2-24-122226/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-122226

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-122226

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.V. vastu võla nõudes

Hagihind

1691,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress: XXX, 10149 XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:);

Kostja: E.V. (isikukood: XXX ; elukoht: XXX-i).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi E.V. vastu.

2. Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1721,81 eurot, millest

990,20 eurot on põhivõlg, 50 eurot sissenõudmiskulu ning seisuga 11.11.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 681,61 eurot.

3. Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alates 12.11.2025 viivis

põhivõlalt 990,20 eurot 0,065% päevas kuni põhivõla täitmiseni.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb kostjale E.V. kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud E.V. kanda.

2. Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 575

(viissada seitsekümmend viis) eurot.

3. Välja mõista E.V.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis punktis 2 välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (6)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 11.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E.V. (kostja) vastu 1101,31 euro saamiseks. Kohus tegi 12.06.2024

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 08.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 26.09.2024 Tartu Maakohtule oma nõude kostja vastu hagiavalduse vormis.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas

990,20 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 416,43 eurot,

samuti edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 07.05.2015 ja 23.09.2015 sõlmitud

liitumislepingud, mille alusel kostjal oli õigus lisaks telekommunikatsiooniteenustele

kasutada ka muid tasulisi teenuseid vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Nende

liitumislepingute alusel sõlmiti kostjaga järgmised lepingud:

2.1. 3.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy A12 ostmiseks,

mille osamaksete summa kokku on 189,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 7,875 eurot.

2.2. 16.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Philips teleri ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku on 499,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 13,861 eurot.

2.3. 16.04.2021 osamaksetega vara müügileping seadme Philips teleri ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku on 499,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 13,861 eurot.

2.4. 7.05.2015 sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusobjekti Philips teleri kindlustamiseks,

kindlustusmakse kuumakse 5,79 eurot kuus.

2.5. 12.12.2020 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme Huawei Watch

2 (6)

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 179,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning

igakuise osamaksete suurus 7,458 eurot.

2.6. 12.10.2021 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme Elisa Elamuse

digiboks ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 107,64 eurot. Tasumise periood 36

kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,99 eurot.

2.7. 12.10.2021 sõlmiti liitumis- ja osamaksetega vara müügileping seadme 4G ruuter

ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 99 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning

igakuise osamaksete suurus 2,75 eurot.

Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved:



Arve nr 2035586314 maksetähtajaga 18.09.2022 summas 183,29 eurot;



Arve nr 2035965257 maksetähtajaga 18.10.2022 summas 211,78 eurot



Arve nr 2036270442 maksetähtajaga 18.11.2022 summas 116,47 eurot;



Arve nr 2036581488 maksetähtajaga 18.12.2022 summas 478,66 eurot.

Siin märgitud summades ei sisaldu arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu.

Kokku on põhivõlg 990,20 eurot.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingud üles 25.11.2022.

Elisa Eesti AS loovutas nõude 01.03.2024 Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 91).

Viiviseid arvestab hageja alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast (19.12.2022)

põhisummalt 990,20 eurot kuni hagiavalduse esitamiseni määraga 0,065% päevas. Viivitatud

päevi 647. Seisuga 25.09.2024 on viivisevõlg 416,43 eurot.

Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud

kolm tasulist meeldetuletuskirja (25+5+5) ning muud makseviivitusega tekkinud kulud on 15

eurot.

3. Tartu Maakohus võttis hagi 03.10.2024 määrusega menetlusse ja samal kuupäeval määras

kostjale hagiavalduse jm dokumentide kättetoimetamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.10.2024, teadaanne loeti

kättetoimetatuks 19.10.2024. Kostjat kohustati vastama kohtule kirjalikult 14 päeva jooksul

arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Seega kostja pidanuks kohtule vastama

04.novembriks 2024.

Kostja kohtule ei vastanud.

4. 14.10.2025 jätkas tsiviilasjas menetlust teine kohtunik (dtl 113). Kohus andis 14.10.2025

määrusega pooltele tähtaja teatada, kas nad soovivad täiendada asja arutamist, või esitada

lõppseisukohad koos menetluskulude nimekirjaga.

5. Hageja esitas 23.10.2025 seisukoha.

6. Kohus andis 14.10.2025 pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks ning määras, et võimaluse korral teeb kohtulahendi avalikult teatavaks

11.11.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi E.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

3 (6)

on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige

sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata.

9. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 19.10.2024. a. Kostja hagiavaldusele ei

vastanud. Seega loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised

asjaolud. TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa

osaliselt.

10. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja perioodil 12.12..2020-12.10.2021

kuus erinevat osamaksetega vara müügilepingut ja üks nutikindlustuse leping

kindlustusobjekti Philips teleri kindlustamiseks (dtl 31-42, 45-76), eespool 2.1.-2.7, mille

kohaselt pidi kostja tasuma temale esitatud arvete alusel ostetud seadmete ja

kindlustuslepingu eest. Iga leping nägi ette osamaksete alusel tasumisele kuuluva

kogusumma, makseperioodi (maksete arvu) ja igakuise makse suuruse. Intresse ega muid

kõrvalkulusid ei lisandunud. Kostja jäi viivitusse arvete nr 2035586314 (dtl 77-80), nr

2035965257 (dtl 81-84), nr 2036270442 (dtl 85-87) ja nr 2036581488 (dtl 88-89)

tasumisega, mistõttu ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles (dtl 90) ning loovutas

nõude hagejale (dtl 91). Hageja teatel on kostjal talle esitatud arvete alusel tasumata 990,20

eurot. Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud.

Hageja nõude eelduseks on, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel on sõlmitud kehtiv leping,

kostja on lepingut rikkunud, st jätnud tähtaegselt temale esitatud arved tasumata ning

kohustus on muutunud sissenõutavaks.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel oli sõlmitud müügilepingud VÕS § 208

kohaselt.

VÕS § 208 lg 1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna teisele isikule ning lõike 2 järgi astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Kostjal jäid Elisa Eesti AS-ile tasumata arved kokku summas 990,20 eurot. Kohustused on

muutnud sissenõutavaks 18.09.2022, 18.10.2022. 18.11.2022 ja 18.12.2022. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 990,20 eurot.

11. Hageja nõuab kostjalt viivist alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast

kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

4 (6)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna hageja arvutab viivist sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosalt alates viimase

arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o. alates 19.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 25.09.2024, on viivitatud päevi 647. Seega on hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 416,43 eurot. Lisandub hagiavalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 265,18 eurot (viivitatud päevi

412, viivis 0,065% päevas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11.11.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 681,61 eurot (416,43+265,18).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhivõlalt

lepingujärgse määraga 0,065% päevas alates 12.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

12. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot.

Hageja on saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja: 12.03.2024 maksumusega 25

eurot (dtl 92-93), 20.03.2024 maksumusega 5 eurot (dtl 94-95) ning 04.04.2024

maksumusega 5 eurot (dtl 96-97). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud kokku summas 35 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 sätestatud ülempiir hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavate

toimingute kulusid: nii meeldetuletuskirju kui ka helistamist, võlgnikuga suhtlemist,

kohtumist, registripäringuid.

Seejuures on sätestatud ülempiir ka iga üksiku

meeldetuletuskirja tasule. Sissenõudmiskulude kogusumma ülempiir on kolme kirja

summast mõnevõrra suurem, et jätta teatud puhver muude sissenõudmisega seotud kulude

tarbeks. Neid kulusid peab võlausaldaja olema valmis ära näitama. Võlausaldaja on loetlenud

võlgniku makseviivitusest tingitud muud kulud kokku summas 15 eurot.

13. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla summas 990,20 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise summas 681,61 eurot ja sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Lisaks

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 990,20 eurolt määraga 0,065%

päevas alates 12.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

5 (6)

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 315 eurot, mis koosneb riigilõivust 65 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavast riigilõivust 250 eurot hagimenetluses. See on

põhjendatud menetluskulu. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes

hagihinnast.

Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 358 eurot on põhjendatud üksnes

osaliselt.

Põhjendatud on tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest 20

eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esindaja on õigusabi osutanud 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja

analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus

hindab, et arvestades hageja esindaja töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud

summas põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus

selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisest kõrgemale vandeadvokaadi tasumäärale.

Hageja esindaja on standardnõudeid koostav ja esitav lepinguline esindaja, kellelt ei oodata

vandeadvokaadi kvalifikatsiooni. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja

keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Arvestades asja keerukust, mahtu ja

hagi standardset sisu (näiteks ei ole nõudeid õiguslikult kvalifitseeritud), on põhjendatud

ajakulu 2 tundi nagu menetluskulude nimekirjas näidatud. Eeltoodu alusel loeb kohus

põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 260 eurot (240+20).

Kokku hageja menetluskulud 575 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

6 (6)