2-22-145212/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-145212

Kohtuasi

OSAÜHINGU KIILI BETOON hagi Hronos OÜ vastu

1220,4 euro ja viivise saamiseks ning võla

sissenõudmiskulu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU KIILI BETOON apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1404,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OSAÜHINGU KIILI BETOON

(registrikood 10380819), lepingulised esindajad Aire

Põder ja Indrek Põder

Kostja (vastustaja) Hronos OÜ (registrikood 14731115),

lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 21.10.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

mõista Hronos OÜ-lt OSAÜHINGU KIILI BETOON kasus välja:

2.1. põhivõlg 1220,4 eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 446,22 eurot;

2.3. alates 12.11.2025 kuni põhivõla (1220,4 eurot) tasumiseni sellelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis;

2.4. võla sissenõudmiskulu 40 eurot.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Hronos OÜ kanda.

2-22-145212

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OSAÜHING KIILI BETOON (hageja) esitas 21.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Hronos OÜ-lt (kostja) 1297,58 euro saamiseks. Maksekäsu osakond

tegi 22.11.2022 kostjale makseettepaneku, kostja esitas vastuväite ning maksekäsu osakond

lõpetas 323.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse nõuetele vastava hagi, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1220,4 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 46,54 eurot ja alates 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni sellelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise, samuti sissenõudmiskulu 40 eurot.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitis koos seadusjärgses määras viivisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.02.2022 töövõtulepingu, mille alusel kohustus

hageja töövõtjana valmistama kuue nädala jooksul pärast 50% suuruse ettemaksu tasumist

kostjale erimõõtudega lihvbetoonist trepiastmed ja -mademe hinnaga 2440,8 eurot. Kostja

tellis tooted Tallinnas Lennuradari tee 12 asuvasse ärihoonesse (ehitusobjekt) ning palus

tarnida tellitud tooted ehitusobjektile. Ehitusobjektil oli peatöövõtjaks NORDCAPE OÜ

(pankrotis) (peatöövõtja) ning kostja oli alltöövõtja. Kostja tasus 08.05.2022 ettemaksuna

1220,4 eurot. Hageja tegi tooted valmis ning edastas kostjale 28.06.2022 arve ülejäänud

hinna, s.o 1220,4 euro tasumiseks. Kostja sai arve kätte. Hageja andis tooted 30.06.2022 oma

Saidamõisas asuvas laos kostjale üle ja kostja paigaldas tellitud tooted ehitusobjektile. Seega

täitis hageja oma lepingujärgsed kohustused ning kostja on töö vastu võtnud, kuid kostja ei

ole tööde eest tasunud. Hageja pöördus võla tõttu Debitum Collecto OÜ poole, kes edastas

kostjale 02.09.2022 võlateate ning 26.09.2022 hagihoiatuse, milles palus võla koos

kõrvalkuludega tasuda. Kostja ei ole võlga tasunud.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel tasu maksmist, tasu maksmisega viivitamise

tõttu VÕS § 113 lg 1 alusel viivist ning VÕS § 113¹ alusel sissenõudmiskulu hüvitamist.

2-22-145212

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole

andnud tellitud tooteid kostjale üle. Hageja ei tarninud tellitud tooteid ehitusobjektile ning

kostja ei ole neid kätte saanud. Samuti ei ole kostja tellitud tooteid ehitusobjektile

paigaldanud. Tooted võis vastu võtta ja paigaldada peatöövõtja ilma kostjalt selleks käsundit

saamata. Toodete väljastamise ajaks oli kostja ehitusobjektil tööd peatöövõtja võla tõttu

lõpetanud. Kostja ei tea, kes ja milliste kokkulepete alusel tooted ehitusobjektile paigaldas.

Kuna hageja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, on kostjal õigus lepingust taganeda

ja nõuda hagejalt ettemaksu tagastamist. Hageja peab tagastama kostjale ettemaksu ja esitama

oma nõude peatöövõtja vastu.

Hagejal ei olnud maksetingimuste kohaselt õigust kaupa enne arve tasumist väljastada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 02.07.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 960 eurot koos

kohustusega maksta sellelt alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja tasunõue jätta rahuldamata, sest

hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei tõendanud, et ta andis töö

kostjale üle või andis kostjale tähtaja töö vastuvõtmiseks.

Kuigi üldjuhul muutub töövõtulepingust tulenev tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks töö valmimisest, saab töövõtja kohustusest transportida töö ehitusobjektile

järeldada, et töö vastuvõtmine on tavaline, mistõttu muutus tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi

sissenõutavaks, kui töö oli vastuvõetud või selle sai lugeda vastuvõetuks.

Hageja ei ole tõendanud väidet, et ta andis töö kostjale üle oma laos. Tunnistaja A. Vähi

kinnitas, et tellitud tooted jõudsid ehitusobjektile, kuid peatöövõtja neid ei toonud, seejuures

ei osanud ta öelda, kes need sinna tõi. Tunnistaja kinnitas, et trepimademe paigaldas

peatöövõtja, kuid ta ei osanud öelda, kes paigaldas trepiastmed. Neist ütlustest ei saa

järeldada, et kostja tarnis tellitud tooted ehitusobjektile ja paigaldas need. Tunnistaja kinnitas,

et kostja esitas peatöövõtjale akti trepiga seotud tööde osaliseks akteerimiseks, kuid ka sellest

ei saa ühemõtteliselt järeldada, et hageja andis tellitud tooted kostjale üle.

Kostja esitatud 01.05.2022 e-kirjast peatöövõtjale nähtub: „Samuti meil sama probleem

(Nordcape OÜ ei maksa teostatud tööde eest) teise objektil Lennuradari tee 12 ja hetkel kõik

tööd on peatatud. Antud olukorras ei näe enda jaoks vajalikuks tegeleda nende objektidega nii

kaua kui maksed on laenud“. Sellest saab järeldada, et hageja väidetud toodete üleandmise

ajal (30.06.2022) olid kostja tööd ehitusobjektil peatatud ning peatöövõtja tasukohustuse

rikkumise tõttu ei olnud kostjal huvi trepi paigaldamise vastu. See kinnitab, et eeldatavasti ei

käinud ostja ka trepi detailidel hageja asukohas järel, et mitte teha täiendavaid kulutusi

objektile, millel tehtavate tööde eest ei maksta.

Kuigi hageja valmistatud detailidest trepp on ehitusobjektile paigaldatud, ei ole hageja

tuginenud sellele, et ta teatas kostjale töö valmimisest ning pakkus võimalust töö vastu võtta.

2-22-145212

4.2. Kuna hageja tasunõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivise- ja

sissenõudmiskulude nõuded.

4.3. Arvestades seda, et hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetlus

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulu 960 eurot

(käibemaksuta)(esindaja tasu 120 eurot/tunnis × 8 tundi) on kogu ulatuses põhjendatud. TsMS

§ 177 lg 4 järgi tuleb hagejal tasuda hüvitiselt ka viivist.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsust tehes nõuetekohaselt arvestamata

hageja esile toodud asjaolud ning järeldas asjas esitatud tõendeid ekslikult hinnates vääralt, et

tööd ei olnud üle antud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub kohaldada apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel lihtmenetluse asjas kaebuse menetlusse võtmise keeldu (TsMS § 637 lg 21),

jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

8. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja peab maksma hagejale lihvbetoonist

trepiastmete ja -mademe eest, mille kostja hageja tellimusel valmistas.

8.1. Ringkonnakohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamisel tähtsad asjaolud:

-

kostja tegi 20.02.2022 hagejale hinnapäringu 19 lihvbetoonist trepiastme ja ühe platvormi

(trepimademe) kohta, märkides tarne kohaks „Lennuradari tee 12, Tallinn“ (dtl 32);

-

hageja saatis 21.02.2022 kostjale hinnapakkumise ja muudetud pakkumise (dtl 31 ja 33),

mille kohaselt oli tellitud toodete maksumus koos transpordiga 2440,80 eurot, objekt

„Lennuradari tee 12, Tallinn“, tarneaeg ca 6 nädalat ning maksetingimusena märgitud

„50% ettemaks, 50% enne kättesaamist“ (dtl 29);

-

kostja nõustus 14.03.2022 hinnapakkumisega ja palus tellimuse töösse panna (dtl 30);

-

kostja tasus 08.05.2022 ettemaksu 1220,4 eurot (dtl 38);

-

hageja koostas 28.06.2022 kostjale arve nr 221373 summaga 1221,4 eurot,

maksetähtpäevaga 05.07.2022, sh sisaldas arve transpordikulu ning arvele oli märgitud:

„Objekt: Lennuradari tee 12, Tallinn; T.B 56003664“; kostja on arve kätte saanud (dtl 39

ja 84);

-

hageja tellis 28.06.2022 kolme kaubaaluse transpordi aadressile Tallinn, Lennuradari tee

12, märkides saajaks kostja (dtl 40);

2-22-145212

-

tellitud trepiastmed ja -made on valmis ning paigaldatud Tallinnas Lennuradari tee 12

asuvale ehitusobjektile (dtl 47, 172);

-

Tallinnas Lennuradari tee 12 asuva ehitusobjekti peatöövõtjaks oli Nordcape OÜ

(pankrotis) ja alltöövõtjaks kostja.

8.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud töö eest tasu.

8.2.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud VÕS § 635 lg 1 tähenduses

töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja valmistama 19 lihvbetoonist trepiastet ja ühe

trepimademe ning kostja kohustus tasuma hagejale töö eest 2440,8 eurot. Seega oli hageja

põhikohustuseks trepiastmete ja -mademe valmistamine ning kostja põhikohustuseks nende

eest tasu maksmine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja valmistas nimetatud tooted. Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et kostja tasus ettemaksuna 1220,4 eurot ning tasumata on 1220,4

eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist, sh kas

tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

8.2.2. Üldjuhul muutub tasunõue VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisest.

Erandina võib tasunõude sissenõutavaks muutumine sõltuda ka töö üleandmisest või

vastuvõtmisest. Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus

asi töö tegemise ajal asub, ei muutu tasunõue VÕS § 637 lg 31 järgi sissenõutavaks enne asja

üleandmise kohustuse täitmist. Kui aga kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seejuures on tellija VÕS § 638 järgi

kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö

omadustest tulenevalt tavaline, ning töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

8.2.3. Siinsel juhul saab asjas tuvastatud asjaolude alusel järeldada, et tasunõude

sissenõutavuse eelduseks oli lisaks töö valmimisele ka valminud toodete kostjale üleandmine

ning hageja on töö üleandmise kohustuse täitnud.

Kuna töövõtulepingu esemeks oli trepiastmete ja -mademe valmistamine, oli hagejal VÕS §

636 lg 1 järgi kohustus anda valminud tooted kostjale üle.

Hageja lepingulise esindaja väitel ei olnud pooltel kokkulepet töö üleandmise koha ega viisi

kohta, kostja lepingulise esindaja väitel sai hagejalt tellitud ka toodete transport

ehitusobjektile (dtl 172). Arvestades seda, et kostja märkis hinnapäringus tarnekohaks

ehitusobjekti ning hageja tegi hinnapakkumise, milles sisaldus ka transpordi maksumus, oli

hageja poolte kokkuleppe järgi kohustatud toimetama tooted nende tootmiskohast kostja

soovitud kohta.

Kui töövõtja on kohustatud asja tellijale üle andma muus kohas kui koht, kus asi töö tegemise

ajal asub, sõltub VÕS § 636 lg 2 ja VÕS § 209 lg 4 järgi üleandmine sellest, kas töövõtja on

kohustatud ise asja tellijani toimetama või on lepingus ette nähtud asja vedamine selliselt, et

sellega ei kaasne töövõtja kohustust asi tellijani toimetada. Esimesel juhul on tegemist

töövõtja kohustusega tuua ise või kolmanda isiku abiga valmistatud asi enda kulul

kokkulepitud kohta ja anda asi tellija valdusesse (toomisvõlg), teisel juhul piirdub aga

töövõtja kohustus valmistatud asja enda nimel, kuid tellija arvel saatmise korraldamisega

(saatmisvõlg) ning töövõtja üleandmise kohustuse saab lugeda täidetuks asja üleandmisega

vedajale. Kui sõnaselget kokkulepet asja üleandmise koha kohta ei ole, saab eeldada, et

tegemist on saatmisvõlaga, kui aga asja üleandmise koht on selgelt kokku lepitud, on tegemist

2-22-145212

toomisvõlaga (vt VÕS II komm (2019), § 209, p 3.2.2, 3.2.3 ja 3.2.6; VÕS III komm (2021),

§ 636, p 3.2).

Siinsel juhul olid pooled küll kokku leppinud, et hageja korraldab tasu eest toodete transpordi

kostja soovitud kohta, kuid asjas esitatud tõendite ja poolte väidete alusel ei saa järeldada, et

pooled olid selgelt leppinud kokku toodete üleandmises ehitusobjektil. Ainuüksi sellest, et

hinnapäringusse oli märgitud „tarne koht Lennuradari tee 12, Tallinn“ ning hinnapakkumisse

ja arvele „objekt Lennuradari tee 12, Tallinn“ ei saa järeldada poolte kokkulepet toodete

üleandmise kohta ning tuleb eeldada, et hageja pidi korraldama toodete saatmise kostja

soovitud kohta (saatmisvõlg). Sellest tulenevalt saab hageja toodete üleandmise kohustuse

VÕS § 636 lg 2 ja § 209 lg 4 teise lause järgi lugeda täidetuks hageja laos toodete

üleandmisega vedajale ning alates sellest hetkest läks VÕS § 640 lg 3 järgi ka töö juhusliku

hävimise ja kahjustamise riisiko üle kostjale. Arvestades seda, et pooled ei vaidle selle üle, et

tooted jõudsid kostja soovitud kohta (Tallinnas Lennuradari tee 12 asuvale ehitusobjektile),

on hageja toodete üleandmise kohustuse nende saatmise korraldamise ja vedajale

üleandmisega selgelt täitnud. Seejuures ei ole tähtsust sellel, kes tellitud tooted kostja

soovitud kohta toimetas.

Ka juhul, kui pooltel oleks olnud selge kokkulepe selle kohta, et hageja peab andma tooted

kostjale üle ehitusobjektil (toomisvõlg), on tooted jõudnud ehitusobjektile, s.o kostja

määratud sihtkohta, kus kostjal pidi olema võimalik teostada toodete üle tegelikku võimu.

Kuigi kostja väitel oli ta toodete ehitusobjektile jõudmise ajal tööd ehitusobjektil peatöövõtja

kohustuste rikkumise tõttu peatanud, ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostjal ei olnud enam ehitusobjekti ja sellel paiknevate asjade valdust. Ainuüksi

sellest, et kostja oli toodete ehitusobjektile toimetamise ajaks väidetavalt peatanud või

lõpetanud tööd ehitusobjektil, ei saa järeldada, et peatöövõtja takistas kostjal ehitusobjektile ja

seal paiknevatele asjadele juurdepääsu. Lisaks tuleb arvestada, et kuigi kostja oli teadlik talle

saadetud arvest ja ühes sellega toodete valmimisest, ei teavitanud kostja hagejat sellest, et

hageja ei või toimetada tooteid kokkulepitud kohta. Kostja lepinguline esindaja kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et hagejale ei antud sellest märku (dtl 173). Seega ei saa hagejale ette

heita toodete üleandmise kohustuse täitmata jätmist ega täitmist vales kohas.

Kuna tellitud tooted jõudsid kostja soovitud kohta, pidi kostjal olema VÕS § 637 lg 5

tähenduses võimalus need üle vaadata.

8.2.4. Kuigi kostja väitel tuli valminud tooted kostjale üle anda ja kostja pidi need vastu

võtma, kinnitasid poolte lepingulised esindajad ringkonnakohtu istungil, et pooltel ei olnud

VÕS § 637 lg 4 tähenduses kokkulepet selle kohta, et tööd tuleb aktiga vms viisil vastu võtta.

Sellist kokkulepet, mille kohaselt oleks tasunõue muutunud sissenõutavaks pärast töö

vastuvõtmist, ei nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Samuti ei toonud kostja maakohtus esile

ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et betoontrepi detailide valmistamise korral

on praktikas tavapärane töö vastuvõtmine tellijapoolse tahteavaldusega ning tasu

sissenõutavuse sidumine sel viisil töö vastuvõtmisega. Samuti ei saa kostja lepingulise

esindaja ringkonnakohtu istungil avaldatud väidetest järeldada, et nende tõendatuse korral

oleks olnud tegemist tavaliselt vastuvõtmist vajava tööga. Töö vastuvõtmist saab tavaliseks

pidada eelkõige mahukate tööde, nt ehitustööde korral (vt VÕS III komm (2021) § 637, p

3.6.2.d). Siinsel juhul oli aga tegemist ühe trepi astmete ja mademe valmistamisega, mida ei

saa pidada tavaliselt vastuvõtmist vajavaks tööks.

8.3. Ülaltoodut arvestades on hageja valmistanud kostja tellitud tooted ja need kostjale üle

andnud, mistõttu on kostjal kohustus tasuda hagejale tehtud töö eest 1220,4 eurot. Lisaks on

2-22-145212

hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist.

Viivisekalkulaatori järgi on põhinõudelt (1220,4 eurot) ajavahemikul 06.07.2022–11.11.2025

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivis 446,22 eurot.

Samuti on tasu maksmise kohustuse rikkumise tõttu hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131

lg 1 alusel sissenõudmiskulu hüvitamist 40 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab

hagi, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Arvestades seda, et maakohus määras kindlaks kostja, mitte hageja

menetluskulude rahalise suuruse, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).

(allkirjastatud digitaalselt)