2-25-108544/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-108544

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2056 eurot 79 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929);

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg; Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post:

menetlus.bondora@lindeberg.legal

Kostja K.K. (isikukood XXX); XXX, xxxxx, XXX;

e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.K.-lt Bondora AS kasuks välja 26. novembril 2024 tarbijakrediidilepingu nr

BL5118823 tulenev põhivõlgnevus 1800 euro ja sissenõutavaks muutunud viivised 56

eurot 9 senti.

3. Mõista K.K.-lt Bondora AS kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 26. juunist 2025 põhinõudelt 1800 eurolt kuni põhinõude

rahuldamiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Bondora As menetluskulude suuruseks 415 eurot. Mõista K.K.-lt Bondora AS

kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. K.K.-l

tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurolt) tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

2-25-108544

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora AS (hageja) esitas 18. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K.K. (kostja) vastu 2255 euro 87 sendi saamiseks. Kohus koostas 21. märtsil 2025

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas

kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 16. juuni 2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.

Hageja esitas 26. juunil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis esitatud hagiavalduse 30. juuni 2025 määrusega

menetlusse.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26. novembril 2024 tarbijakrediidilepingu nr

BL5118823, mille järgi sai kostja laenu 1800 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras

32,20%, viivise määras 32,20%. Krediidi kulukuse määr on 49,64 % aastas. Kostja pidi laenu

tagastama maksegraafiku alusel 60 osamaksena perioodil 13. detsember 2024 kuni 13. november

2029 kuumaksetena vastavalt graafikule summas 45 eurot 88 senti kuni 70 eurot 89 senti.

Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, olles võlgnevuses vähemalt kolme järjestikkuse maksega

jättes tasumata 13. detsembri 2024, 13. jaanuari 2025, 13. veebruari 2025 ja 13. märtsi 2025 kuu

osamaksed. Hageja saatis 14. veebruaril 2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate andes kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13. märtsini 2025. Kostja võlgnevust ei tasunud ja

hageja luges lepingu ülesöelduks 17. märtsil 2025.

Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev põhivõlgnevus 1800 eurot ja viivis 56 eurot 9

senti. Hageja palus välja mõista ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise alates hagiavalduse esitamisest 26. juunist 2025 põhinõudelt 1800 eurolt kuni põhinõude

rahuldamiseni.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud postkasti panekuga 2.

oktoobril 2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 kalendripäeva

2-25-108544

alates menetlusdokumentide kättetoimetamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg saabus 22.

oktoobril 2025).

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited

lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud

sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale

lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ja õigusabi kulust 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Põhjendatud on

hageja õigusabi kulu 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et viidatud õigusabikulu on

seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohuslane.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 415

(315+100) eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (415 eurolt) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik

2-25-108544