2-25-16037/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-16037

Q Q hagi Rannamõisa Lasteaed vastu töövaidluses

(töövaidlusasi nr 4-1/622/25)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q Q (isikukood xxx) lepinguline esindaja: M R, e-

post xxx)

Kostja: Rannamõisa Lasteaed (registrikood 75032822)

lepinguline esindaja: K K (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Q Q ja Rannamõisa Lasteaed vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:

1.1 Lõpetada Rannamõisa Lasteaia ja Q Qe vahel sõlmitud tööleping TLS § 79 alusel,

s.o poolte kokkuleppel 17.03.2025 ja Rannamõisa Lasteaial teha TöR-is vastav

kande parandus.

1.2 Rannamõisa Lasteaed maksab Q Qe arvelduskontole hüvitise summas 3 000 (kolm

tuhat) eurot.

1.3 Rannamõisa Lasteaed täidab käesoleva kompromissi järgsed kohustused 21

(kahekümne ühe) päeva jooksul käesoleva kompromissi jõustumisest.

1.4 Hüvitise tasumisega viivitamisel maksab Rannamõisa Lasteaed Q Qele viivist 0,05%

võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest.

1.5 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-16037.

3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus on hageja hagi menetlusse võtnud 09.10.2025. Pooled esitasid

10.11.2025 kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja ja kostja

lepinguliste esindajate poolt. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

Pooled on teadlikud tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest,

sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled soovivad loobuda

edasikaebeõigusest. Kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse tsiviilasjas nr 2-25-

16037 lahendatuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja

menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud

ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad edasikaebamise

õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik