3-25-3239/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3239

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Suursaatkonna Moskvas 08.08.2025

otsuse ning Välisministeeriumi 24.09.2025 otsuse

tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata kaebaja

21.07.2025 viisataotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X , esindaja Vladimir Makarov

Vastustaja – Välisministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X. X määruskaebus menetlusse.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.10.2025

määrus muutmata.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja nimi on asendatud

tähemärgiga.

Selgitused

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 1 ning § 235 lg-d 1 ja

3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg

7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Suursaatkond Moskvas keeldus 08.08.2025 otsusega andmast viisat Venemaa

Föderatsiooni kodanikule X. X-ile . Otsuses on märgitud, et viisat ei ole võimalik väljastada,

kuna isikul on kehtiv Eesti elamisluba.

2. Välisministeerium jättis 24.09.2025 vaideotsusega X. X vaide rahuldamata.

3. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Suursaatkonna

Moskvas 08.08.2025 otsus ja Välisministeeriumi 24.09.2025 vaideotsus ning kohustada

Välisministeeriumi vaatama kaebaja 21.07.2025 viisataotlus uuesti läbi. Kaebaja palus

esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuste kehtivus kuni haldusasja lõpliku

3-25-3239

lahendamiseni ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale ühekordne lühiajaline viisa

kestusega kuni 15 päeva alates esmasest sisenemisest.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 27.10.2025 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebajal puudub sisuline vajadus viisa järele. Välismaalaste seaduse (VMS) §-st 43 tulenevalt

peab välismaalasel olema õiguslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks.

VMS § 43 lg 1 p 6 järgi on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud

elamisluba seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Kaebajal on

kehtiv elamisluba. Seega on kaebajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, mistõttu ei riku

viisa andmata jätmine kaebaja subjektiivseid õigusi. Viisa andmisest keeldumise otsus on

vormistatud nõuetekohaselt viisaeeskirja VI lisas esitatud standardvormi blanketil. Otsuses on

märgitud keeldumise alused vastavalt kehtivale vormile. Otsuse märkuste lahtris on märge:

„Taotleja omab kehtivat elamisluba Eestis, viisa väljastamine ei ole võimalik.“ Ka vaideotsus

on vormikohane.

Esialgse õiguskaitse korras viisa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi juba

kohtumenetluse ajaks, mistõttu peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel väga head

eduväljavaated. Kaebus aga kuulub tagastamisele.

5. X. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale.

Halduskohus tugines ekslikule faktilisele eeldusele, justkui oleks kaebajal reaalselt kasutatav

elamisluba ning sellest tulenev sisenemisõigus. Kaebajal ei ole elamisloakaarti. Kohus jättis

hindamata perekonnaelu riive tegeliku intensiivsuse, proportsionaalsuse ja leebemate

abinõude (humanitaarkorras viisa, kiirendatud uus läbivaatamine siduva tähtajaga)

võimalikkuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Asi on võimalik lahendada Välisministeeriumilt

seisukohta küsimata, arvestades et vastustaja on saanud esitada oma seisukohad 15.10.2025

vastuses halduskohtu kohtunõudele.

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Selle sätte alusel saab kaebuse tagastada siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust:

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Siinsel juhul on mõlemad eeldused täidetud.

8. Kaebus on perspektiivitu, kuna vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale

väljastamast lühiajalist viisat. Viisat saab taotleda Eestis ajutise viibimise eesmärgil (VMS §

43 lg 1 p 1). Ajutine viibimine toimub viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1,

§ 56). VMS § 7 sätestab, et Eestis ajutine viibimine VMS tähenduses on välismaalase Eestis

viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. Järelikult on viisat võimalik väljastada

välismaalasele, kellel ei ole Eesti elamisluba või elamisõigust. Kaebajal on kehtiv Eesti

pikaajalise elaniku elamisluba. VMS § 230 sätestab, et pikaajalise elaniku elamisluba on

välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt VMS-

s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on kaebajal olemas luba

Eestisse saabuda ja siin viibida.

9. Asjaolu, et kaebaja ei ole endale taotlenud elamisloakaarti, ei tähenda, et talle oleks alust

anda Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks lühiajalist viisat. Isikut tõendavate dokumentide

2(3)

3-25-3239

seaduse (ITDS) § 6 lg 2 sätestab, et Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel elaval

kolmanda riigi kodanikul peab olema elamisloakaart. Elamisloakaardi taotlemise kohustus on

välismaalasel endal. VMS § 25 lg 4 kohaselt, kui välismaalasel ei ole VMS § 25 lg-s 2

nimetatud dokumenti (s.o ka elamisloakaarti), siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või

kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.

10. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebuses esile toodud õigusi (soov külastada eakaid

vanemaid) ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Juhul kui kaebajal ei ole võimalik

piiri ületada elamisloakaardi puudumise tõttu, tuleb tal elamisloakaart endal taotleda. Kui

kaebaja ei vaja pikaajalise elaniku elamisluba, on tal õigus taotleda selle kehtetuks

tunnistamist VMS § 241 lg 2 p 1 alusel. Seejärel on tal võimalik taotleda lühiajalist viisat.

11. Arvestades viisa taotleja nõrka õiguslikku positsiooni ning kohtuliku kontrolli piiratust, on

viisaasjad reeglina lahendatavad lihtmenetluses vastavalt HKMS § 133 lg-le 1 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 09.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2200, p 13, ja 01.09.2021 otsus asjas nr 3-

21-1903). Siinses asjas vähendab kaebaja õiguste riive intensiivsust veelgi see, et tal on ka

ilma lühiajalise viisata olemas seaduslik alus Eestisse saabuda ja siin viibida.

12. Kuna kaebus on perspektiivitu ja tagastatakse, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust

kohtuotsuse täitmise võimatusest või raskendatusest (HKMS § 249 lg 1 esimene lause), tuli

esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2023

määrus asjas nr 3-22-1634, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)