2-20-18276/83 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

M.D kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-18276

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: M.D (ik XXX; elukoht XXX-i ;

e-post: XXX )

Võlausaldajad:

1. Tartu Linnavalitsus (rg-kood 75006546; e-post

XXX)

2. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)

3. PlusPlus Legal OÜ (rg-kood 12752805; e-post

XXX )

4. Kohtutäitur Jaanika Pajuste (e-post XXX )

5. Krediidikaitse Grupp OÜ (rg-kood 11693223;

e-post XXX )

6. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

7. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.D (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisest.

2. Lõpetada M.D kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada M.D usaldusisiku kohustustest M.D kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade

M.D kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest

keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 01.02.2021 määrusega kuulutas kohus välja M.D pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 07.02.2022 kohtumäärusega (jõustus

23.02.2022) lõpetati M.D pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik

nimetamata ja kohustati M.D-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse

kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal 10.augustil ja 10.veebruaril

ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 20.jaanuaril. Pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 12 158,56 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnikul oli menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud andmete

ning töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse kestel ettevõtetes S.

O. , J. P. M. A. , M. V. O. , G. A. ning O. E. W. . Kolmel korral viibis võlgnik

lühiajaliselt ka isapuhkusel.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis, puudega inimese sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis, lapse

elatis ja elatisabi, tulumaksutagastus ning kohustusliku pensionisamba väljamakse.

Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud.

3. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks kohtuistungi 29.05.2024. Võlgnik selgitas

kohtuistungil, et tema isiklikuks sissetulekuks on töötasu ja töövõimetoetus. Võlgnik ei

ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, sest tema sissetulekute suurus ei võimalda tema

hinnangul võlausaldajate nõudeid rahuldada Võlgnik selgitas, et kriminaalmenetlustest

tulenevad nõuded on kõik seotud vanade asjadega, mis on toime pandud palju aastaid

tagasi. Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli võlgnikul tema sõnul uus trahvist

tulenev maksekohustus, mille sissenõudmisega tegeles kohtutäitur ja nõue oli võlgniku

sõnul istungi ajaks rahuldatud. Võlgnik soovib võlgadest vabaneda ning hakata normaalset

elu elama.

4. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks järgmise kohtuistungi 09.06.2025. Võlgnik

selgitas kohtuistungil, et ei ole võlausaldajatele makseid teinud ning on lisaks võtnud uue

laenu, mille tagasi maksmata jätmise tõttu on kohtutäitur teostanud tema sissetulekutest

kinnipidamisi. Võlgnik selgitas, et soovib võlgadest vabaks saada, sest on raskuseid

võlgade tagasi maksmisega. Võlgnik avaldas, et plaanib töökohta vahetada, sest

perekonna vajadused on suurenenud. Kohus selgitas, et uute kohustuste tasumisest ei ole

kohtul võimalik isikut vabastada.

5. Võlgnik esitas 24. septembril 2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2/7

2. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(23.02.2022) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem

kui kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-

1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et

otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma

kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi

võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2

ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused

(RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M.D ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud osaline töövõime. Kohtule esitatud

andmete ning töötamise registri väljavõtte kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses

ettevõttes S. O. , kust lahkus seoses elukohavahetusega. Seejärel töötas võlgnik

lühiajaliselt ettevõttes J. P. M. A. . 2023. aasta aprillist 2024. aasta jaanuarini töötas

võlgnik osalise koormusega ettevõttes M. V. O. . 2024. aasta veebruarist kuni 2025.

aasta suveni töötas võlgnik ettevõttes G. A. , alguses käsunduslepingu alusel ning

seejärel töölepingu alusel täistööajaga. Alates 14.01.2025 on võlgnik teinud lisatööd

ettevõttes O. E. W. .

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt enda tervislikust seisundist rikkunud

PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Kohtutäitur Ivi Kalmet teavitas 14.02.2024 kohut, et võlgniku suhtes on algatatud uus

täitemenetlus seoses KarS § 199 lg 2 p 4, § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahviga st

seoses väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud varavastase

süüteoga. 29.05.2024 korraldatud kohtuistungil selgitas võlgnik nõude kohta esialgu,

et ta ei mäleta, millega seoses täituri poolt kinnipidamisi teostati. Hiljem selgitas

3/7

võlgnik, et tegu oli trahviga, mis erinevalt täituri poolt edastatud infost võis võlgniku

teadmise kohaselt olla tingitud hoopis toime pandud liiklusrikkumisest.

Täitemenetluse läbiviimise käigus tekkis kohtutäituril kahtlus, et võlgniku tööandja

maksab töötasu osaliselt sularahas, mille võlgnik võib olla osaliselt kandnud oma

abikaasa kontole, mida võlgnik kasutab ise igapäevasteks tehinguteks hoides sellega

kõrvale täitemenetlusest ning kohustustest vabastamise menetlusest. Kohtutäituri

poolt edastatud info kontrollimiseks esitas kohus 14.02.2024 Maksu- ja Tolliametile

taotluse võlgniku maksustatava tulu kohta tõendi väljastamiseks. Maksu- ja

Tolliameti 19.02.2024 edastatud vastusest ilmnes, et võlgniku tööandja on

deklareerinud võlgnikule arvestatud töötasu väljamaksena 2023. aasta detsembris

833,59 eurot. Võlgniku poolt kohtule 12.03.2024 esitatud aruande kohaselt sai

võlgnik samal kuul töötasu 200 eurot. Aruandele lisatud pangakonto väljavõtte

kohaselt laekus võlgnikule töötasuna 15.12.2023 summa 200 eurot. Kohtu

selgitustaotlusele vastas võlgnik 21.03.2024, et tööandja poolt on deklareeritud

suurem summa, kui võlgnik tegelikult on töötasu saanud. Kohus edastas 19.04.2024

järelepärimise võlgniku tööandjale. Võlgniku tööandja vastas 21.04.2024 kohtule, et

töötasu 200 euro ulatuses kanti võlgnikule pangakontole ning teise osa sai võlgnik

kätte sularahas.

Kohus leiab, et näidates kohtule esitatud aruandes enda tuluna vaid pangakontole

laekunud töötasu ja varjates töötasu saamist osaliselt sularahas, on võlgnik varjanud

saadud tulusid. Kohus leiab, et sellega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2

sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu, töövõimetoetus, ajutise

töövõimetuse hüvitis, puudega inimese sotsiaaltoetus, peretoetus, vanemahüvitis,

lapse elatis ja elatisabi, tulumaksutagastus ning kohustusliku pensionisamba

väljamakse. Võlgnikul oli menetluse alguses üks, alates 2024. aasta oktoobrist kaks

ülalpeetavat.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on siiski ületanud mittearestitava sissetuleku

määra seoses töötasu, puhkusetasu, ajutise töövõimetuse hüvitise või

tulumaksutagastusega seotud väljamaksetega 2022. aasta juulis, 2024. aasta juulis,

augustis ning oktoobris, 2025. aasta veebruaris ja märtsis. Lisaks on võlgniku

mittearestitava sissetuleku määra ületavaks sissetulekuks 2023. aasta septembris

saadud kohustusliku pensionisamba väljamakse. Kõigi nimetatud kuude sissetulekute

suuruseid arvesse võttes ning kohaldades täitemenetluse seadustiku § 132 lg 3 oli

võlgnikul kohustus eraldada võlausaldajatele menetluse kestel kokku 627,43 eurot.

Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud

ning on kasutanud võlausaldajatele eraldamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid

isiklikuks otstarbeks.

Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu raha eraldamise ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohustusele koos konkreetsete summade välja toomisega

06.04.2023, 19.10.2023, 21.03.2024, 26.07.2024, 12.08.2024, 09.01.2025 ning

12.02.2025. Kohus on selgitanud võlgnikule eraldatava summa arvestuskäiku koos

näitliku arvutuse edastamisega 06.04.2023. Võlgnik on sellest hoolimata korduvalt

menetluse jooksul viidanud kohtu edastatud informatsioonile, et kui sissetulek ei ületa

mittearestitava sissetuleku määra, siis ei pea ta eraldisi tegema. Võlgnik on

sellekohase viite puhul jätnud paraku korduvalt tähelepanuta, et kohus on juhtinud

4/7

tema tähelepanu ka mittearestitava sissetuleku määra ületanud kuudest tekkinud

loovutuskohustuse võlgnevusele ning kohustusele see võlgnevus likvideerida oma

mittearestitava sissetuleku arvelt menetluse lõpuks. Kohus on korduvalt võlgnikku

hoiatanud, et kui võlgnik rikub PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise

kohustust, võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata (nt kohtu kirjad

võlgnikule 26.07.2024 ning 09.01.2025).

Võlgnikule kuulub ettevõte osakapitaliga 2508 eurot. Ettevõtte majandustegevus on

võlgniku sõnul lõppenud 2017. aastal ning äriregistri andmetel on käesolevaks ajaks

esitamata majandusaasta aruanded 2018.-2024. aastate kohta. Võlgnikul muu vara

puudub.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Võlgnik usaldusisiku ülesannetes pidi esitama kohtule esimesed kaks aruannet

10.08.2022 ning 10.02.2023, kuid võlgnik esimese aasta jooksul aruandeid ei

esitanud. Kohus tuletas võlgnikule vastavat kohustust meelde 29.08.2022 ning

17.02.2023. Võlgnik esitas esimese aruande 03.04.2023. Järgmised kaks aruannet

esitas võlgnik kuuajalise hilinemisega ning tähtaegselt on menetluses esitatud vaid

kaks aruannet. Kohus edastas võlgnikule meeldetuletuse lõpparuande esitamise

kohustuse täitmiseks 10.09.2025, määrates tähtajaks 24.09.2025. Võlgnik esitas

kohtule osalise lõpparuande 16.10.2025, ent aruandele ei olnud lisatud pangakontode

väljavõtteid, mis võimaldaks kohtul kontrollida võlgniku kohustuste täitmist. Kohus

juhtis 21.10.2025 võlgniku tähelepanu pangakontode väljavõtete puudumisele ning

vajadusele esitada ka need kohtule. Võlgnik ei ole käesoleva ajani kohtule

pangakontode väljavõtteid edastanud.

Kirjavahetus võlgnikuga on kogu pankrotimenetluse ning kohustustest vabastamise

menetluse kestel toimunud e-posti aadressi XXX vahendusel. Kohustustest

vabastamise menetluse kestel on võlgnikul usaldusisiku ülesannetes endal kohustus

jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama

kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 175 lg 4 sätestatud teabe andmise

kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

5/7

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

Kohus selgitab, et võlgnik peab menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et täita

enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel piirama oma kulutusi). Kohus

on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale PankrS §-st 173 lg 2-5 ja PankrS §-st 175 lg 4

tulenevaid kohustusi. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võtnud

täiendava laenu, mille tasumise kohustusest tingituna on võlgnikul kasutamiseks veel

vähem rahalisi vahendeid kohustustest vabastamise menetluses tunnustatud võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul oli menetluses kohustus rahuldada võlausaldajate

nõudeid vähemalt 627,43 euro ulatuses, kuid võlgnik ei ole teostanud ühtegi väljamakset

võlausaldajatele. Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma

kohustusi täita.

Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi

süüliselt, olles oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt hooletu. VÕS § 104 lg 4

kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Võlgnik on saanud menetluse kestel seitsmel kuul (vt käesoleva määruse p.6.3.) piisavat

sissetulekut võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, kuid jättis saadud sissetulekute

arvelt väljamaksed tegemata ning kasutas rahalisi vahendeid oma igapäevaste kulutuste

tarbeks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide

kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saamata raha, mida nad olid seadusest tulenevalt

õigustatud saama.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga

anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest

vabastamist. Selleks tuleks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees

vähendada. Võlgnik on isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime tähtajaga 11.04.2027

ning kes senise osalise töövõime juures ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid

mingilgi määral hoolimata suhteliselt püsivast töötamisest menetluse kestel. Võlgnik

avaldas soovi menetluse pikendamiseks 09.01.2025, 06.02.2025, 12.02.2025 ja

02.05.2025 kohtule edastatud e-kirjades. Kohtule sellekohases viimases, 13.06.2025

edastatud e-kirjas teatas võlgnik, et ta ei näe mõtet menetluse pikendamisel, sest tal ei ole

raha, et kohustustest vabastamise menetluses tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtul tuleb

sellest järeldada, et võlausaldajate nõuete täitmine ei ole ka menetluse pikendamise korral

võimalik.

Kohus ei pea täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist

käitumist, huvipuudust nõuete vähendamisel ning võlgniku 13.06.2025 avaldatut.

9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et M.D tuleb jätta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamisest keeldumise osas võlausaldajate

seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate

õigusi.

6/7

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.D pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka M.D pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab M.D kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.D vabastada

usaldusisiku kohustustest M.D kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

7/7