse. 23.09.2023 ütles hageja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega

laenulepingu üles ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist.

Pärast lepingu lõppemist saatis hageja kostjale samuti tasulisi meeldetuletuskirju, hinnaga

5 eurot: 08.11.2023, 04.12.2023, 16.01.2024 ja 19.07.2024. Kostja pole võlga tasunud.

Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Krediidivõime hindamiseks

vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi suurusest ja

sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen oli väike ja kostjale

lepingust tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29

eurot kuus - oli samuti väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud

vajalik. Siiski tegi krediidiandja seda suure põhjalikkusega. Enne laenulepingu sõlmimist

kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1782,41 eurot, intress 142,55

eurot, laenuhaldustasu 11,60 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 450,13 eurot, põhivõlalt arvestatud

viivis 0,061 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt ning menetluskulud ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 05.07.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(27,24%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. 08.06.22 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 27,24%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (16,30*3=48,90%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja võetud laen oli väike ja kostjale lepingust

tekkinud igakuine kohustus – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29 eurot kuus -

oli samuti väike, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik. Siiski

tegi krediidiandja seda suure põhjalikkusega. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis

krediidiandja kostja krediidivõimet. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet

puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja

esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult, tema regulaarne netosissetulek oli 1100 eurot

kuus ja olemasolevate kohustuste kuumaksed olid kokku 610 eurot kuus, tal ei olnud

ülalpeetavaid ja ta elas tema vanematele kuuluvas korteris. Kostjale jäi esitatu põhjal

igakuiselt vaba raha 490 eurot. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja

kontoväljavõtetelt, tehes põhjaliku analüüsi, mis kinnitas kostjal püsiva ja piisava

suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus keskmine

netopalga laekumine lepingueelsel neljal kuul keskmiselt 945,75 eurot ((1052,29 +

353,70 + 430,72 + 926,52 + 1019,76/4), millele lisandusid Haigekassa poolt makstud

töövõimetushüvitised keskmiselt 160,09 eurot kuus ((332,02 + 142,30 + 166,02) / 4).

Seega oli kostja tegelik tõendatud püsiv palgana käsitletav netosissetulek keskmiselt

1105,84 eurot kuus (945,75 + 160,09), ehk suurusjärgu mõttes nii nagu kostja

laenutaotluses märkis. Lisaks sellele tuvastas hageja kostja teiselt kontoväljavõttelt, et

töötukassa tasus kostjale igakuiselt ka töövõimetoetust, keskmiselt 205,39 eurot kuus

((103,35 + 150,43 + 279,24 + 288,55 / 4; vt vastavalt 04.02.22, 05. ja 06.04.22, 05.05.22

ja 03.06.22). Seega oli kostja tegelik tõendatud püsiv netosissetulek keskmiselt 1311,23

eurot kuus. Kostja finantskohustused ei ületanud kostja avaldatut (610 €). Kostjale jäi

tõendatud tulust kohustusi maha arvestades faktiliselt kätte keskmiselt 701,23 eurot ehk

53,47 % sissetulekust. Kostja tulu oli uue laenukohustuste (47,29 € kuus) tasumiseks

piisav. Kostja konto ei olnud arestitud ja seal ei olnud makseid inkassofirmadele ega

kohtutäituritele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks

päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringute vastuste kohaselt ei olnud

kostjal maksehäireid, seejuures ka mitte minevikus eksisteerinud, kuid lõppenud

maksehäireid.. Seega oli kostja laitmatu krediidiajalooga, usaldusväärne, maksejõuline

laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud

kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 49,60 eurot, järgnevad 47,29 eurot kuus -

oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on põhjendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ning

õigusabikulud 134,20 eurot ja maksekäsu kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on ühtlasi esitanud nõude õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks summas

134,20 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabikuludeks on

Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hagi koostamine 110 eurot + KM 22

% = 134,20 eurot. Võttes arvesse esitatud hagihinda, asjaolu, et hagi ei olnud õiguslikult

keerukas ega tuginenud suurele hulgale tõenditele, menetluses on esitatud üksnes

hagiavalduse, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, peab kohus õigusabikulu

summas 134,20 eurot põhjendatuks. TsMS § 484.2 järgi on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kokku on seega põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 539,20 eurot

(385+134,20+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(539,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik