3-25-2598/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2598

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt mittevaralise kahju

hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Simone Eelmaa

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne

Niido

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus osaliselt.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja hüvitis 500 (viissada) eurot.

3. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja menetluskulu 1565 (üks tuhat

viissada kuuskümmend viis) eurot

5. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

6. Asendada kohtuotsuse põhjenduste p-des 14 ja 16 nimetatud füüsiliste isikute

nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. detsembril 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 7. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada

õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toimingud ning hüvitada PPA tegevusega

3-25-2598

tekitatud kahju, mis seonduvad tema kainenemisele paigutamisega. Kaebusest ja sellele

lisatud tõenditest ilmnevad järgmised asjaolud.

PPA ametnikud pidasid Xi neile 24. juunil 2025 saabunud väljakutsele reageerides Obinitsas

Kesktänav 7 läheduses kinni, paigaldasid talle käeraud ning viisid Võru arestimajja

kainenema. Sellele eelnenud väljakutse asjaolud ja sündmuskohal tuvastatu on kajastatud

PPA ametniku koostatud teenistuslehe väljavõttel (dtl 10) ning kainenema viimine on

dokumenteeritud „Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollis“ (dtl 11-12).

2. Kaebaja täpsustas 11. augusti 2025. a avalduses, et taotleb hüvitist riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud vabaduse võtmise ja väärikuse alandamise eest, mitte tervisele

tekitatud kahju eest.

3. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 8. augusti 2025. a määrusega menetlusse. Vastustaja

esitas vastuse kaebusele 5. septembril 2025.

4. Kohus määras 8. septembri 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

Kaebaja esitas 29. septembril 2025 täiendavad kirjalikud seisukohad ja menetluskulude

väljamõistmise taotluse koos kuludokumentidega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja väidab järgmist.

5.1. Kaebaja ja ta sõbrad ei ohustanud ega häirinud avalikku korda. Politseisse helistanud

isik, väites enda ründamist kaebaja poolt, tegutses pahatahtlikult eesmärgiga tekitada

kaebajale probleeme. Tegemist oli politsei poolt olukorra kunstliku eskaleerimisega – kaebaja

ei käitunud sündmuskohal viisil, mis õigustaks tema kainestusmajja toimetamist.

Korrakaitseseaduse (KorS) § 42 lg 1 kohaselt on ainsaks õiguslikuks aluseks joobeseisundis

täiskasvanu kainenema toimetamisel asjaolu, et kainenema toimetamine peab olema

vältimatu isikust endale või teistele lähtuva olulise ohu tõrjumiseks. Kaebaja oli küll alkoholi

tarvitanud, kuid ei olnud ohuks kellelegi ning tegemist ei olnud olulise ohu tõrjumisega.

Sündmuskohal viibis lähedastest vaid kaebaja vend, keda kaebaja ei ohustanud. Ka ei

kujutanud ta ohtu muudele isikutele. Ükski politsei teenistuslehel nimetatud põhjustest ei ole

seotud vägivallaohuga. Kaebaja viibis politsei saabumise hetkel eravalduses, mitte avalikus

ruumis. Kaebaja ei osutanud politseile mingit vastupanu ega olnud agressiivne.

Sündmuskohal ega hiljem ei tuvastatud kaebaja tegelikku joobeastet. Politsei rikkus

toiminguga KorS § 7-s sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

5.2. Käeraudu kasutades rakendas politsei põhjendamatult liigset jõudu, kuigi selleks puudus

vajadus. Kaebajal on parema käe vigastus, millest ta rääkis ka politseiametnikele. Seetõttu ei

oleks tohtinud käeraudu kasutada või oleks tulnud talle vähemalt arstiabi võimaldada. Politsei

ei selgitanud kaebajale tema kinnipidamise ega käeraudade kasutamise põhjust ning talle ei

väljastatud ühtegi sellekohast dokumenti. Politsei ei hoiatanud kaebajat enne käeraudade

kasutamist, kuigi see oli KorS § 78 kohaselt kohustuslik.

5.3. KorS § 76 lg 1 kohaselt võib politsei kasutada vahetut sundi, sealhulgas käeraudu,

üksnes juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu

haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Käeraudu võib kasutada

2(12)

3-25-2598

ainult siis, kui on alust arvata, et realiseerub mõni KorS § 79 lg 1 sätestatud ohtudest. Ühtegi

neist ohtudest ei esinenud.

5.3. Kaebaja avalik ja põhjendamatu kinnipidamine ja kainenema toimetamine sõprade ees

ning jõu ebavajalik kasutamine on tema inimväärikust alandav. Kaebaja täitis politsei

korraldusi ja väljus rahulikult politsei kutsel aiamaa territooriumilt avalikku ruumi.

5.4. Kaebajat hoiti arestimajas üle 10 tunni (24.06.2025 kell 19:21 kuni 25.06.2025 kell

05:37), kuigi selleks puudus vajadus. Politsei enda koostatud protokolli kohaselt esinesid

kaebajal vaid kerged koordinatsioonihäired, kuid tema aja-, koha- ja isikutaju oli selge. Seega

polnud kaebaja joove ka politsei hinnangul sedavõrd raske, et teda oleks tulnud nii pikalt

kinnipidamisasutuses hoida.

5.5. Kaebajalt võeti väidetavalt suitsiidiohu tõttu ära esmalt lühikesed püksid ja hiljem ka T-

särk ja aluspüksid. Kaebaja ei püüdnud end tappa, vaid sidus särgi ümber kaela, lootes, et seda

märgatakse ja võimaldatakse arstiabi. Kaebaja oli sunnitud veetma 10 tundi alasti ja valudes,

pideva kaamerajälgimise all. Ta tundis sügavat alandust ning üritas keha varjamiseks seda

osaliselt madratsiga katta. Isikult kõigi riiete äravõtmine ja tema ihualasti ning valudes

kümneks tunniks kainestusmajas hoidmine on inimväärikust alandav kohtlemine. Politsei

tegevus peab olema seaduslik ja sellise meetme rakendamiseks peab olema ka vastav

volitusnorm, mis lubab isikult riiete äravõtmist. Isegi kui selline volitusnorm eksisteerib, ei

saa riiete äravõtmine olla siiski suvaline, vaid peab lähtuma konkreetsetest faktilistest

asjaoludest.

5.6. Valesti kokku kasvanud luumurd põhjustas kaebajale endiselt tõsist ja pidevat valu ning

tegutsemispiiranguid ning talle oli vigastuse ravimiseks määratud operatsioon 1. augustiks

2025. Politsei eiras korduvalt kaebaja palveid võimaldada talle valuvaigistit või kutsuda

kiirabi. Ka ei lubatud kaebajal kainestusmajas võtta valuvaigistit, mis tal endal kaasas oli.

Ravim tagastati alles järgmisel hommikul. Kainestuskambri videosalvestiselt nähtub, kuidas

kaebaja käib abi saamiseks uksele koputamas. KorS § 77 kohaselt on politsei kohustatud

juhul, kui vahetu sunni rakendamise tagajärjel tekib isikule vigastus, tagama esmaabi ja

vajadusel kutsuma kohale kiirabi. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollis on

märgitud, et isiku vigastusi jäädvustati kainenemiskohas kaameraga ning nähtavaid vigastusi

ei olnud.

5.7. Kaebaja alusetu sunnitult viibimine kinnipidamiskohas üle 10 tunni on ulatuslik ja

põhjendamatu isikuvabaduse riive ning kujutab endast tõsist isiklike õiguste rikkumist.

5.8. Kaebaja kutsumine eravaldusest avalikku ruumi, et politsei saaks kaebaja avalikus ruumis

kinni pidada riivas kaebaja eraelu põhiseaduse § 26 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni

art 5 tähenduses.

5.9. Käeraudade ebaproportsionaalne ja liiga jõuline kasutamine põhjustas kaebajale valu ja

tõenäoliselt süvendas tema olemasolevat vigastust ja selle tagajärgi. Koos vajaliku

meditsiiniabi andmata jätmisega isegi pärast korduvaid abipalveid on selline kohtlemine

kaebaja inimväärikust alandav.

5.10. Politseiametnike õigusvastane tegevus oli otseses põhjuslikus seoses kaebaja õiguste

rikkumisega: tema vabaduse võtmine, eraellu sekkumine, tervise kahjustamine ja väärikuse

alandamine olid politsei õigusvastase käitumise vahetuks tulemuseks. Ametnikud ei järginud

3(12)

3-25-2598

kaebaja suhtes haldusmenetlust läbi viies olulisel määral käibes vajalikku hoolt, st esines süü

raske hooletuse vormis.

5.11. Kuna kahju on oma õigusvastase tegevusega tekitanud avalik võim politseiametnike

tegevuse näol, lasub neil ka kohustus sellist tegevust tõendada ja vastavad tõendid tagada.

5.12. Täiendavates kirjalikes seisukohtades rõhutab kaebaja vastuolusid politseiametnike

ettekannetes ja selgitustes.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, esitades

järgmised seisukohad.

6.1. Politseiametnikud on käitunud kaebaja suhtes lugupidavalt niivõrd kui see oli võimalik

suheldes sõimava ja räuskava, joobes ning agressiivse isikuga. Tema kainenemisele

toimetamine ja selle käigus sunnivahendite rakendamine oli kooskõlas seadusega, mõõdukas,

vajalik ja proportsionaalne tagamaks teiste isikute, aga eelkõige kaebaja enda elu ja tervise

kaitse.

6.2. KorS § 42 lg 1 näeb ette, et politsei võib joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema

elu- või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse,

kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

Vastavalt KorS § 43 lg-le 3 peetakse kainenema toimetatud isikut kinni kuni kainenemiseni,

kuid mitte üle 12 tunni ning kui isiku terviseseisund ei võimalda teda lasta iseseisvalt lahkuda,

võib isikut kinni pidada veel kuni 12 tundi. Isikut, kelle terviseseisund võimaldab tal

iseseisvalt lahkuda ja kelle vabanemine langeb ajavahemikku kella 23.00-st kuni 7.00-ni, võib

tema nõusolekul veel kinni pidada kuni kaheksa tundi, kui see on vajalik isiku tervist

ähvardava ohu ennetamiseks.

6.3. KorS § 75 lõike 1 kohaselt on politsei pädevuses kohaldada vahetut sundi ja kasutada

vajadusel erivahendeid, s.h käeraudu. Vastavalt KorS § 76 on politseil õigus muuhulgas

korrarikkumise kõrvaldamiseks ja vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks kohaldada vahetut

sundi.

6.4. Kaebuses esitatud asjaolude kirjeldus ei vasta sündmuste tegelikule käigule. Kaebaja

versiooni juhtunust ei toeta ka kaebusele lisatud tunnistajate seletused, kuna neis kirjeldatakse

juhtunu asjaolusid segiläbi oletustega, mis võis nende arvates toimuda,. Kaebus on rajatud

ekslikule arusaamale sündmuse asjaolude kirjelduse kohta ja ebaõigetele või moonutatud

faktiväidetele sündmuse asjaolude kirjeldamisel ja presenteerimisel. Tegelikku sündmuste

kirjeldust kajastab kaebuse Lisa 1 „Teenistuslehe väljavõte“. Ülevaade sündmuste detailide

kohta on esitatud Lõuna prefektuuri operatiivbüroo kiirreageerimisgrupi grupijuhi ettekandes

ning täpne sündmuste kirjeldus arestikambris toimunu kohta on kokkuvõtvalt märgitud

menetluse infosüsteemis MIS ja arestimaja ametniku ettekandes (Lisa 3). Neid asjaolusid

tõendavad ka arestimaja videosalvestised, kust on näha, et ametnikud käitusid kaebajaga

korrektselt ning tegid kõik endast oleneva tema turvalisuse tagamiseks.

6.5. Kaebaja suhtes läbiviidud toimingud olid tagajärjeks kaebaja käitumisele. Kaebaja enda

käitumine on viinud ta olukorda, kus ta on olnud sunnitud tundma ebamugavust ja

võimalikku alandust, mida õiguskuuleka käitumise korral oleks saanud ära hoidnud.

KOHTU SEISUKOHT

4(12)

3-25-2598

7. Kaebaja taotleb talle vastustaja tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Väidetav kahju on tekitatud kaebaja kinnipidamisega käeraudu kasutades tema kainenema

viimisel ning kohtlemisega arestimajas, kus kaebaja pidi viibima alandavates tingimustes ning

valu kannatama arstiabi saamata. Kaebaja väitel on politseiametnikud õigusvastaselt käitunud

nii tema kinnipidamisel ja käeraudade paigaldamisel, käeraudade panekuga valu tekitades,

väidetava valu puhul arstiabi võimaldamata jättes ning teda arestimajas viibimise ajal

koheldes (sh tema riideid ära võttes).

Kaebaja hinnangul on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 10-tunnise ebaseadusliku

vabadusekaotuse eest alandavates tingimustes 500 eurot, käeraudade kasutamise eest 30 min

jooksul kui see tekitas valu ning ametnikud keeldusid kaebajale arstiabi osutamast, on 500

eurot. Kokku palub kaebaja mõista vastustajalt välja hüvitis summas 1000 eurot.

Kuigi kaebaja palub kaebuses ka tunnistada 24. juunil 2025 Politsei- ja Piirivalveameti poolt

tema kainenema toimetamine, tema suhtes käeraudade kasutamine ja tema kohtlemine

kainestusmajas õigusvastaseks, ei käsita kohus seda tuvastamisnõuet eraldisesivalt, vaid

selgitab vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 välja, kas täidetud on kahju hüvitamise nõude

rahuldamise üks olulisi eeldusi – avaliku võimu tegevuse õigusvastasus.

8. PPA ametnike teenistuslehe väljavõtte (dtl 10) kohaselt ajendas politseipatrulli väljakutse

järgmise sisuga teade: „Teatajat kutsus poe juurde endine töökaaslane, teataja läks sinna ja sai

peksa. Juhtus pool tundi tagasi. 5 inimest andsid peksa. Hetkel isikud Coopi poe juures,

tunduvalt narkojoobes. Peksja/X umbes 35a IK:pruun pluus, tumedad juuksed, pikka kasvu“.

Teenistuslehelt nähtub järgmine sündmuste käik 24. juunil 2025 kell 17:03: Obinitsas

Kesktänav 10 maja ees viibinud viis alkoholi tarbinud isiku väitel mingit kaklust ei toimunud.

Nende sõnul oli teate teinud isik autoga ise sinna tulnud ja provotseerinud; X ainult tõukas

teda korra ja sellega asi piirdus.

Politsei teenistuslehe kanne kajastab järgnenut nii: „Asjaolud jäid segaseks ja kindlaid löögi

märke ei olnud. 5 isikut Kesktänav 10 maja eest avalikust kohast ära aetud ja läksid tuttava

aiamaale edasi grillima ja jooma. Kõik vestlused salvestatud vormikaameraga: U09760.

Käidud Obinitsa Kesktänav10 maja juures, seltskond (5 isikut) lahkusid maja juurest ja läksid

Kesktänav 7 maja otsas oleva aiandi peale. Olemas vormi kaamera video P09220 ja P37644.

Lubasid rohkem mitte tülitada [---.---] lubas samuti mitte tülitada antud seltskonda.

Toimetame X Võrru kainenema, käitub kaaskodanikke häirivalt avalikus kohas, on

agressiivselt meelestatud, ei allu ametnike korraldustele ning jätkuvalt häiris [--- --- ---).“

9. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Füüsiline isik võib vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse

kohaselt on vastustaja oma tegevusega alandanud kaebaja väärikust. Mittevaraline kahju

hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust

(RVastS § 9 lg 2).

5(12)

3-25-2598

10. Kohus nõustub vastustajaga, et korrakaitseseadus annab korrakaitseametnikele nii õiguse

toimetada täisealine joobeseisundis isik vajadusel kainenema arestimajja (KorS § 43 lg 3) kui

ka kohaldada vahetut sundi ja selle raames erivahendina käeraudu (KorS § 75 lg 1, § 76).

Vaieldamatult on korrakaitseasutus kohustatud talle seadusega võimaldatud pädevuse piires

tegutsema kehtivat õigust ja õiguse üldpõhimõtteid (sh seaduslikkus ja proportsionaalsus)

järgides. KorS §-s 7 on proportsionaalsuse põhimõtet korrakaitseorgani tegevuses sisustatud

järgmiselt: korrakaitseorgan kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve

meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; kohaldab

ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja

kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, kohaldab meedet vaid nii kaua, kui selle

eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.

11. Kaebaja arvates oli politseiametnike tegevus õigusvastane juba tema kinnipidamisel.

Kaebaja väidab seejuures vasturääkivusi politseiametnike koostatud dokumentides ja

selgitustes, mh Obinitsas toimunud ja väljakutse ajendanud sündmuste käsitamist kord

kaklusena ja kord jälle tülina.

Kohus nõustub esmalt vastustajaga, et kaebaja kirjeldus Obinitsa külas Kesktänava piirkonnas

(sh seal asuval aiamaal) toimunust lahkneb politseiametnike dokumenteeritud andmetest.

Olukorras, kus kaebaja enda väitel aiamaal viibinud seltskond (sh tema ise) kedagi ei häirinud

ega ohustanud, ilmneb PPA teenistuslehelt siiski, et konkreetselt kaebaja käitus avalikus

kohas kaaskodanikke häirivalt, oli agressiivselt meelestatud ega allunud politseiametnike

korraldustele.

Mõnevõrra erinev või ka alternatiivselt kasutatud sõnastus sündmuse dokumenteerimisel

(kaklus vs tüli) ei muuda iseenesest järeldust, et tegemist oli konfliktsituatsiooniga, millele tuli

patrullpolitseinikel kiiresti reageerida ning olukorda välitingimustes dokumenteerida. Politsei

teenistuslehe kande kohaselt on sündmuskohal viibijad märkinud, et kaebaja tõukas vaid korra

väljakutse teinud isikut ning politseiametnik on teenistuslehe kandes tõdenud, et kindlaid

löögi jälgi ei ole, kuid möönis, et asjaolud jäid segaseks. Sündmuse kaklusena nimetamine,

isegi kui see pole hiljem sellisena tõendamist leidnud, on siiski mõistetav põhjusel, et

väljakutset teinud isik olukorda nii nägi ja väljakutset tehes mainis. Kaebaja enda antud

selgitusi ja kirjeldusi ei saa tema joobeseisundi tõttu pidada usaldusväärsemateks

politseiametnike töökohustuste täitmise raames tehtud kannetes antud kirjeldustest. Ametnike

koostatud dokumentides kajastatust ei ole usaldusväärsemad kaebaja tuttava ja sugulase

kirjeldused sündmusest, mida nad ise on nimetanud tunnistusteks (dtl 28-31).

12. Kohtu hinnangul pole alust järelduseks, et politseiametnike tegevus oli õigusvastane juba

alates hetkest, mil kaebaja käeraudade panekuks ja kainenema toimetamiseks kinni peeti.

Kuna tegemist oli mitme (sh joobeseisundis) isikute vahel kujunenud konfliktse olukorraga,

millega kaasnes teisi isikuid häiriv lärm, ei saa politsei tegevust ohu tõrjumisel pidada

ülemääraseks ega ebaproportsionaalseks.

Kohtu hinnangul ei ole ka teatud vasturääkivused kaebaja kinnipidamist ja kainenema

toimetamist kajastavates dokumentides sellised, mis võimaldaksid järeldada vastustaja

tegevuse õigusvastasust.

13. Kohus ei nõustu kaebajaga selles nagu oleks vastustaja tegevus õigusvastane kasvõi juba

põhjusel, et kinnipidamise ajaks oli seltskond, kuhu kuulus ka kaebaja, liikunud eraomandis

olevale aiamaale. Avaliku korra rikkumine ja rahu häirimine ning vajadus õigusrikkumisi ära

hoida ei ole välistatud ka olukorras, kus isik viibib küll kellegi eraomandiks oleval maatükil,

6(12)

3-25-2598

kuid tema tegevuse mõju (nt lärm, ähvardavad sõnumid vms) ulatub sealt väljapoole, avalikku

ruumi.

14. KorS § 75 lg 1 kohaselt on politsei kui korrakaitseasutuse pädevuses kohaldada vahetut

sundi ning selle raames ka erivahendeid. Erivahendiks KorS § 781 p 1 kohaselt on ka

käerauad. KorS § 76 tulenevalt võib politsei kohaldada vahetut sundi ainult juhul, kui isikule

kehtiva haldusaktiga ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks

pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole

õigel ajal võimalik (lg 1). Vahetut sundi on lubatud kohaldada ilma eelneva kohustava

haldusaktita, kui haldusakti andmine ei ole võimalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise või

korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu (lg 2). Kohtu hinnangul oli praeguse

vaidluse ajendanud olukorras ilmne, et politsei sekkumisele ei saanud eelneda pikem

haldusakti andmise menetlus, vaid politsei pidi tegutsema tõhusalt ja kiiresti. Kohus ei nõustu

kaebajaga nagu polnuks kujunenud olukord vajanud kiiret sekkumist – KorS § 76 lg 2 ei näe

vahetu sunni lubatavust ette ainult mingi eriliselt ohtliku olukorra realiseerumisel selle

lahendamiseks, vaid ka korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse eesmärgil.

Juhtumit kajastavalt teenistuslehelt ilmneb vastustaja ametniku hinnang olukorrale ja kaebaja

käitumisele – avalikus kohas kaaskodanikke häiriv käitumine, agressiivne meelestatus,

ametnike korraldustele mitteallumine (dtl 10). Juhtumiga seotud kiirreageerimisgrupi juhi

ettekande kohaselt oli kaebaja joobes isikute seltskonnast kõige häälekam, käitus ülbelt ja

provotseerivalt ning kasutas vulgaarseid väljendeid politseipatrulli suunas ega allunud

ametnike korraldustele. Ettekandest nähtuvalt kurtis ka naisautojuht, kes soovis purjus ja

lärmavat seltskonda ära viia, et ei tule toime nende „taltsutamisega“. Seega möönis ka

seltskonnale, kuhu kuulus ka kaebaja, tuttav isik neist lähtuvat probleemi. Politseile olid ka

teada kaebaja ähvardused Q-nimelisele isikule (dtl 50). Asjaolu, et tegelikult ei eskaleerunud

olukord kakluse ega muu vägivaldse käitumiseni, ei välistanud vajadust teadvustatud ohtu

tõrjuda ja edasisi korrarikkumisi ära hoida.

Juhtumi dokumenteeritud kirjeldust arvestades ei käitunud vastustaja ametnikud

õigusvastaselt kaebajat edasiste korrarikkumiste vältimiseks kinni pidades ning tema suhtes

erivahendina käeraudu paigaldades. Kuna politseiametnikud hindasid kaebaja seisundit ja

tema käitumisest lähtuvat ohtu selliseks, mis eeldas tema kainenema paigutamist, oli

käeraudade kohaldamine vajalik ka põhjusel, et tagada tema enda ning politseiametnike

ohutus autos arestimajja sõidu ajal.

15. KorS § 42 lg 1 kohaselt võib politsei toimetada joobeseisundis täisealise isiku tema elu-

või ööbimiskohta või kainenema politsei arestimajja või arestikambrisse või vanglasse, kui see

on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks.

Politseiametnike otsustus viia kaebaja kainenema ning kasutada tema transportimisel

käeraudu tugines joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolli (dtl 11-121) märgitud

järgmistel asjaoludel ja kaalutlustel: isiksust lähtub vägivallaoht teisele isikule; ta keeldus

joobeseisundi tuvastamisest. Protokolli kohaselt tuvastati kaebajal kerged

koordinatsioonihäired ja häiritud reaktsioonikiirus.

Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus isikust oleks lähtunud üksnes oht talle endale ning

teda oleks võinud arestimajja kainema toimetamise asemel viia tema elukohta (vrdl KorS § 42

lg 3 ls 1). Pole ka ilmnenud, et kaebajaga koos olnud kaaslased (sh tema enda vend) oleksid

1 Paremini loetav dokument kättesaadav kaebuse lisana nr 2 kohtute infosüsteemis.

7(12)

3-25-2598

ilmutanud valmisolekut kaebaja rahulikult tema elukohta suunata ning politseiametniku

ettekandes märgitud naisautojuht tunnistas, et ei tule seltskonna äraviimisega toime. Sellises

olukorras ei saa eeldada, et isiku enda või teiste isikute turvalisuse huvides olnuks tema

elukohta toimetamine politsei poolt.

16. Kaebusega koos on kohtule esitatud ka kahe isiku (kaebaja vend C ) ja kaebaja tuttav (Y)

seletused juhtunu kohta (dtl 29-31). Kaebaja ei ole taotlenud nende isikute tunnistajana

ülekuulamist ning kohus käsitab esitatud kirjalikke seletusi dokumentaalsete tõenditena

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 tähenduses. Kuid ka need tõendid ei lükka ümber

vastustaja järeldusi kaebaja kainenema toimetamise ja käeraudade kasutamise põhjendatusest.

Y märgib enda seletuses, et kuulis kaebajal teise isikuga olnud konfliktist ning möönab

ropendamist, kuid väidab, et kaebaja ei olnud agressiivne ega osutanud füüsilist vastupanu.

Kaebaja vend kinnitab oma seletuses kaebaja probleemi suhtluses Q-nimelise isikuga, mis ei

kujunenud aga kakluseks. Samuti kinnitab ta karjumist ja ropendamist politsei aadressil, kuid

väidab, et kaebaja ei olnud agressiivne ega ohustanud kedagi, sh enda venda.

Kohus peab oluliseks märkida, et arvestades seletused kirjutanud isikute seotust kaebajaga

(vend ja sõbra tuttav), ei saa neid pidada kuigivõrd usaldusväärseks. Kogumis muude

tõenditega peab kohus usutavaks, et kujunenud olukord lõi aluse tõsiseks kahtluseks olukorra

eskaleerumisest ja konflikti jätkumisest politseiametnike lahkumise järel, mille vältimiseks oli

politseil alus kasutada talle seadusest tulenevaid abinõusid, sh toimetada kaebaja kainenema.

Joobeseisundis ning vähemalt ärritunud (isegi kui mitte agressiivse) isiku suhtes käeraudade

kasutamine tema transportimisel arestimajja oli nii tema enda ja teda kainenema toimetavate

isikute turvalisuse kui ka politseiauto ohutu liiklemise tagamiseks üldisemalt.

Videosalvestiselt (dtl 58) ilmneb vähemalt mõningane füüsiline vastupanu politseiametnike

tegevusele kainestuskambrisse sisenemisel.

17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ka kaebajale käeraudade kohaldamist ei saa ülal

kirjeldatud olukorda ning kaebaja enda käitumist arvesse võttes pidada alusetuks ega ka selle

kestuse tõttu ebaproportsionaalseks. Nimelt ilmneb joobeseisundis isiku kainenema

toimetamise protokollist, et käeraudu kasutati 30 min vältel (dtl 11-12 ) ning ka

videosalvestistelt ilmneb, et arestimajja jõudes käerauad eemaldati (dtl 56).

18. Kaebaja väitel põhjustati talle käeraudade paigaldamisel valu. Kaebaja on seejuures ka

selgitanud, et halvasti paranenud käeluu murru tõttu (trauma 2024. a sügisel) valutas tal käsi

ning ta oli probleemi lahendamiseks operatsiooni ootel. Valu tekitamine ja sellest tingitud

kannatuste põhjustamine võib endast põhimõtteliselt kujutada väärikust alandavat kohtlemist

(nt RKHKo3-3-1-9-17, p 13 ja seal viidatud praktika). Käeraudade paigaldamine on üldjuhul

lühiajaline tegevus ning sõltub isiku enda käitumisest, sh kas ta oma tegevusega (vastupanu

ametnikele) muudab selle protseduuri pikemaajaliseks ja keerukamaks ning soodustab valu

tekkimist, või mitte. Praegusel juhul ei ole ilmnenud, et kaebaja ja politseiametnike vahel

oleks kujunenud olukord, kus ametnikud käeraudu paigaldades ülemäärast jõudu kasutaks.

Praeguse menetluse ajaks ei ole kahetsusväärselt säilinud ametnike pardakaamerate salvestisi,

mille abil üksikasjalikumalt taastada käeraudade kasutamist. Samas ei ilmne olemasolevatest

tõenditest, et kaebaja ja ametnike vahel oleks tekkinud rüselus või füüsilise konflikti olukord,

mille käigus oleks kaebaja võinud saada käeraudade paigaldamisel põhjendamatult valu tunda.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja võis niikuinii tunda valu varasema ja paranemata

käeluumurru tõttu, kuid samas seda endale teadvustades oli tal enda käitumisega võimalik

valu suurenemist ära hoida.

8(12)

3-25-2598

On mõistetav, et käeraudade paigaldamine võib ka isiku vastupanu puudumisel põhjustada

ebamugavustunnet, kuid mitte igasuguseid ebameeldivusi ei peeta kohtupraktika kohaselt

väärikuse alandamisena käsitatavaks kohtlemiseks.

19. Kaebaja leiab, et tema kainenemisel hoidmine oli ka ülemäära pikaajaline. KorS § 43 lg 3

ls 1 kohaselt peetakse kainenema toimetatud isikut kinni kuni kainenemiseni, kuid mitte üle

12 tunni. Samas lõikes sätestatud erijuhtudel võib isikut kauem kinni pidada kas

tervishoiutöötaja hinnangu alusel või isiku ena nõusolekul.

Praegusel juhul otsustati kaebaja kainenema paigutamine protokolli kohaselt 24, juunil kella

18.50 paiku ning arestimajas paigutati ta kambrisse 19:21. Patrullpolitseiniku ettekande

kohaselt ärkas kaebaja hommikul kella 05:25 ajal ja koputas uksele. Vestlusest kaebajaga

selgus, et poomise mõtteid tal enam ei ole ja saab kõigest aru. Ametnik andis kaebajale riided

ning vabastas ta kella 05:37 ajal. Seega ei ületanud kainenemas viibimine KorS § 43 lg 3 ls-s

1 sätestatud kestust. Ka ei ilmne, et kaebajat oleks arestimajas kinni peetud põhjendamatult

pärast tema ärkamist. Samas ei oleks kainenema paigutamise eesmärgiga kooskõlas olnud

tema varasem äratamine ning arestimajast ärasaatmine.

20. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajat ei ole õigusvastaselt koheldud ei tema

kinnipidamisel ja käeraudade paigaldamisel ega kainenema paigutamisel. Kaebaja arestimajas

viibimist ei saa õigusvastseks pidada ka selle ajalise kestuse tõttu.

Kuna eeltoodud tegevuses puuduvad kohtu hinnangul õigusvastasuse tunnused, ei ole ka

täidetud üks RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaseid kahju hüvitamise nõude rahuldamise

eelduseid (avaliku võimu tegevuse õigusvastasus).

21. Kaebaja väidab ka talle kahju tekitamist tema kohtlemisega kainenemiskambris – temalt

võeti ära kõik riided ning ta pidi viibima kambris alasti videojälgimise all, ainsaks

võimaluseks püüda katta end madratsiga.

21.1. Nii arestimaja ametniku ettekande kui ka kohtumenetluses kainestuskambri kohta

esitatud videosalvestiste põhjal on tuvastatav, et esmalt võeti kaebajalt enne kambrisse

paigutamist ära nöörkinnisega lühikesed püksid (videosalvestis, dtl 56). Hiljem võtsid

arestimaja ametnikud) temalt ära ka T-särgi (mille kaebaja oli ise seljast võtnud ja endale

ümber kaela pannud) ning jalast aluspüksid (videosalvestis Kainestuskamber2.MP4; dtl 57).

Ka infosüsteemi kandest ilmneb, et kell 20:05 eemaldasid kaks arestimaja töötajat kaebaja

kaela ümber seotud särgi ning aluspesu (dtl 52). Sissekande kohaselt tehti seda isiku

enesevigastamise või -ohustamise ennetamiseks. Samas konstateerisid ametnikud, et isikuga

on kõik korras, ta suhtles peale seda vahejuhtumit ametnikega ja kiirabi ei vaja ning isik

kaineneb edasi.

Seega on tõendatud, et kaebaja pidi pikemat aega videovalvega kambris viibima alasti umbes

9 ja poole tunni vältel (riiete äravõtmisest kella 20:05 paiku 25. juunil kuni riiete tagastamise

ja kaebaja vabastamiseni 05:25–05:37 järgmisel hommikul), püüdes kasutada enda

varjamiseks ja võimalik, et ka soojendamiseks ainsat kambris olemasolevat eset – madratsit.

Kaebaja viibimine ametnike vaateulatuses videoühenduse kaudu on küll põhjendatud tema

enda turvalisuse huvides, kuid inimväärikust austava kohtlemise nõudega ei ole kooskõlas

lasta kainenemisele paigutatud isikul viibida pikemaajaliselt haavatavas seisundis.

21.2. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on korduvalt sedastanud, et kinni peetava isiku

riietest ilmajätmine võib tekitada temas hirmu, ahastust ja alaväärsustunnet, mis võib teda

alandada ja süvendada kinnipidamisest niigi tulenevat haavatavat seisundit (14.11.2023 otsus

9(12)

3-25-2598

asjas Vukušic vs. Croatia, 37522/16, p 39 ja seal osundatud praktika). Viidatud praktikas

mööndakse vajadust vältida kinnipeetava enesevigastamise ohtu, kuid samas on peetud

vajalikuks leida alternatiivseid võimalusi, nt lõhkumis- või rikkumiskindla riietuse

võimaldamist (07.07.2011 otsus asjas Hellig v Germany, 20999/05, p-d 56 ja 57). EIK-i

praktikas on peetud inimväärikust alandavaks isegi voodiriiete puudumist lühiajalise (kuni 48

tundi) kinnipidamise puhul2. Õiguskantsler on enda 5. mai 2021. a arvamuses 7-

7/202136/2103141 rõhutanud vanglas kinni peetavate isikutega seoses, et kui tervishoiutöötaja

leiab, et rahunemiskambrisse viidavalt inimeselt tuleb tema turvalisuse tagamiseks riided ära

võtta, tuleb need viivitamata asendada ohutu riietusega3.

21.3. Vastustaja ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et tagada kaebaja ohutus arestimajas

kainenemisel viibides inimväärikust austaval viisil. Täiesti ilma riieteta sunnitult viibimine

sedavõrd pika aja jooksul videojälgimise all ning omamata seejuures mistahes võimalust enda

alastust varjata alandas kohtu hinnangul märkimisväärselt kaebaja väärikust. Olles juba enda

seisundi tõttu (kinnipeetavana politseiametnike järelevalve all) haavatavas seisundis, süvendas

seda veelgi olukord, millesse ta järelevalve korralduse tõttu pärast kõikide riiete äravõtmist oli

pandud. Vastustaja ei ole praegusel juhul ka väitnud, et arestimaja täituvus olnuks sedavõrd

suur, et pidev videojälgimine kaebaja ohutuse tagamiseks polnuks võimalik talle riideid või

vähemalt aluspükse alles jättes.

Kohtu hinnangul olnuks vastustajal võimalusi kaebaja haavatavat seisundit leevendada ja tema

väärikust alandavat kohtlemist välistada või vähendada näiteks võimaldades talle ajutise

lahendusena riideid või tekki (katet), mida poleks võimalik hõlpsasti enesevigastamiseks

kasutada (selliste võimaluste olemasolule on viidanud EIK oma praktikas, nn rip-proof, tear-

proof riided).

21.4. Kohus leiab, et eelkirjeldatud viisil kaebaja arestimaja kainenemiskambris hoidmise ja

järelevalve korraldusega on vastustaja kohelnud kaebajat õigusvastaselt ning tekitanud talle

tema seisundist tulenevalt väärikuse alandamisena käsitatavaid üleelamisi.

Kohtu hinnangul on selles osas tegemist nii üksikute ametnike, kes ei ole püüdnud kaebaja

haavatavust vähendada (nt talle riideid osaliselt alles jättes), aga ka asutuse kui haldusorgani

süülise tegevusega, kuna pole loodud alternatiivseid võimalusi kainenema paigutatud isikute

haavatavuse vähendamiseks (nt spetsiaalsed riided või muu võimalus ennast alastuse korral

katta). Kaebajale on seeläbi tekitatud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.

22. Kaebaja väidab tema õigusvastast ning väärikust alandavat kohtlemist ka põhjusel, et

hoolimata tema palvetest ei osutatud talle arestimajas meditsiiniabi ega kutsutud kiirabi.

Kaebaja arestimajja saabumisel on tema terviseseisundit dokumenteeritud ning protokolli on

tehtud kanne: „Välisel vaatlusel nähtavaid vigastusi ei olnud“. Kaebaja ise väidab valu

tekitamist käeraudade paigaldamisel, kuid samas on tõendatud, kaebaja kannatas

pikemaajaliselt valu valesti paranenud käeluumurru tõttu ning tal oli planeeritud selle

korrigeerimiseks operatsioon (vt terviseportaali väljavõtted, dtl 13-17).

Arestimaja ametniku ettekandest (dtl 54) ilmneb, et ametnik käis veel kahel korral, kui

kaebaja kambriuksele kolkis, kambri juures kontrollimas ja vestles kaebajaga. Kaebaja teatas

mõlemal korral, et talle tuleb kutsuda kiirabi. Esimese kontrollkäigu osas on ametnik

2 https://www.inimoigusteraamat.ee/, punkt 4.2 ja seal viidatud kohtupraktika.

3 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Kontrollk%C3%A4ik%20Tartu%20Vanglasse%20ja

%20vanglate%20ps%C3%BChhiaatriaosakonda.pdf

10(12)

3-25-2598

ettekandes märkinud kaebaja öeldu „käsi on valus kuradi debiil see ei ole sinu asi“ ning teisel

korral „see ei ole sinu asi debiilikust ment, kui mina ütlen siis teie peate kutsuma kiirabi ei ole

teie asi, mis on viga.“ Seega on vastustaja ametnik kaebaja märguannetele (uksele kolkimine)

reageerinud, kuid kaebaja pole kummalgi korral väljendanud sellist tervisemuret, mis

keskmiselt mõistliku inimese seisukohast eeldaks kiiret erakorralist sekkumist. Kaebaja

osundas esimesel pöördumisel küll käevalule, kuid välja toomata kiireloomulist

terviseprobleemi. Teisel korral on kaebaja ise üldse vastamisest keeldunud. Ametnik möönis

ettekandes, et kaebaja käsi võis olla valulik kaebaja agressiivse käitumise tõttu jõu

kasutamisel. Ei ole usutav, et kui kaebaja oli võimeline eelpool tsiteeritud reaktsioonideks

vastuseks ametniku küsimustele, polnuks ta tõsise erakorralist sekkumist vajava tervisemure

korral võimeline seda ka adekvaatselt ametnikule väljendama.

23. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud

osas, milles kohtu hinnangul on kaebajat koheldud kainenemiskambris väärikust alandaval

viisil, hoides teda pikema aja vältel alasti ning võimaluseta ennast katta.

Kaebus tuleb seega rahuldada osaliselt ning vastustajalt tuleb kaebajale välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis pooles osas taotletust, s.t 500 eurot.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2).

Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist osutatud õigusabi eest kokku

3100 euro ulatuses 12,5 töötunni eest, tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks

(24%).

Kohtu hinnangul on osutatud õigusabi maht kohtuvaidluse sisu ja menetlustoimingute hulka

arvestades põhjendatud ning teenuse tunnihind kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Kuna

kaebaja on füüsiline isik, kellel puudub võimalus käibemaksu mahaarvamiseks, tuleb

õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga (vt RKHKo 3-23-663, p 23). Lisaks on kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu 30 eurot.

Kuna kohus rahuldab kaebuse pooles ulatuses, tuleb vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 mõista

vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulud samuti pooles ulatuses, st summas

1565 eurot

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

25. Lisaks varasemale otsustusele asendada kaebaja nimi kohtuotsuse avaldamisel

tähemärgiga, asendab kohus täiendavalt ka käesoleva otsuse põhjenduste p-des 14 ja 16

nimetatud füüsiliste isikute nimed kohtuotsuse avaldamisel tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

11(12)

3-25-2598

12(12)