2-23-128236/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-128236

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

O P hagi AVA SPA Investment osaühingu vastu võlgnevuse

nõudes

5984.73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja O P (isikukood xxx);

hageja lepinguline esindaja N R (JURCONSUL osaühing, e-

post xxx);

kostja AVA SPA Investment osaühing (registrikood

11458437);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk,

(Advokaadibüroo TETRIS, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja O P (isikukood xxx) kanda.

3. Mõista hagejalt O P (isikukood xxx) kostja AVA SPA Investment osaühingu

(registrikood 11458437) kasuks välja õigusabikulud 622.20 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt kostja menetluskuludelt tuleb hagejal O P (isikukood xxx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-23-128236

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on O P hagi AVA SPA Investment osaühingu vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 984.73 eurot (alates 01.04.2021 kuni 14.07.2023).

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja AVA SPA Investment OÜ müüjana ja hageja O

P broneerijana vahel lihtkirjalikus vormis 01.04.2021 sõlmitud leping, mida hageja ja kostja

nimetasid „Broneerimisleping“. Lepingu esemeks oli ridaelamuboks aadressiga xxx hinnaga 271

000 eurot. Hageja selgitab, et hind ei ole märgitud lepingu sees, vaid käsitsi kirjutatud lepingu

teisel poolel.

Broneerimislepingu punktis 2 leppisid pooled kokku broneerimisperioodis ehk 45 päeva

broneerimislepingu sõlmimisest, mille jooksul kohustus AVA SPA Investment OÜ mitte

võõrandama korteriomandit kolmandatele isikutele. Broneerimislepingu punktis 3 tuleneva

kohustuse täitmiseks andis hageja 01.04.2021 kostjale 5000 eurot sularahas.

Hageja kohustuseks jäi broneerimislepingu punkti 5.1 kohaselt teha kostjaga koostööd muude

õigustoimingute läbiviimiseks, mille alusel toimuks kinnisvaraga seotud valdusõiguse üleminek

hagejale. Kostja sisuliselt survestas tegema kinnisasja omandamisele või võõrandamisele

suunatud tehingut. Samuti kinnitab broneerimislepingu punkt 6 sõnastus boksiga seotud

valduseõiguse ülemineku kohustust või tasutud summast ilmajäämist. Hageja sai aru, et võttis

notari selgitusteta järelemõtlematult kinnisasja omandamisega või võõrandamisega seotud siduva

kohustuse. Hageja palus kostjalt tema poolt tasutud broneerimistasu 5000 euro tagastamist.

Läbirääkimiste käigus keeldus kostja tagastama hagejale broneerimistasu, viidates

broneerimislepingu punktile 6, kuid hageja ei ole nõus jätma broneerimistasu kostjale hüvitiseks.

Lisaks edastas hageja esindaja kostjale kohtuvälise pretensiooni rahavahendite õigusvastase

kinnipidamise kohta 25.08.2021, kuid kostja ignoreeris seda.

Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks

kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Kui

broneerimislepingu pealkirja kandev leping sisaldab ka viidet tulevikus sõlmitavale

müügilepingule ja broneerimistasu ostuhinna sisse arvestamises, ei ole enam tegemist pelgalt

broneerimislepinguga hoolimata lepingudokumendi nimetusest, seega kehtib sellisel lepingule ka

notariaalse vormi nõue ja lihtkirjalik leping on tühine. See omakorda tähendab, et lepingus

kokkulepitul ei ole õiguslikku tähendust ning tühise lepingu alusel makstud broneerimistasu

tuleb tagastada.

II Kostjate vastuväited ja seisukohad

2. Kostja ei võta hagi õigeks ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja toob välja, et poolte vahel

sõlmitud broneerimislepingu sisu on üheselt mõistetav ehk objekti kolmandatele isikutele

pakkumise peatamine. Broneerimislepingus ei ole kordagi viidatud poolte kohustusele sõlmida

võlaõiguslik- või asjaõiguslik müügileping või omandi üleminekule. Leping puudutab üheselt

2-23-128236

vaid pakkumuse peatamist ja valdust puudutavaid küsimusi. Lepingus nimetatud broneerimistasu

ei ole ettemaks, käsiraha ega ka leppetrahv (puudub isegi tähtaeg, mille jooksul oleks kohustus

mis iganes tehing sooritada). Kostja hinnangul on tegemist üheselt tasuga selle eest, et kokku

lepitud perioodil kotja lepingu objekti kolmandatele isikutele ei paku ja hüvitisega

broneerimisest tulenevate kulude katteks.

Kostja on seisukohal, et broneerimistasu suurus on mõistlik. Xxx vallas olid 2021 aasta aprillis

majade üürihinnad keskmiselt 11,7 eurot/m2. Siinjuures tuleb arvestada, et tegemist oli

keskmisest oluliselt kallima 138,3 m2 suuruse pinnaga, kuna asus uusehitises ja seda ei olnud

elamiseks varem kasutatud. Seega oleks vaid üürihind olnud minimaalselt 133m2+5,3m2 x 11,7

eurot x 1,5 kuud = 2427.17 eurot, arvestada tuleb ka, et kinnistu omamisega kaasnevad ka

majandamiskulud/ kommunaalkulud ning broneerimine viivitab müüki, millega kaasneb rahaline

kahju antud juhul laenuintresside näol. Kuna tegemist on ka äriühinguga, siis peab tehinguga

kaasnema ka mõistlik kasum. Arvestades eeltoodut ei saa väita, et broneerimistasu oleks olnud

ebamõistlikult kõrge.

Kostja hinnangul on hageja tõlgendus broneerimiskokkuleppe punkti 6 meelevaldselt laiendav,

antud säte puudutab konkreetselt broneerimistasu hüvitamist ja ei survesta hagejat kinnistut

omandama. Broneerimiskokkuleppe punkti 6 tuleb tõlgendada koosmõjus broneerimislepingu

punktiga 2; 3 ja 4. Seega on broneerimislepingu sisu üheselt mõistetavalt vaid objekti

kolmandatele isikutele pakkumise peatamine.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

4. Harju Maakohtu menetluses on O P hagi AVA SPA Investment osaühingu vastu võlgnevuse

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 984.73 eurot (alates 01.04.2021 kuni 14.07.2023). Hageja on seisukohal, et poolte vahel

01.04.2021 sõlmitud lihtkirjaliku lepingu puhul on tegemist kinnisasja ostmisele suunatud

eellepinguga VÕS § 33 mõttes, mis pidi olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 119 lg 1). Hageja

hinnangul on leping vorminõude rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, mistõttu peab

kostja hagejale vastavalt alusetu rikastumise sätetele tagastama 5000 eurot.

5. Kostja on seisukohal, et broneerimislepingu sisu on üheselt mõistetav ehk objekti

kolmandatele isikutele pakkumise peatamine. Broneerimislepingus ei ole kordagi viidatud poolte

kohustusele sõlmida võlaõiguslik- või asjaõiguslik müügileping või omandi üleminekule. Leping

puudutab üheselt vaid pakkumuse peatamist ja valdust puudutavaid küsimusi. Lepingus

nimetatud broneerimistasu ei ole ettemaks, käsiraha ega ka leppetrahv (puudub isegi tähtaeg,

mille jooksul oleks kohustus mis iganes tehing sooritada). Kostja hinnangul on tegemist üheselt

tasuga selle eest, et kokkulepitud perioodil kostja lepingu objekti kolmandatele isikutele ei paku

ja hüvitisega broneerimisest tulenevate kulude katteks.

2-23-128236

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et:



01.04.2021 on sõlmitud broneerimisleping, millega kostja võttis kohustuse mitte pakkuda

müügiks, pidada läbirääkimisi ega ka müüa ridaelamuboksi aadressiga xxx kuni

14.05.2021 (broneerimislepingu p 2);



hageja andis kostjale sularahas broneerimistasu 5000 eurot;



hageja ja kostja vahel ei sõlmitud ridaelamuboksi aadressiga xxx müügi- ja

asjaõiguslepingut;



kostja ei nõustunud 5000 eurot tagastama.

Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel 01.04.2021 sõlmitud lepingu puhul on tegemist

broneerimislepinguga või notariaalset kinnitamist vajava eellepinguga.

8. Riigikohus on seisukohal, et hindamaks lepingulise kohustuse kehtivust, tuleb asjaomane

leping õiguslikult korrektselt kvalifitseerida, sest eri liiki lepingutele võivad kehtida erinevad

nende kehtivust mõjutavad nõuded (sh seadusest tulenev vorminõue, RKTKo 2-20-14179, p 10).

Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu

ülesanne, kusjuures kohus ei ole seotud poolte õiguslike seisukohtadega (vt ka TsMS § 436 lg 7,

§ 438 lg 1 esimene lause). Lepingu õiguslik kvalifitseerimine ei saa piirduda üksnes

lepingudokumendis kasutatud lepingu nimetusega, vaid lepingu sisu tuleb välja selgitada lepingu

tõlgendamise teel (VÕS § 29). Järgnevalt analüüsib kohus, mis liiki lepingu pooled sõlmisid.

9. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või

võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Seejuures ei piirdu kinnisasja

omandamisele suunatud kokkulepe kitsalt üksnes kinnisasja omandamise otsest kohustust

sisaldava müügilepinguga või sellise müügilepingu sõlmimisele eelneva eellepinguga VÕS § 33

mõttes, vaid vorminõude eesmärk on kaitsta pooli järelemõtlematult ja notari selgitusteta

kinnisasja omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest ka muud

liiki kokkulepete puhul, mille eesmärk on survestada pooli mh varaliselt ebasoodsa tagajärje

ähvardusel tegema kinnisasja omandamisele või võõrandamisele suunatud tehingut (vt RKTKo

14.06.2021 2-20-14179/52, p 12.1).

10. Riigikohus on oma tsiviilasjas nr 2-16-8456 tehtud lahendi punktis 16 sedastanud, et „Ühes

lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise

eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi

tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja

vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja

broneerimise eest. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei

ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, 19. juuni

2007 tehtud otsuse punktis 14 leidnud, et broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet

ette ei näe, seda vorminõuet ei ole ka kuni käesoleva ajani seadusega reguleeritud.

11. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel 01.04.2021 sõlmitud leping eellepinguks VÕS § 33

mõttes. Eellepingust peab selguma, millistel tingimustel on pooled endale põhilepingu kohustuse

võtnud. 14.05.2021 sõlmitud lepingu tekstist ei nähtu, et pooled oleksid väljendanud kavatsust

korteriomandit kokkulepitud tingimustel osta ja müüa, samuti ei nähtu lepingust, et pooled

oleksid saavutanud kokkuleppe müügitingimustes. Lepingust ei nähtu ostuhinda ega muid olulisi

tingimusi, sh seda, millistel tingimustel võtsid pooled endale põhilepingu sõlmimise ja

võõrandamise kohustuse. Hageja on selgitanud, et hind ei ole märgitud lepingu sees, vaid on

käsitsi kirjutatud lepingu teisel poolel, kuid hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Lisaks

2-23-128236

nähtub lepingu punktist 4, et juhul, kui broneerija teeb täiendavaid õigustoiminguid, mille alusel

toimub valdusõiguse üleminek, arvestatakse broneerimistasu õigustoimingutega seotud kulude

osaliseks ettemakseks.

12. Riigikohus on selgitanud, et kaudselt väljendatud kohustust sõlmida kinnisasja

omandamisele suunatud leping võib sisaldada ka broneerimisleping, millega nähakse kinnisasja

ostmisest huvitatud isikule tehingu temast sõltuvatel asjaoludel ärajäämise puhuks ette rahaline

koormis, mis ületab temale lepingu alusel osutatud teenuse harilikku väärtust (vt RKTKo

14.06.2021 2-20-14179/52, p 12.4). Kui tasu ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult

makstavat summat ja kokku on lepitud selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata

jäämisel, viitab see kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppele, mis AÕS § 119 lg 1 järgi

peab olema notariaalselt tõestatud (vt RKTKo 29.11.2017 2-16-8456/31, p 16).

Kohtu hinnangul ei ole broneerimistasu suurust arvestades alust arvata, et tasu ei olnud (kogu

ulatuses) mõeldud tasuna korteriomandi broneerimise eest. Lepingu punktis 2 lepiti kokku, et

kuni 14.05.2021 ei paku müüja boksi teistele huvilistele ega sõlmi selle võõrandamiseks

kokkuleppeid, samuti ei pea sellealaseid läbirääkimisi. Broneerimisperioodi pikkuseks oli 45

päeva ja broneerimistasu suurus oli 1,85% müügihinnast (5000 = 1,85% 271 000 eurost). Kohtu

hinnangul ei saa 1,85% müügihinnast pidada korteriomandi kolmandatele isikutele pakkumisest

ja võõrandamisest hoidumise eest ebamõistlikult suureks tasuks.

Kostja on täiendavalt selgitanud, et Xxx vallas olid 2021 aasta aprillis majade üürihinnad

keskmiselt 11,7 eurot/m2. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist oli keskmisest oluliselt kallima

138,3 m2 suuruse pinnaga, kuna asus uusehitises ja seda ei olnud elamiseks varem kasutatud.

Seega oleks vaid üürihind olnud minimaalselt 133m2+5,3m2 x 11,7 eurot x 1,5 kuud = 2427.17

eurot, arvestada tuleb ka, et kinnistu omamisega kaasnevad ka majandamiskulud/

kommunaalkulud ning broneerimine viivitab müüki, millega kaasneb rahaline kahju antud juhul

laenuintresside näol. Kuna tegemist on äriühinguga, siis peab tehinguga kaasnema ka mõistlik

kasum. Arvestades eeltoodut ei saa kohtu hinnangul väita, et broneerimistasu oleks olnud

ebamõistlikult kõrge.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et 01.04.2021 sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist

eellepinguga VÕS § 33 mõttes.

13. Kohus on seisukohal, et poolte leping vastab broneerimislepingu tingimustele ja

broneerimislepingule ei tule seadusest kohustuslikku vorminõuet.

Kuigi broneerimislepingut ei ole võlaõigusseaduses eraldi lepinguliigina reguleeritud, on

kohtupraktikas peetud seda võimalikuks ja eristatud müügilepingu eellepingust. Kinnisasja

broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks

kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest (RKTKo

19.06.2007, 3-2-1-70-07, p 14).

Kuna tegemist on kehtiva broneerimislepinguga, siis on kehtiv ka lepingu punkt 6, mis sätestab,

et juhul, kui broneerimistähtaja jooksul ei tehta broneerijast tulenevalt täiendavaid

õigustoiminguid, mille tulemusena toimuks boksiga seotud valdusõiguse üleminek, loetakse, et

broneerimistasu arvelt kaetakse broneerimisega seotud kulud ja sellisel juhul jääb tasutud

broneerimistasu hüvitiseks müüjale.

Hageja nõue 5000 euro tagastamiseks ei ole põhjendatud. Kuna 5000 euro tagastamiseks ei ole

alust ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

2-23-128236

14. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

16. Kohus jättis hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluskulud on kokku 622.20 eurot (käibemaksuga). Kostjale osutatakse õigusabi

Advokaadibüroo Tetris OÜ poolt tunnitasu alusel, mille suuruseks on 150 eurot tunnis (ilma

käibemaksuta). Kostjal on tekkinud menetluskulud seoses:

-

Materjaliga tutvumine, vastuse koostamine hagile 2-23-128236, 2 tundi 54 minutit;

-

Hageja seisukohaga tutvumine, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 2-23-

128236, 30 minutit.

Kostja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-23-128236.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja

vandeadvokaadi tunnitasu määr 150 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud.

Kohus andis hagejale võimaluse esitada seisukoht kostja menetluskuludele, kuid hageja

seisukohta ei esitanud.

Kohus leiab, et kostja väljatoodud toimingud maakohtus olid vajalikud ning toimingute ajaline

maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

2-23-128236

Eelnevast tulenevalt on kostja põhjendatud esindajakulu 622.20 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik