4-25-3205/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-3205 (244025002591)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Väärteoasi

Urmas Petersoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 18.08.2025 otsusele väärteoasjas nr 244025002591,

millega Urmas Peterson tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi

ja karistati rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot

Menetlusalune isik

Urmas

Peterson,

isikukood

37303315726,

xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx arvel, e-post

xxx

Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri esindaja uurija T. P.

Kohtuistungi toimumise aeg

30.09.2025 Jõhvi kohtumajas

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Urmas Petersoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.08.2025 otsusele

väärteoasjas nr 244025002591 osaliselt ning tühistada nimetatud otsus karistuse osas.

Mõista Urmas Petersonile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 (viiskümmend)

trahviühikut summas 400 (nelisada) eurot.

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

Swedbank – EE932200221023778606

SEB – EE891010220034796011,

Luminor Pank – EE701700017001577198,

LHV Pank - EE777700771003813400.

Kohustuslik viitenumber 10220255059223.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1 / 7

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule e-posti aadressile ja kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 19.11.2025.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 12.11.2025.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 13.12.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Erik

Kreivald koostas 25.07.2025 väärteoprotokolli, mille kohaselt Urmas Peterson 29.05.2025 kell

15.12 aadressil Rakvere tn 29, Jõhvi linn, kriimustas sõiduautot Škoda Karoq

registreerimisnumbriga xxx paremat külge. Kahju 698,47 eurot. Väärteoprotokolli kohaselt on

väärteo toimepanemine tõendatud kahe nõudekirja ja nõudekirja vastusega, videosalvestistega

juhtumist, vaatlusprotokolliga, tunnistaja V. K. ülekuulamise protokolliga ja sündmuskoha

vaatlusprotokolliga. Rikutud õigusnorm on KarS § 203 lg 1 ja väärtegu on kvalifitseeritud KarS §

218 lg 1 järgi. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult.

Väärteoprotokollis on toodud välja menetlusaluse isiku ütlused, mille kohaselt oli ta 29.05.2025

tööl Omnivas ja tuli aadressile Rakvere tn 29, Jõhvi linn, selleks, et võtta pakiautomaadist pakid ja

viia need edasi. Isik ei mäleta, et oleks 29.05.2025 kella 15.05 paiku kriimustanud sõiduautot

Škoda Koidaq. Isegi kui ta on seda teinud, siis täiesti juhuslikult. Süüdistusega isik nõus ei ole.

Tööandja näitas videot ja seal on näha käe liigutust, aga isik ei arva, et tegi seda tahtlikult, võibolla

käsi liigutas ise, väsimuse pärast. Võibolla oli see kriimustus auto peal enne 29.05.2025 kella

15.05.

18.08.2025 koostas kohtuväline menetleja otsuse, milles karistas menetlusalust isikut eelpood

kirjeldatud süüteo eest rahatrahviga 113 trahviühikut, s.o 904 eurot. Otsuse kohaselt leidis

menetluses kinnitust, et 29.05.2025 kell 15.12 Urmas Peterson pani toime väärteoprotokollis

kirjeldatud süüteo. Tuginedes tunnistajate ütlustele, vaatlusprotokollidele ja menetlusaluse isiku

ütlustele, mis olid protokollitud 25.07.2025, leiab kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanemise

fakt on kinnitust leidnud. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani Urmas Peterson süüteo toime

tahtlikult, kuna videosalvestiselt on näha, et hetkel, kui ta läheb mööda sõiduautost Škoda Karoq,

registreerimisnumbriga xxx, hoiab ta kätt vastu sõiduautot selliselt, mis on tavaolukorras

ebaloomulik. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et kriimud asuvad samas kohas, kus Urmas

Peterson hoidis oma kätt.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et antud rikkumise eest on maksimaalne sanktsioon 300

trahviühikut või arest, leidis kohtuväline menetleja, et isiku mõjutamiseks ja rikkumise üle

2 / 7

mõtlema panemiseks on põhjendatud määrata rahatrahv 113 trahviühikut. Rahatrahvi eesmärk on

suunata isikut süüteo toimepanemisest aru saama ning tulevikus samalaadset rikkumist mitte

sooritama.

Menetlusalune isik Urmas Peterson esitas 25.08.2025 kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

otsusele. Kaebuse kohaselt ei mäleta menetlusalune isik, et temale etteheidetud tegu oleks aset

leidnud ning politsei otsusega ta nõus ei ole. Tööandja poolt näidatud salvestis oli otsevaates ja

auto kriimustamist seal näha ei ole. Politsei ei ole mingeid salvestisi isikule näidanud ega tema

seisukohta küsinud. Menetlusalune isik palus politseid, et võetaks linnas olevatest kaameratest

salvestised, mis näitaksid, et kui auto parklasse sõitis siis kriime ei olnud. Antud juhtumi tõttu on

isik kaotanud töö ja sissetuleku, praegu on sissetulekuks 300-400 eurot Töötukassast. Kogu

sissetulek kulub elamisele ja korteri eest maksmisele, samuti sügava puudega täiskasvanud lapse

hooldekodu eest maksmisele. Menetlusaluse isiku arvates oli antud kriim autol juba eelnevalt ning

omanik avastas selle parklas ja kuna tema käis sealt mööda arvas politsei, et kriim on tekitatud

tema poolt.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

VTMS 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

Algul tuvastab kohus, millised on faktilised asjaolud, milline tegu on toime pandud ja kas teo

toimepanija on menetlusalune isik. Pärast seda annab kohus teole õigusliku hinnangu – kas tegu

vastab väärteokoosseisule.

Kohtulikul arutamisel olid uuritud järgmised tõendid.

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et ta oli tööl, see oli vahetuse lõpupoolel, ta

pidi automaadist saadetised välja võtma ja panema tööautosse. Ta parkis autot kaupluse juurde.

Ta hakkas saadetise välja võtma automaadist. Ta käis mitu korda edasi tagasi autodest mööda, mis

seisid parkimiskohtades. Sellel autol, mis sai väidetavalt kahjustatud, võib olla see vigastus juba

varasemast ajast tekkinud. Ta ei mäleta sellist asja, et ta oleks kellegi autot kriimustanud. Tema

käes võis olla paberitükk paroolidega.

Peale salvestise uurimist kohtuistungil, vastas kohus kohtu küsimusele, et salvestisele on

jäädvustatud just tema ise ja sama sündmus, millal ta toimetas saadetised automaadist tööautosse.

Menetlusalune isik selgitas kohtu küsimustele, et ikka tema käes paberitükk, ta ei teinud midagi

tahtlikult. Kohtu küsimusele, et salvestise suurendamisel on nähtav, et isiku käes on mingi kõva

piiratud pinnaga ese, millega ta teeb liigutuse teise sõiduauto parema külje pinnal, vastas isik, et

ta ei tea, mis see võis olla. Samas isik väljendas kahetsust, ütles, et ei tahtnud ta kellelegi kahju

teha.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V. K. selgitas, et sama päeva hommikul oli auto korras. Seda

nägi tunnistaja 100% tööandja parklas. Ta käis kodus korraks, seal on koduhoov ja on

videosalvestised. Kontrolliti neid, keegi ei käinud hoovis ja auto oli korras. Kuna auto on

tunnistaja kasutuses lepingu alusel, siis ta sai sõita sellega ka kaupluse juurde. Ta sõitis Rakvere

29, Maxima kaupluse juurde Omniva pakiautomaatide juurde umbes kell 14:45, kus läks poodi.

Kui ta tuli tagasi ja tahtis ära sõita, märkas, et parempoolne esipeegel on kokku lükatud. Ta läks

3 / 7

peeglit tagasi panema ja avastas, et autole on tekitatud kriim. Auto vastutav kasutaja on ettevõte

Onninen. Auto sai parandatud augusti kuu jooksul. Värvimine teostati kaskokindlustusega.

Onninen kattis 190 eurot omavastutust. Kriimud olid parempoolsel esitiival natuke nõrgemad ja

parempoolsel uksel ja tagatiival olid sügavamad, olid lainelised. Oli värvitud ja poleeritud remondi

käigus. Kriim oli ulatuslik terve auto pikkuses, see oli katkendlik, laineline.

Kohtuistungil uuris kohus salvestist. Sündmus on fikseeritud, kuidas menetlusalune isik möödus

tunnistaja kasutusel olevast sõidukist, vasak käsi õla piirkonnas pinges, vasakus käes on ese, mis

on kõva tömpi piiratud pinnaga, millega isik teeb liigutuse sõiduki parema külje pinna ulatuses.

Selgelt tuvastatav, et ese ja sõiduki pind on kontaktis. Teisisõnu, isiku liigutus on kindlalt

sarnane sellega, kui terava esemega, näiteks võtmega, kriimustatakse autokere pinda. Kohus

uuris salvestist nii aeglasemas tempos, kui ka kaadrite peatamisega, suurendamisega. Sündmus

on ühemõtteliselt tõlgendatav.

Kohtu arvates, salvestisel fikseeritu osas ei ole kahtlust – isik tekitab kõva piiratud pinnaga

esemega teisele sõiduki kerele mehhaanilist kahjustust.

KISsi kohtuvälise menetleja poolt tõendina esitatud videofailid ei ole kohtuniku arvutis

kättesaadavad - digitoimikus vastav märge, et faili kuvada ei saa. Kohtuistungil oli salvestis

uuritud kohtuvälise menetleja arvuti kaudu.

Salvestisel tuvastatud andmed kattuvad tunnistaja K. ütlustega, et kriimustus oli tekitatud

sõiduauto paremale poolele, kahjustuse joon oli laineline.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll, koostatud 29.05.2025, sellest nähtub, et sõidukil paremalt poolt

on tagatiival visuaalne laineline kriimustus.

OÜ Kereekspert on esitanud kalkulatsiooni värvimis- ja plekitöödele summale 698,47 eurot.

Esitatud ka kahjustuse fotod. Kalkulatsioonis on märge, et sõiduauto tagatiival olev kriimustus on

sügav ja nõuab värvimistöid, esitiivale jääv kriimustus on eemaldatav poleerimisega, see ei ole nii

sügav.

Kohus leiab tuvastatuks menetlusaluse isiku ütlustega osaliselt, aga eelkõige tunnistaja ütluste ja

salvestisega, et Urmas Peterson 29.05.2025 kell 15.12 aadressil Rakvere tn 29, Jõhvi linn,

kriimustas sõiduautot Škoda Karoq registreerimisnumbriga xxx paremat külge. Kahju 698,47 eurot

ehk ei ületa olulise kahju määra.

Menetlusalune isik rikkus oma teoga võõra asja, tekitades sõiduautole mehhaanilise kahjustuse

ning omanikule materiaalse kahju ( kuna sõiduk vajas värvimis- pleki- ja poleerimistöid).

KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu.

§ 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

(1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja

arvatud…..–

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

…

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks

varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud

juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

4 / 7

§ 203. Asja rikkumine ja hävitamine

(1) Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, –

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 121. Süüteoga tekitatud varaline kahju või süüteo ulatus

Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on

määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt:

1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot;…

Vastavalt esitatud süüdistusele, teoga tekitatud kahju on 698,47 eurot, fakt ei ole ümber lükatud

seega tegemist on kahju tekitamisega , kuid mitteolulisel määral. Kohus märgib, et

väärteokoosseisu täitmise seisukohalt ei ole oluline kahju konkreetne suurus, tähtis on see, et kahju

ei ületa 4000 eurot.

Seega isiku tegu, rikkudes KarS § 203 ettenähtud keeldu kahjustada teise isiku asja, vastab

KarS § 218 lg 1 järgi ettenähtud väärteo koosseisule.

Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, ehk ta teadis,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ( kasutades kõva piiratud pinnaga eset, tekitab

kriimustuse teise isiku sõidukile ehk kahjustab võõra vara) ja mööniski seda, ehk soostus oma

objektiivse teoga. Viimasele osutab isiku teo objektiivne avaldumine.

Salvestise alusel on tuvastatav, kuidas isik pöörab vasaku käe vasakule, käes on piiratud

pinnaga ese, tema käsi kogu ulatuses ja õla piirkonnas on pinges ja ta viib käega sõiduki

parempoolsel pinnal ( käes oleva ese ja sõiduki pind puutuvad kokku), möödudes sõidukist.

Salvestisel on nähtav, kuidas isik möödub sõidukist ja vastavalt sammudele liigub ka tema vasak

käsi esemega. Tuvastatud kahjustuse kuju, laineline joon, vastabki isiku liikumise rütmile.

Kohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku süüd välistavaid asjaolusid.

Samuti ei näe kohus asjaolusid, mis osutaksid menetlusõiguse olulisele rikkumisele ja kohtuvälise

menetleja põhjendamatu otsuse tegemisele, sellest tulenevalt ei ole alust väärteomenetluse

lõpetamiseks.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval

mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel.

Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule

5 / 7

karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev.

Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase

käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt

lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71; 11.

juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12.

oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p

6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“

Kohtuväline menetleja karistas isiku rahatrahviga 113 trahviühikut ehk summas 904 eurot. KarS §

218 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühiku (2400 eurot) või aresti. Määratud

trahv jääb allapoole sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 150 trahviühikut.

Menetlusaluse isiku poolt karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.

Kergendavaks asjaoluks arvestab kohus isiku kahetsust. Kohtueelsel uurimisel eitas sisuliselt isik

oma tegu, sama positsioonile jäi isik ka kaebuse esitamisel. Ka kohtuistungil, ütluste andmisel

väitis isik, et ei mäleta, et ta oleks meelega kellegi autot kriimustanud, et tema käes võis olla

ainult paberitükk paroolidega. Kohus jälgis isiku kehakeelt, miimikat ja väljendamist

kohtuistungil. Peale salvestise uurimist istungil. vastates kohtu küsimusele, ei eitanud isik enam

oma tegu nii kategooriliselt. Kohtule oli jälgitav, et ta saab oma teost aru, samas ei julge tegu

ühemõtteliselt tunnistada, püüab ikka sellest distantseeruda ( näiteks püüdis isik juhtida

tähelepanu faktile, et kahjustus ei ole ju terve sõiduki parema külje ulatuses ja kahju ei saaks olla

nii suur). Samas isik väljendas siiski siiralt kahetsust, öeldes, et tal on tõesti kahju, et nii juhtus.

Isiku süü suurus on alla keskmise. Tegemist on üheepisoodilise väärteoga. Tegemist on

tagajärjedeliktiga ehk tekitatud on materiaalne kahju. Lähtudes kahjusumma suurusest 698,47

eurot ja kahju iseloomust ( piisavalt ulatuslik kriimustus sõidukil), ei saa öelda, et isiku süü

suurus oleks minimaalne ja isik ei vääriks karistamist. Samas kahjustatud varas parandamine ei

olnud raskendatud kahjustuse iseloomu pärast ja võõra asja kvaliteet ei ole selle teo tagajärjel

üldises mõttes langenud. Arvestada tuleb, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Oma teo pärast kaotas isik töökoha. Tema sõnul on sissetulek 400 euro ringis, need on toetused,

töökohta hetkel ei ole, isiku sõnul otsib tööd. Isik ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras

karistatud. See annab kohtule aluse arvata, et tegemist on isiku elus üksikrikkumisega. Urmas

Petersoni isik ei ole selline, mis vajaks tõsisemat korrigeerimist karistuse kaudu.

Kohus on seisukohal, et arvestades isiku süü suurust ( alla keskmise), tema isikut ( varasemalt

karistamata ) ja karistamise eesmärke ( et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest ja

õiguskord saaks olla tagatud), on põhjendatud karistada KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 50

trahviühikut summas 400 eurot.

6 / 7

Kohus arvestab, et isikul puudub hetkel püsiv sissetulek ja töökoht ja tal on ülal pidada peret.

Isiku majanduslikku olukorda arvestades tuleb määrata rahatrahvi summas 400 eurot tasumine

ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, lähtudes KarS § 66 lg 2 ja 3 sätestatust. Isegi

kui isikul ei tekki hästi tasustavat töökohta ega püsivat sissetulekut, ei tekita selline karistus ja

selle tasumise ajatamine isikule ebaproportsionaalseid ebamugavusi kannatusi.

KOHTU MEETMED

Maakohtule esitatud Urmas Petersoni kaebus tuleb jätta rahuldada osaliselt, karistuse osas, ja

kohtuvälise menetleja 18.08.2025 otsus väärteoasjas nr 244025002591 tühistada osaliselt,

määratud rahatrahvi osas.

Menetlusalusele isikule tuleb mõista KarS § 218 lg 1 järgi ettenähtud väärteotoimepanemise eest

rahatrahv 50 trahviühikut summas 400 eurot ning määrata tasumine 10 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

7 / 7