2-24-121969/24 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-24-121969

4535 eurot

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

T. H. hagiavaldus OÜ PARIM AHI vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hageja: T. H., isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: Kalle Oja, Mandatum

Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX

Kostja: OÜ PARIM AHI, registrikood 12755749,

aadress XXX, 10613 Tallinn, e-post: XXX

Kostja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaat Taivo Ruus, Advokaadibüroo Ruus &

Veso, e-post: XXX

Menetlustoiming

Asja lahendamine. Istungimenetlus. Istungi toimumise

ajad XXX ja XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata OÜ PARIM AHI menetluskulude suuruseks 3126,25 eurot ning mõista

vastav summa T. H.-lt välja.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, summas 3126,25 eurot tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-24-121969

ASJAOLUD

1. T. H. esitas 10.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

4040,00 euro saamiseks. Kohus tegi 11.06.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik OÜ

PARIM AHI esitas 16.06.2024 nõudele vastuväite. 20.06.2024 määrusega lõpetati

maksekäsukiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks hagimenetluses.

Kohus kohustas 20.06.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis

2. Hageja esitas 09.07.2024 hagiavalduse milles taotleb kostjalt põhivõla 4040 euro (millest

4000 eurot moodustab 19.04.2024 töövõtulepingu järgi makstud ettemaksu tagastamise nõue

ning 40 eurot sissenõudekulud kohtueelses menetluses VÕS § 1131 lg 1 kohaselt) ning viivise

tasumist VÕS § 113 lg 1 määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

10.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 19.04.2024 suulise töövõtulepingu pliit-soojamüüri

ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud

kalkulatsioonile/eelarvele. Suulist lepingut kinnitasid pooled vastavate sõnumivahetustega.

Kostja kohustus tarnima kõik tööde teostamiseks vajalikud materjalid, materjalide hind

sisaldus hinnapakkumises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 7500

eurot, millest hageja pidi tasuma ettemaksuna 4000 eurot. Vastavalt hageja ja kostja eelnevale

suulisele kokkuleppele tasus hageja eest ettemaksu Stylewolf OÜ 23.04.2024 esitatud arve nr

K061-2024 alusel 24.04.2024. Kostja kohustus teostama tööd perioodil 29.04.2024 kuni

17.05.2024.

Kohe tööde alustamise järel tekkisid probleemid tööde teostamisel, kostja asus nõudma

ligipääsu hageja eluruumidele ning selle võtmeid, seda WC kasutamise ettekäändel. Hageja

märkas, et objektile tulles oli kostja esindajal J. L.-il kaasas alkohol, mida ta töö käigus tarbis.

Lisaks suitsetas kostja esindaja tööd tehes siseruumides. Kostja tööfront oli kogu aeg

segamini ja koristamata, Kõik see tekitas küsimusi usaldusväärsuses ja tööde kvaliteedis.

Pärast kolme päeva tööd kostja objektile ei ilmunud, kuigi 02.05 ja 03.05.2024 olid

tööpäevad. Tunnistaja E. A. juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja tööd ei vasta ilmselt

nõuetele ning et kostja kasutab defektiga materjale. Hageja ja E. A. teostasid 03.05.2024 koos

objekti esmase ülevaatuse, selleks ajaks oli kostjal laotud 3 rida kive. Hageja ja tunnistaja

fikseerisid, et kivide read olid kõverad, osa paigaldatud kive ebakvaliteetsed, olles kõverad,

propelleris või kahjustatud glasuuriga. Avastades silmnähtavad puudused kostja töös, lasi

hageja kostja tööd üle vaadata asjatundjal, tase 5 pottsepp-meistril T. R. l, kes kinnitas tööde

ja kasutatud materjalide ebakvaliteetsust.

Lähtudes nii enda tähelepanekutest kui asjatundja arvamusest ütles hageja kostjaga

töövõtulepingu 06.05.2024 üles, seoses kostja poolt töövõtulepingu olulise rikkumisega, mis

seisnes töödes avastatud olulistes puudustes. Kostja lahkus 06.05.2024 objektilt ning viis

kaasa kõik temale kuuluvad seadmed ja materjalid.

Mandatum Õigusbüroo OÜ esitas hageja nimel 22.05.2024 kostjale nõudekirja ettemaksu

tagastamiseks. Kostja ettemaksu ei tagastanud.

Lähtudes asjatundjalt T. R. saadud hinnangust, et kostja teostatud tööd (pliit-soojamüüri 3

rida laotud kive) ei ole kasutatavad ebakvaliteetsuse tõttu, lammutas hageja tehtud tööd ning

utiliseeris materjali.

2-24-121969

Hagi täienduse kohaselt, seisnesid olulised puudused alljärgnevas:

1) Kostja kasutas defektiga materjale (kostja poolt objektile toodud potikivid olid väga

kõverad, suuruselt erinevad (kuni 5,5 mm suuruste vahega) ja osaliselt kahjustatud glasuuriga.

Ka juba paigaldada jõutud potikividest olid osad kahjustatud glasuuriga ja kõverad;

2) Juba laotud osas oli kivide read kõverad, vuugivahede laiused erinevad;

3) Pliidi-soojamüüri ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, mitte pottsepatöödeks kasutatavat

savi-liiva mörti;

4) Pliidi ja korstna vahel kasutati tavalist villa, mitte tulekindlat paisuvilla.

Eelloetletud olulised puudused olid teostatud töödes ja materjalide valikus. Lisaks sellele olid

olulised puudused ka tööde protsessis, mis seisnesid järgmises: kostja esindaja J. L. tarbis töö

ajal objektil alkoholi; kostja esindaja J. L. suitsetas objetil (siseruumides); kivide ladumisel

kasutati professionaalidele mittekohaselt puidust tikke ja kiile.

Hageja möönab, et eraldi loetletud puudusi ta kostjale lepingu ülesütlemisel 06.05.2024 ei

kirjeldanud.

3. Kostja esitas hagile vastuse, kus ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja märgib, et

hagiavalduse väited on täielikult tõendamata. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeõigust, hagis

on välja toodud ja tõenditega tõendatud, et pliidi ja soojamüüri ettemaksu tasus kostjale OÜ

Stylewolf. Seega ei ole hagejal nõuet kostja vastu, sest hageja ise kostjale ettemaksu ei

tasunudki. Hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi nõudeõiguse puudumise tõttu.

Kostja olulist lepingurikkumist hageja millegagi tõendanud ei ole. Kostja ei rikkunud

hagejaga sõlmitud lepingut. Hageja ei öelnud kostjaga sõlmitud lepingut üles kostja

rikkumise tõttu. Kostja ei hoidnud midagi hageja ülesütlemise tõttu kokku ega ole midagi

alusetult omandanud. Vastavalt hinnapakkumisele oli ehitustööde maksumus kokku 7500

eurot. Sellest ainuüksi hageja objektile tarnitud ja hiljem hävinenud materjali kulu on

rohkem, kui Stylewolf OÜ poolt tasutud ettemaks. Seega on ilmne, et lepingu põhjuseta

lõpetamise tõttu kostja midagi ise omandanud ega säästnud ei ole

Kokkulepitud tööperiood oli 21 päeva. 02.05.2024 ja 03.05.2024 tegeles kostja juhatuse liige

hageja objektile vajalike materjalide soetamisega kaubandusest. Pooled suhtlesid ka 03.05-

05.05.2024 seoses kostja juhatuse liikme J. L. XXX. Vahetatud sõnumites ei teinud hageja

kostjale mitte mingeid etteheited seoses tööga või tööajaga. 06.05.2024 teatas hageja kostjale

ilma igasuguse täiendava põhjenduseta, et palub kostjal objektilt lahkuda. Kostja küsis

korduvalt tööde lõpetamise ja lepingu ülesütlemise põhjuste kohta, kuid ei saanud mitte

mingisugust vastust. Põhjendusteta korraldus tööd lõpetada oli kostja jaoks kummaline ja

täiesti arusaamatu, kuna kostja tunneb hagejat pikka aega ja on temale ehitanud erinevaid

küttekehi viimase 15 aasta jooksul.

Kostja saatis 10.05.2024.a hagejale põhjaliku e-kirja, paludes teatada, mis oli lepingu

lõpetamise põhjuseks, kuid ei saanud vastust. Alles 22.05.2024.a ehk nädalaid pärast lepingu

ülesütlemist saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja, milles oli märgitud, et kellegi

tundmatu asjatundja hinnangul olid kostja valmistataval algusjärgus pliit-soojamüüril

seletamatud puudused. Selleks ajaks ei olnud alustatud pliit-soojamüüri enam olemas. Samuti

on hävitatud selle rajamiseks kasutatud materjal. Esimest korda nägi kostjakirjeldusi tema

alustatud töö väidetavate puuduste kohta talle hagimaterjalide kätte toimetamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, analüüsinud asjas esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

2-24-121969

5. Kohus on asja lahendamisel arvestanud ja hinnanud alljärgnevaid tõendeid: Hagiavalduse

lisad 1-16; hagivastuse lisad nr 1-7; hageja 09.09.2024 seisukoha lisa nr 1, 22.04.2025 hageja

seisukoha lisad 1 ja 2, tunnistajate R. M., H. P., E. A. ütlused.

6. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:

6.1 Hageja ja kostja on sõlminud suulise töövõtulepingu 19.04.2024 pliit-soojamüüri

ehitamiseks aadressil XXX, Pärnu, vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud

kalkulatsioonile/eelarvele ja kokkulepitud koguhinnale 7500 eurot. Kostja pidi tarnima ja ka

tarnis materjalid, mis sisalduvad kalkulatsioonis.

6.2 Poolte kokkuleppe kohaselt oli tööde kogumaksumuseks 7500 eurot, millest hageja pidi

tasuma ettemaksuna 4000 eurot. Vastavalt hageja ja kostja eelnevale suulisele kokkuleppele

tasus hageja eest ettemaksu Stylewolf OÜ 23.04.2024 esitatud arve nr K061-2024 alusel

24.04.2024.

Kuigi kostja tunnistab, et ettemaksu tasus Stylewolf OÜ, on kostja menetluses vaidlustanud,

kas hagejal on nõudeõigus.

6.3 Kostja kohustus teostama tööd perioodil 29.04.2024 kuni 17.05.2024.

Poolte vahel on vaidlus, kas 02.05 ja 03.05.2024 kostja töötas või mitte. Kostja väidetel

tegeles ta vastavatel päevadel hageja objektile vajalike materjalide soetamisega

kaubandusest.

6.4 Ei ole vaidlust, et kostja seaduslik esindaja tarbis objektil lahjat alkoholi, kuid poolte

vahel on vaidlus, kuidas sellist tegevust käsitleda, s.o kas selline tegevus saab olla lepingu

rikkumine, sealjuures oluline lepingu rikkumine. Samuti on poolte vahel vaidlus, kas neil oli

kokkulepe, et kostja seaduslik esindaja võis õlut tarbida. Hageja väidab, et sellist kokkulepet

ei olnud ja ta ka mainis kostjale, et ta ei tarbiks objektil õlut. Kostja väidab, et pooltel oli

kokkulepe ja mitte ühtegi pretensiooni hageja kostjale õlle tarbimise kohta ei esitanud.

6.5 Ei ole vaidlust, et hageja ei kirjeldanud töö puudusi 06.05.2024 lepingu ülesütlemisel.

7. Poolte vahel on vaidlus:

7.1 kas kostja esindaja suitsetas objektil ruumis sees.

7.2 Kas tööfront oli koristamata ja kas seda võib käsitleda lepingu rikkumisena.

7.3 Et kohe tööde alustamisel tekkisid probleemid tööde teostamisel. Kostja märgib, et mitte

mingisuguseid probleeme enne, kui hageja ootamatult lepingu üles ütles, ei esinenud.

7.4 Poolte vahel on vaidlus, kas teostatavad tööd olid puudustega ning kas tegemist on

erakorralise lepingu ülesütlemisega või korralise lepingu ülesütlemisega.

7.5 Poolte vahel on vaidlus, kas kostja midagi lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või

mitte, kas kostja oleks saanud materjale veel teistel objektidel kasutada.

Hageja nõudeõigus

8. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada kostja vastu töölepingust tulenevalt ettemaksu

tagastamise nõue.

9. Poolte vahel pole iseenesest vaidlust, et Stylewolf OÜ on tasunud hageja eest kostjale

ettemaksu 23.04.2024 esitatud arve nr K061-2024 alusel ja seda 24.04.2024. Tõenditest

nähtuvalt oli kostja teadlik ja nõus, et ettemaksu tasub OÜ. Samuti oli pooltel kokkulepe, et

arve selgitus ei sisalda viidet ettemaksule. Seega on tegemist kohtu hinnangul kolme poolse

kokkuleppega, et hageja eest tasub kostjale ettemaksu Stylewolf OÜ. Kuna tegemist on

suulise töövõtulepinguga, ei pidanud olema ka vastav sisuline poolte kokkulepe eraldi

kirjalikult fikseeritud, vaid seda saab lugeda üheks punktiks lepingus. Seega kohtu hinnangul

2-24-121969

saab OÜ omada ka nõudeõigus kostja suhtes, mis ei muuda teda aga töövõtulepingu kohaselt

tellijaks. Oluline ei ole antud juhul ka arve selgitus, vaid kuidas pooled on arve tasumise

eesmärgist aru saanud, oluline on kolme osapoole tahe. Kohtu hinnangul tuleneb tõenditest

selgelt, et kolme poole tahe oli see, et OÜ Stylewolf tasub hageja eest ettemaksu pliit-

soojamüüri teostamises eest hagejale. OÜ on esitanud ka menetluses kinnituse, et loovutab

kõik enda õigused, seoses kostjale tasutud 4000 euroga hagejale. Kohus möönab, et vastav

kinnitus ei ole oma sisult kõige korrektsem, kuid on aru saada, et OÜ Stylewolf on andnud

hagejale õiguse esitada OÜ poolt kostjale tasutud ettemaksu nõue OÜ asemel, loovutanud

enda nõudeõiguse.

Kohus on tuvastanud:

10. Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping pliit-soojamüüri ehitamiseks. aadressil

XXX, Pärnu vastavalt kostja 14.04.2024 esitatud kalkulatsioonile/eelarvele ja

kogumaksumuse kokkuleppele. Tingimustena oli kokkulepitud, et pliit-soojamüür tuleb

ahjupottidest, osaliselt elevandiluu pottidest, osaliselt lihtpottidest. Soemüür vooderdatud

seesplaatidega. Kokku oli lepitud ka tööde teostamise aeg (21 päeva, ajavahemik 29.04.2024

kuni 17.05.2024) ja kogumaksumus 7500 eurot ning ettemaks summas 4000 eurot. Muid

tingimusi töövõtuleping ei sisalda ning hageja ei ole ka tõendanud, et pooled oleks kokku

leppinud eraldi veel mingisugustes tingimustes.

11. Vastavalt VÕS § 635 lg 1, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

12. Hageja on kolmanda isiku vahendusel ettemaksu tasunud. Kostja on alustanud töödega.

Seega mõlemad pooled on enda lepingulisi kohustusi asunud korrektselt täitma.

13. Hageja on kostjale etteheitnud, et kostja ei teinud töid 02.05 ja 03.05 2024, kuigi need olid

tööpäevad. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaoludest (hageja pole tõendanud), et kostja oleks

kuidagi töödega venitanud. Pealegi ei nähtu tõenditest, et kokku oli lepitud kindlad töötunnid

ja päevad, vaid kokku oli lepitud tööde teostamise ajavahemik. Tööd pidi olema valmis

17.05.2025 .Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei oleks jõudnud töödega valmis kokku lepitud

kuupäevaks. Lisaks on kostja välja toonud, et ta tegeles 02.05 ja 03.05 kaubandusest

materjalide soetamisega ning on lisanud selle tõestamiseks ka arved. Hageja väide, et

03.05.2024 ei saanud kostja materjale soetada, kuna pidas oma sünnipäeva, ei ole

põhjendatud, tegemist on oletusega.

14. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kuidagi märku andnud kostjale, et talle ei sobi objektil

lahja alkoholi tarbimine ja et kostja oleks objektil sees suitsetanud, või et töökoht oleks olnud

ebamõistlikult korrast ära. Praegusel juhul hageja väidab üht, kostja teist, ka tunnistajad on

andnud erinevaid tunnistusi. E. A. väidab, et kostja suitsetas objektil sees ja töökoht oli

korrast ära. R. M. on tunnistanud, et kostja ei suitsetanud ruumides sees, vaid ainult õues,

enda autoukse juures. Tõendamiskoormis on siiski antud asjas hagejal, kui ta väidab, et selline

kostja käitumine on käsitletav ühe osana lepingu rikkumiseks ja oli aluseks muuhulgas ka

lepingu ülesütlemisel.

Kohtu hinnangul ei oleks ka tegemist lepingu rikkumisega, mis annaks aluse leping

erakorraliselt üles öelda. Pooled ei ole kokku leppinud, et selliseid asjaolud oleks käsitletavad

lepingu rikkumisena. Tõenditest ei nähtu ka seda, et isik oleks purjus olnud, et oleks

kannatanud töövõtulepingus kokkulepitud töö tegemine.

Kohtu hinnangul ei ole kostja sekkunud kuidagi ka hageja eraellu, nagu hageja väidab. Täiesti

loomulik on võtmete küsimine objektile juurdepääsuks. Tellija peaks võimaldama tööde

teostajale ka inimväärsed tingimused, s.o nt. wc kasutamise. Kuna kostja oli hageja

2-24-121969

abikaasaga olnud head sõbrad, pole midagi imelikku ka selles, et kostja hagejat enda

sünnipäevale kutsus, vaid tegemist oli hea tahte märgiga.

15. Hageja väidab, et tal oli õigus töövõtuleping erakorraliselt üles öelda 06.05.2024, VÕS §-

de 116, 196 ja 655 lg 2 alusel, kuna kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud ning kuivõrd

töövõtulepingu ülesütlemine toimus kostja süül, siis on hageja õigustatud nõudma tagasi

kostjale makstud ettemaksu. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus kostja oli paigaldanud

potte väga kõveralt, neid sobitamata, kasutanud paigaldamisel väga kõveraid ja kahjustatud

glasuuriga potte ning üritades seda ka teibiga üle kleepides varjata, ei saanud hageja eeldada,

et kostjal oleks kavatsus need puudused kõrvaldada.

Hageja on seisukohal, et tegemist oli alljärgnevate oluliste lepingu rikkumistega, lisaks

töökorralduslikele (alkoholi tarbimine, suitsetamine, kivide ladumisel kasutati

professionaalidele mittekohaselt puidust tikke ja kiile), mis õigustasid lepingu erakorralist

ülesütlemist:

15.1 Kostja kasutas defektiga materjale (kostja poolt objektile toodud potikivid olid väga

kõverad, suuruselt erinevad (kuni 5,5 mm suuruste vahega) ja osaliselt kahjustatud glasuuriga.

Ka juba paigaldada jõutud potikividest olid osad kahjustatud glasuuriga ja kõverad;

15.2

Juba laotud osas oli kivide read kõverad, vuugivahede laiused erinevad;

15.3 Pliidi-soojamüüri ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, mitte pottsepatöödeks

kasutatavat savi-liiva mörti;

15.4 Pliidi ja korstna vahel kasutati tavalist villa, mitte tulekindlat paisuvilla.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja töös oleks esinenud sellised puudusi,

mis oleks andnud aluse ja õiguse töövõtuleping erakorraliselt üles öelda. Hageja poolt on kõik

esile toodud väidetavad puudused tõendamata. Kohus on selgitanud hagejale

tõendamiskoormist ja juhtinud tähelepanu, et hageja esitatud tõendid ei pruugi hageja nõuet

piisavalt tõendada. Hageja on kinnitanud, et rohkem tõendeid kohtule esitada ei ole.

17. Vastavalt VÕS § 116 lg 2, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:

1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta

õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse

rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge

samadel asjaoludel samuti ette näinud;

2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;

3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;

5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114

nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul

kohustust ei täida.

18. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud töövõtulepingu rikkumine kostja poolt, veel vähem

oluline lepingu rikkumine.

19. Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja kasutas defektiga materjale (kõveraid,

erineva suurusega ja kahjustatud glasuuriga potikive), et laotud osas olid kivide read kõverad,

vuugivahede laiused erinevad või et kostja oleks kasutanud lubamatuid või ebakorrektseid

töövõtteid.

Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud asjatundja T. R. arvamus puudusi kostja

töös. Arvamusest ei ole võimalik tuletada, kuidas ning millele tuginedes on T. R. sellisele

2-24-121969

arvamusele jõudnud. Puuduvad viited õigusaktidele, normidele ja standarditele. Pole võimalik

aru saada, kuidas on saadud arvamuses märgitud mõõtmistulemused. Kohtu hinnangul on

tegemist pigem seisukohaga, mis sisaldab T. R. enda üldisi subjektiivseid tähelepanekuid

(potikivid olid ilmselt ebakvaliteetsed, tööde käigus oli kasutatud mittekohast materjali

(kivide ladumiseks kasutati tavalist müürisegu, pottide mõõtmed kõikusid üle 5 mm ning

pottide rivistamiseks kasutati puidust tikke ja kiile, tellistest ehitamine oleks olnud tehniliselt

täiesti võimalik).

Kohus on juhtinud hageja tähelepanu, et kohtu hinnangul ei pruugi vastav tõend sellisel kujul

hageja väiteid piisavalt tõendada. Hageja ei ole ka kasutanud võimalust asjatundja kohtusse

kutsumiseks.

Pealegi on hageja kostja tehtud töö lammutamisega võtnud ära objektiivsed võimalused

kostjal ennast hageja etteheidete eest kaitsta ning oluliselt raskendanud võimalusi kostjal oma

väiteid tõendada. Kostjal ei jäänudki muud üle, kui esitada hinnang hageja poolt esitatud

asjatundja arvamusele. Seega on hageja etteheited kostja poolt esitatud tõenditele (Andres

Selli hinnang ning Matti Malm arvamus), kui asjasse puutumatutesse asjakohatud. Kohus

hindab kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis. Kuna objekt on lammutatud ei ole võimalik

seda enam hinnata ka MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse poolt kokku kutsutav sõltumatu

komisjon.

Samuti on hageja endalt võtnud ära võimalusi oma väiteid tõendada. Õige on küll hageja

esindaja väide, et eksperthinnang pole menetluses ainus kohane tõend, kuid antud vaidluses

oleks olnud see siiski kõige efektiivsem. Samuti oleks väga asjakohane olnud antud juhul

paikvaatlus. Paikvaatlus oleks andnud ka võimaluse kostjal esitada vastuväited, praegu saavad

kostja vastuväiteid põhineda suuresti vaid fotodel nähtavale ja asjatundja arvamuse

ümberlükkamisel.

Nagu eelnevalt märgitud, asjatundja arvamus esitatud kujul ei tõenda hageja väiteid, lisaks

eelnevatele märkustele arvamuse kohta, märgib kohus, et tema ei näe lisatud fotodelt, et potid

oleks kõveralt laotud või vuugivahed oleksid erinevad. Mis puudutab glasuuri kahjustust, võis

see tekkida ka siis, kui teibid olid juba pottide peale paigaldatud ning kahjustuse võis tekitada

igaüks, kes objektil käis, seda ka kogemata. Antud juhul on hageja sõna kostja vastu, et just

kostja oli süüdi kahjustunud poti paigaldamises ja üritas seda varjata. Asjaolu kohta, et ka

muu materjal oli kahjustatud, pole hageja üldse tõendeid esitanud.

Mis puudutab veel asjatundja arvamust, siis kostja ning samuti ka tunnistaja R. M. on

selgitanud, miks on üldse teibid paigaldatud. Nt on kirjeldatud tunnistaja poolt, et teip on väga

hea, sest tihti jääb töökäsi puudu, kuskilt on vaja midagi kinnitada, fikseerida. Kindlasti ei

olnud need paigaldatud puuduste varjamiseks.

Kasutatud tikkude kohta selgitas tunnistaja R. M., et tikkudega saab seda teha, et kui pott on

oma mõõtudelt natuke erinev, siis kui paned tiku kahe poti vahele, saab potti tõsta kas näiteks

pool millimeetrit või kümnendik millimeetrit (potid hälbivad alati oma mõõtmetest teatud

määral). Tikud on kasutusel, et potirida oleks ülevalt loodis. Tikkude panemisega tekivad

pottide vahele loomulikult väikesed vahed, need väikesed vahed, mis pottide vahele tekivad

tänu sellele, et me tasakaalustame neid tikkudega, need lähevad pärast vuukimisele, see

täidetakse vuugiseguga ja need vahed jäävad visuaalselt väga ilusad.

Samuti on sama tunnistaja andnud tunnistusi, et tavalise müürisegu kasutamine pliidi-

soojamüüri ehitamisel ei ole väär töövõte. Tunnistaja on ka kirjeldanud, et kasutati müürisegu

(Weber Ml00/600) ja ka osaliselt betooni, et fikseerida pliidijalad ja soemüüri tagumine külg.

Betooni ja müürisegu kasutamine esimese ahjupoti rea paigaldamisel on tavapärane ja laialt

levinud võte. Samuti ei pea igal juhul kasutama pliidi ja korstna vahel tulekindlat paisuvilla,

see oleneb objektist. Kostja on märkinud, et nad villa ei kasutanud, sest seal joonpaisumist ei

oleks toimunud. Kostja poolt esitatud Andres Selli arvamuses on märgitud, et tulekindel

paisuvill on pottsepa sõnavaras üldse tundmatu mõiste. Erinevate temperatuuridega pindade

2-24-121969

eraldamiseks on mitmeid võimalusi. Seda, et kostja oleks hagejale peale surunud pottidest,

mitte tellistest pliit-soojamüüri ehitust ei ole samuti hagejal mitte millegagi tõendatud. Näha

on, et asjatundja on oma arvamuse koostamisel lähtunud paljuski just hageja paljasõnalistest

väidetest.

20. Kohus on seisukohal, et on usutav kostja väide, et erinevates koolkondades kasutatakse

erinevaid töövõtteid. Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et kostja poolt kasutatud

töövõtted oleksid keelatud või ebaefektiivsed ning ei oleks andnud kokkulepitud tulemust.

Hageja ei võimaldanudki kostjal saavutada töövõtulepingus kokkulepitud tulemust.

Hageja poolt esitatud asjatundja poolt ebapädevalt koostatud arvamus ning tunnistaja E. A.

ütlused ei tõenda hageja väiteid. Asjatundja T. R. on küll 5 taseme pottsepp, kuid tema

esitatud arvamus on koostatud ebapädevalt, nagu kohus on eelnevalt mitmeid kordi välja

toonud.

Kohtu hinnangul ei ole E. A. ütlused, mis puudutavad pliit-soojamüüri ehitust nõnda

usaldusväärsed, kui tunnistaja R. M.-i. E. A.-l puudub igasugune ehitusalane haridus. R. M.

on tunnistuste andmise ajaks aga jõudnud 4 kategooria pottsepa tasemeni. Samuti on

selgunud, et E. A. on tutvunud eelnevalt toimikuga. Kohus ei jäta seetõttu vastava tunnistaja

ütlusi küll tõendite hulgast välja, kuid vastav asjaolu kahandab kindlasti tunnistaja ütluste

usaldusväärsust, kuna tunnistaja võib tahes tahtmata olla mõjutatud nähtud kohtutoimiku

materjalidest. Hageja viide, et R. M.-i ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta ise teostas töid ja

on kostja hea tuttav, ei muuda vastava tunnistaja ütlusi kohtu silmis ebausaldusväärseteks.

Kohtul ei ole põhjust eeldada, et vastav tunnistaja annaks valeütlusi.

21. Kokkuvõtlikult, kohtu hinnangul ei ole hageja poolt kostjale etteheidetud puudused

tõendatud ning seega ei olnud hagejal õigust töövõtulepingut erakorraliselt üles öelda.

22. Lisaks on hageja vaid üldsõnaliselt viidanud, et tal oli põhjus eeldada, et teine pool ei

täida kohustusi ka edaspidi. Samuti pole tõendatud, milline oli see konkreetne kohustuse

rikkumine, mis oli hageja huvi püsimise eelduseks. Hageja on vaid märkinud, et nähes olulisi

puudusi ja rasket hooletust kostja töödes ning materjalide ebakvaliteetsust, otsustas ta, et

kostja poolt tööde teostamise jätkamisel ei saa eeldada ei tööde kvaliteeti ega selle õigeaegset

valmimist.

Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei olnud hagejal põhjust eeldada, et töö ei valmi

tähtajaliselt, või et valmiv töö ei oleks kvaliteetne.

Seega oleks pidanud igal juhul hageja andma ka kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks kostjale

mõistliku tähtaja, mida aga hageja pole teinud. Hageja on lihtsalt öelnud 06.05.2025 kostjale,

et talle kostja tehtav töö ei sobi ning lammutanud kostja töö isegi enne nõudekirja esitamist

kostjale.

Kostja (samuti tunnistaja R. M. ) on selgitanud, et nt. vigastatud ahjupoti vahetamine ei ole

üldse keeruline.

23. Kohtu hinnangul ei tegutse üks nn. keskmine inimene, kellele on tehtud puudustega töö

selliselt nagu hageja. Iga tavainimene oleks jätnud puudustega töö alles, kui tõesti sellised

puudused, mis, hageja väidab, esinesid.

Kostja poolt tehtud töö lammutati hageja poolt isegi enne nõude esitamist kostjale. Kohtu

hinnangul pole see hea usuga kooskõlas käitumine.

Kuigi hageja märgib õigesti, et tegemist on tarbijatöövõtu lepinguga VÕS § 635 lg 4 kohaselt.

(Vastavalt VÕS § 635 lg 4, tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses

tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse

osutamine tarbija vallasasja suhtes) ja VÕS § 644 ja 645 näeb tarbijatöövõtu puhul ette

2-24-121969

erisätted, siis ei võta ainuüksi asjaolu, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga, ära hageja

vastutust ja kohustust käituda lepingulises suhtes hea usu põhimõttega kooskõlas.

Kohtu hinnangul oleks pidanud hageja lepingu ülesütlemisel 06.05.2025 vähemalt selgitama,

miks hageja lepingu üles ütleb ja näitama hagejale väidetavaid puudusi. Samuti võimaldama

kostjal puudused kõrvaldada, kui need tõesti eksisteerisid.

Iseenesest on õige hageja viide, et vastavalt VÕS § 644 lg 1 teise lause kohaselt,

tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

kahe kuu jooksul ja õigus on puudustele töös tugineda ka juhul kui puudusi täpselt ei kirjelda.

Samas, tõenditest nähtub, et hageja teadis kõigist väidetavatest puudustest juba lepingu

erakorralisel ülesütlemisel, lihtsalt ei suvatsenud kostjat nendest teavitada ning anda

võimalust puudusi kõrvaldada. Istungil vastas hageja kohtule, et võttis enne juba otsuse vastu,

et ei soovi, et kostja edasi ehitab. Kohtu hinnangul ei ole selline hageja käitumine tavapärane.

Tundub, nagu olekski hageja eesmärgiks võtnud enne kostja töö lammutada, kui teavitada

kostjat väidetavatest puudustest, mille kohta kostja oleks saanud esitada vastuväited, kui

tehtud töö oleks olnud veel olemas.

24. VÕS § 647 lg 1 kohaselt, töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. (2)

Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö

tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

25. Kohtu hinnangul, kui ka kostja töös oleks esinenud puudused, ei oleks olnud hagejal

õigust ilma täiendava tähtaja määramiseta lepingut üles öelda.

Hageja on vaid paljasõnaliselt viidanud, et kostja poolt ebakvaliteetsete tööde parandamine

(pigem uuesti tegemine) oleks olnud kaheldav, kindlasti aga hagejale kui tellijale

põhjendamatuid ebamugavusi tekitav, segades abihoone remonti. Hageja ei ole mitte

millegagi tõendanud, et kostjale tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks oleks tekitanud

talle põhjendamatuid ebamugavusi.

Vastavalt VÕS § 196 lg 1, kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

VÕS § 196 lg 2 kohaselt, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub

lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks

määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva

seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.

Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, VÕS § 116 lg 2p 2-4 juhte ei esinenud.

Samuti VÕS § 116 lg 4 tulenevalt ei ole lubatud lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool

kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju.

26. Vastavalt VÕS § 655 lg 1 tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on

töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha

arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

VÕS § 655 lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on

lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.

2-24-121969

27. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud, ei ole antud asjas

kohaldatav VÕS § 655 lg 2, vaid antud asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 655 lg 1.

Seega, puudustega töö tegemine kostja poolt ei ole tõendatud. Küll oli õigus tellijal igal hetkel

tööleping üles öelda korraliselt.

28. Hageja on märkinud, et kui ka kohus peaks leidma, et tegemist on korralise

ülesütlemisega, siis kostjal ei ole õigust arvata tagastamisele kuuluvast ettemaksust maha

töövõtulepingu täitmiseks tehtud kulusid, kostja ei ole tõendanud kulude tegemist hagejaga

sõlmitud lepingu täitmiseks ega ka asjaolu, et tal puudus võimalus materjalide (juhul kui need

olid kvaliteetsed) ja tööjõu kasutamiseks muul otstarbel.

Hageja on ka märkinud, et iseenesest aktsepteeris ka kostja ise lepingust taganemist lepingu

rikkumise tõttu, seda oma vastavate tegudega 06.05.2024. Nimelt näitab kostja nõustumist

lepingust taganemisega asjaolu, et kostja võttis ilma vastuväiteid esitamata kaasa korraga kõik

oma töövahendid ja materjalid. Seega kostja aktsepteeris, et ta saab neid materjale kasutada

ise oma majandustegevuses.

29. Kohus märgib, et tunnistaja H. P. ütlustega on tõendatud, et tegelikult käskis hageja ise

kõik materjalid objektilt kaasa võtta, mitte see polnud kostja algatus. Kostja on pakkunud ka

pärast hagejale teatud materjalide, mida hageja saaks kasutada, hagejale jätmist tasuta, kuid

hageja on sellest keeldunud. Kohtu hinnangul ei näita asjaolu, et kostja nõustus materjalid

kaasa võtma, et ta on teinud hagejale puudustega töö või aktsepteerib, et ta saab mujal

materjale kasutada.

30. Vastavalt VÕS § 655 lg 1, juhul kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal

õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud üksnes see, mille ta lepingu

ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või

oleks võinud mõistlikult omandada.

31. Kohus märgib, et hageja on läbivalt kostjat süüdistanud puudustega töös ning tuginenud

oma nõudes VÕS § 655 lg 2-le, mitte lg 1. Seega on kohus tuvastanud, et hageja on käitunud

ebaõigesti, öeldes lepingu üles erakorraliselt. Hagejal puudus õiguslik alus lepingut

erakorraliselt üles öelda. Hageja on ka märkinud, et kostja töö ei olnud üldse kasutatav ega

kasulik hagejale, samas pole hageja oma väiteid mitte millegagi tõendanud. Vastav asjaolu, et

hagejal ei olnud õigust lepingut erakorraliselt üles öelda, aga ta on sellele läbivalt tuginenud,

annab kohtu hinnangul ka kostjale suurema õiguse kokkulepitud tasu nõudmiseks, sest kostja

ei ole omalt poolt lepingut rikkunud. Hagejal ei ole õigust nõuda tasutud ettemaksu

tagastamist, kui ta just ei tõenda, et kostja on tõe poolest kokku hoidnud lepingu üles

ütlemisega. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Kostja on omalt poolt üritanud tõendada, et

sellise erakorralise (mitte korralise) ülesütlemise tagajärjel ei ole kostja midagi kokku

hoidnud, ei ole kasu saanud, vaid isegi kandnud kahju, kuna ajaks kui leping üles öeldi, olid

kostja kulutused juba suuremad, kui tasutud ettemaks.

32. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt tõendanud, et ta ei saanud lepingu ülesütlemises kasu.

Hageja on jätnud tähelepanuta, et kokkulepitud oli lõpuks koguhind, ehk 7500 eurot,

Kalkulatsioon sisaldas vaid materjali, mingil määral transpordi kulu, kuid tõenditest nähtuvalt

on kokkulepitud lõpuks koguhind, mitte ei olnud kokkulepet iga tööaja- ja materjaliühiku üle

detailse kuluarvestuse pidamises. Seega ei pidanudki ka algne kalkulatsioon ja kostja poolt

pärast lepingu ülesütlemist esitatud kalkulatsioon täpselt kattuma. Kostja oli ühe konkreetse

kogusumma kokku leppimisel võtnud riisiko, et kulud võivad minna suuremaks. Kohus

nõustub kostjaga, et kostjal on raskendatud kõigi täpselt ülesütlemise ajaks tekkinud kulutuste

tõendamine just selle pärast, et kokku oli lepitud üks konkreetne lõppsumma. Pealegi ei

küsinud hageja lepingu lõppemisel kostjalt teostatud tööde aruannet, kostja ise esitas

kalkulatsiooni kostjale. Hageja, selle asemel, et nõuda kalkulatsiooni kohta selgitusi, kui ta

sellega ei nõustunud, lasi tehtud tööd lammutada ning esitas alles nõudekirjas vastuväite, et

kostja esitatud kalkulatsiooni hageja ei aktsepteeri.

2-24-121969

Kostja poolt tehtud kalkulatsioonist nähtub kohtu hinnangul piisavalt, et lepingu üles ütlemise

ajaks oli ilmselt ettemaks ka tööde, materjali ja transpordi peale ära kulunud. Hageja ei ole ise

küsinud lepingu ülesütlemisel, ajal kui kostja poolt tehtud töö oli veel olemas ning oleks

olnud ka võimalik anda näiteks asjatundja hinnang, palju on materjali ja võimalikku tööaega

kulunud, kostjalt tööde aruannet. Hageja väited, et kostja ei ole üldse tõendanud materjalide

ostmist on põhjendamatud. Vaidlust ju pole, et materjal hageja objektil oli, samuti on kostja

esitanud ka mõned arved ostetud kauba kohta, seda küll tõendamaks tööga tegelemist 02.05 ja

03.05.2024, kuid nendest tõenditest nähtub samuti, et materjali soetati.

Kostja oli arvestanud hageja objektil tööde teostamisega, seega ei saanud kostja võtta vastu

samal ajal ka muid töid, materjal oli soetatud hageja objekti jaoks. Kuna materjal kästi hageja

poolt kaasa võtta, tekkisid kostjal ka nn tühisõidud objektile, mida on tunnistanud ka

tunnistaja H. P.. Kuna igaks objektiks soetatakse konkreetne materjal, konkreetses koguses, ei

ole asjakohased ka hageja viited, et kostjal oleks pidanud materjalide ladustamiseks olema

ladu või muu vastav koht. Kohtu hinnangul on ka usutav asjaolu, et nt. betoon, ahjusegu ja

muu taoline materjal muutub ruttu kasutuskõlbmatuks, kui vastavad pakendid on juba avatud,

seda on ka kohtunik ise kogenud koduste tööde teostamisel, samuti on õige kostja väide, et

materjalil on säilivusaeg. Kostja on samuti selgitanud, et pliit tuli elevandiluu pottidest ja

soemüür lihtpottidest, enamus pliiti oli juba valmis, pliit oli kolm rida ja pliit oligi kolme rea

kõrgusel projekteeritud. Teatavasti ka materjali kogused ostetakse konkreetse objekti jaoks.

Kuna enamus pottidest oli juba kasutatud ära hageja objektil, siis seega enam ei oleks

terviklikku küttekollet olnud võimalik järelejäänud materjalist ehitada ja selle materjali

arvelt, mis järgi jäi kostja kasu ei saanud. Kostja on andnud hageja poolt lepingu lõpetamisel

koheselt võimaluse hagejal võtta endale ka osa materjalist (nt. ahjuuks), mida hageja oleks

saanud ka edaspidi kasutada uue pliit-soojamüüri ehitamisel, hageja on sellest aga keeldunud,

väites et materjal on ebakvaliteetne, mida hageja pole aga tõendanud.

Seega, kohus loeb tuvastatuks, et kostja ei säästnud midagi hageja poolt lepingu

ülesütlemisega, ning kostjal on õigus mitte tagastada hageja poolt tehtud ettemaksu.

33. Kuna kohus jätab hageja nõude rahuldamata, ei rahulda kohus ka hageja

sissenõudmiskulude nõuet ega viivisenõuet. Hagejal ei ole õigus nõuda kohtuväliste kulude

hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 40 eurot.

Menetluskulud

34. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

35. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna menetluskulud jäävad

hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

36. 18.09.2025 kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, palub kostja mõista

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3126,25 eurot, mis koosneb

õigusabikuludest (15,25 h), kostja esindaja tunnihind on 205 eurot tunnis (km ei lisandu).

Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitatud.

37. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise

esindaja tunnitasu suurust 205 eurot (ilma km) saab lugeda mõistlikuks ja advokaadile

kohaseks tunnihinnaks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva

2-24-121969

tsiviilasja keerukust ja mahtu, kostja esindaja reaalselt tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht vastab kostja lepingulise esindaja märgitud kulude suurusele

ja kulunud ajakulule.

Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 3126,25 eurot.

38. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on

esitanud kohtule oma hagivastuses 29.07.2024, TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab

kohus, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

1. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Brigitta Mõttus

Kohtunik