3-24-3261/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tartu Haldusasja number 3-24-3261 Haldusasi X.X.-i kaebus Tartu Vangla kodukorra punkti 12.13 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada eluosakonda juurde kaks telefoniaparaati Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja ‒ X.X. RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta taotlus vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

2. Jätta

rahuldamata X.X.-i

taotlus riigi

õigusabi

saamiseks määruskaebemenetluses.

3. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

4. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määruskaebus edasi kaevatav (HKMS §-d 119 lg 1 ja 235 lg 1). RINGKONNAKOHTU SELGITUSED X.X. taotleb määruskaebuses, et ta vabastataks riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua ise niipalju kirjutada terviseprobleemide pärast. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti.

Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 2 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses. Arvestades halduskohtu 31.10.2025. a määruse põhjendusi esitatud kaebuse tagastamise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ja esitatud määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et X.X.-i võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebemenetluses on ilmselgelt vähene.

Seega tuleb esitatud määruskaebus kaebajale tagastada. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruses toodud põhjendusi kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub ka X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.10.2025. a määruse resolutsiooni p 3 peale tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)