2-25-111856/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-111856

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.november 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111856

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.H. vastu võla nõudes

Hagihind

1083,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX , 10149 XXX);

Hageja esindaja: Brittany Tuul (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post:

Kostja: M.H. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i , xxxxx

XXX; e-post:).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista M.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr

CNT00000125839 tulenev põhivõlgnevus summas 792,38 eurot, millest

kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 739,62 eurot ning

ülejäänud põhiosamaksed summas 52,76 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 32

eurot maksetähtajaga 10.12.2025 ning 20,76 eurot maksetähtajaga 10.01.2026.

3. Välja mõista M.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr CNT00000125839 alusel

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhiosa tagasimaksetelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Suuremas ulatuses jääb hagiavaldus rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 85% ulatuses M.H. kanda ja 15% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Välja mõista M.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 552,50

eurot (ilma käibemaksuta).

1 (7)

7. Välja mõista M.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

Kohustuse tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse M.H.-lt 900,81 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 05.06.2025

maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite.

2. Hageja esitas 04.07.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista

põhivõla 792,38 eurot, intressi 50,78 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 42,34 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 16.03.2021 Säästukaart Pluss

lepingu nr CNT00000125839, millega Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud

Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi

vahendeid. Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 200 eurot. Intressimäär 19,9% aastas (0,055%

päevas) ning krediidi kulukuse määr 29,2%. Viivisemäär oli kokku lepitud kui lepingujärgne

intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Iga kuu 10.

kuupäevaks pidi kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 48 eurot. Lepingut

muudeti kokku 11-l korral, s.o 29.03, 02.04, 03.04, 09.04, 22.04, 29.04, 02.05 ning

19.05.2021, lisaks 05.07.2022 ja 15.04.2024. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti

summas 800 eurot, millest tal on tasumata 792,38 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Viimase tagasimakse tegi kostja

06.12.2024. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis

esialgne võlausaldaja 28.02.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võla tasumiseks VÕS § 416 lg 1 alusel. Võlausaldaja saatis 28.03.2025

kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlga ka täiendava

tähtaja jooksul (tasumata on 2025 jaanuari, veebruari ja märtsi). Lepingu lõppemisega muutus

sissenõutavaks kogu võla jääk (s.o 792,38). Võlausaldaja loovutas 28.03.2025 oma nõude

hagejale.

Hageja hinnangul on laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes

on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja lähtus kostja

sissetulekust 600 eurot.

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.08.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO)

vahendusel. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

4. Hageja esitas 06.10.2025 seisukoha, mille kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku

summas 1780,76 ja teinud tagasimakseid summas 988,38 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et

2 (7)

esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja

kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa 675,62 eurot (10.12.2023-10.09.2025)

ning viivise tasumata põhiosalt seadusjärgses määras. Lisaks palub hageja välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutunud põhiosa ja intressi osamaksed TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa

osamaksete kohta viivis seadusjärgses määras.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Hagi on

kostjale kätte toimetatud 01.08.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei ole

kohtule midagi vastanud.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab

siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja

nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

6. Kohus tuvastas, et kostja sõlmis Coop Finants AS-ga 16.03.2021 Säästukaart Pluss

kasutamise lepingu nr CNT00000125839, leping on kostja poolt samal kuupäeval

allkirjastatud (dtl 37). Lepingu kohaselt oli krediidilimiit 200 eurot. Intressimäär 19,9% aastas

(0,055% päevas) ning krediidi kulukuse määr 29,2%. Viivisemäär oli kokku lepitud kui

lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr.

Iga kuu 10. kuupäevaks pidi kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 48 eurot.

Lepingut muudeti kokku 11-l korral, s.o 29.03 (dtl 39), 02.04 (dtl 40), 03.04 (dtl 41), 09.04

(dtl 42), 22.04 (dtl 43), 29.04 (dtl 44), 02.05 (dtl 45) ning 19.05.2021 (dtl 46), lisaks

05.07.2022 (dtl 47) ja 15.04.2024 (dtl 49). Viimases lepingu muudatuses lepiti kokku

krediidilimiidi suuruses 800 eurot. Intressimäär 19,9% aastas (0,055% päevas) ja krediidi

kulukuse määr 29,16% aastas. Viivisemäär oli kokku lepitud kui lepingujärgne intressimäär,

kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Iga kuu 15. kuupäevaks pidi

kostja lepingu järgi tegema tagasimakseid summas 32 eurot

Lepingule olid lisatud Säästukaart Pluss lepingu üldtingimused (dtl 67-71).

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb

kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS §

406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098).

7. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu kohaselt oli krediidikulukuse määr oli 29,2% aastas Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti

Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2021 seisuga 60,27% aastas.

Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping

ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

8. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (p 2). Sama sätte lõige 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

3 (7)

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

9. Kuigi kostja hagiavaldusele vastanud ei ole, on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja on seisukohal, et esialgne laenuandja on kostja krediidivõimet nõuetekohaselt

hinnatud. Hageja on välja toonud, et krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk

täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma. Laenuandja lähtus kostja sissetulekust 600 eurot. Hageja on märkinud, et seadusest ei

tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet ning

pangakonto väljavõtte saab jätta välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime

hindamiseks piisav.

Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust

VÕS § 4034 kohaselt. Hageja on esitanud dokumendi „Krediidivõimekuse hindamine“ (dtl 53-

56), ent sellest ei nähtu, et krediidiandja oleks ka tegelikult kontrollinud kostja sissetulekut ja

selle allikat (andmeread „EMTA andmed“ ning „Tööandjad“ on tühjad). Hageja on

06.10.2025 menetlusdokumendis märkinud, et laenu väljastamisel ei ole laenuandja kostja

EMTA andmeid küsinud ning on lähtunud üksnes enda krediidivõimekuse hindamise

dokumendist. Krediidianalüüsi tulemusena on krediidiandja lähtunud kostja sissetulekust 600

eurot kuus ja kohustustest 0 eurot kuus ning on märkinud kostja majapidamiskulude

suuruseks 240 eurot. Laenutaotluses on kostja märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks

700 eurot (dtl 57) ja kohustusteks 0 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Kuigi tarbijal lasub kohustus

esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda,

et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud

andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandjad analüüsinud

üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormidel küsitud teavet. Taotletud krediidi puhul ei

ole tehtud ühetegi päringut registritesse. Taust.ee väljavõte on esitatud 02.07.2025 seisuga (dtl

58). Muid andmeid, sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole.

Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et

kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks 2021 aastal krediidi taotlemisel kindlaks tehtud.

4 (7)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja

tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

Säästukaardi kasutamise leping sõlmiti tähtajatult. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja

võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 28.02.2025 teatise lepingu

ülesütlemiseks (dtl 51), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.03.2025

ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus

leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 28.03.2025 teatisega

ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 52).

12. Hageja on esitanud kohtule uue maksegraafiku (dtl 102). Hagi ja tagasimaksete arvestuse

(dtl 133-134) kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 988,38 eurot, mille hageja on

arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostjal tasutud osamaksed 10.06.2021 - 10.11.2023

täielikult ning 10.12.2023 osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates

10.12.2023 osamaksest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud

osamaksed 10.12.2023 (3,62 eurot) kuni 10.11.2025 k.a (32 eurot), s.o summas 739,62 eurot.

13. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. TsMS § 369 esimene

lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist

maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei

täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased osamaksed. Hageja

ümberarvestuses VÕS §-s 94 sätestatud intressi nõuet esitanud ei ole. Seega võlgneb kostja

hagejale lepingu alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 739,62 eurot ja ülejäänud

põhiosamaksed 52,76 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 32 eurot maksetähtajaga 10.12.2025

ning 20,76 eurot maksetähtajaga 10.01.2026.

Muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne.

5 (7)

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise

korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

Hagejal on õigus nõuda lepingu põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks

muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja lepingu

põhivõlalt viivist alates otsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on

põhjendatud.

15. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele lepingu nr CNT00000125839 alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa

maksed summas 739,62 eurot, ülejäänud põhiosamaksed 52,76 eurot edasiulatuvalt vastavalt

maksegraafikule ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

lepingu nr CNT00000125839 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskulud on kokku 908,68 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 507 eurot, millele lisandub käibemaks 121.68 eurot.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

tuleb hagilt hinnaga 1083,18 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi osalist

rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt

hüvitamisele.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesolevaseadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas menetluses jurist Brittany Tuul, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud

nõuetele. Kostja menetluses osalenud ei ole, seega ei saa olla tekkinud ka menetluskulusid.

Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 169

eurot. Koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulu esitatud ilma

käibemaksuta (dtl 83-84).

6 (7)

Äriregistris kajastatud teabe kohaselt on Aktiva Finance Group OÜ käibemaksukohustuslane,

seega saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured. Arvestades, et

kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on 180 eurot koos

käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169

eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades

põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot

ilma käibemaksuta.

Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses, s.o summas

360 eurot (3x120). Kulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Seega on hageja

menetluskulude suuruseks 650 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 552,50 eurot (650 eurost 85%).

Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

7 (7)