2-25-9777/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-9777

Tsiviilasi

Alaealise M-B. M. (seaduslik esindaja Pärnu

Linnavalitsus) hagi K. M. ja A. M.-i vastu elatise

võlgnevuse ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

K. M. vastu esitatud nõude hind 2715,66 eurot (9 kuud x

301,74 eurot)

A. M.-i vastu esitatud nõude hind 2715,66 eurot (9 kuud x

301,74 eurot)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M-B. M. (isikukood XXX); seaduslik esindaja:

eestkostja Pärnu Linnavalitsus (registrikood 75000064, e-

post: XXX), volitatud esindaja Linda Õisman;

Kostja 1: K. M. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX);

Kostja: A. M. (isikukood: XXX; viibib: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M-B. M. hagi K. M. ja A. M.-i vastu seaduses elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Jätta rahuldamata M-B. M. hagi K. M. ja A. M.-i vastu kummaltki kostjalt tagasiulatuvalt

perioodi eest 18. juuni 2024 – 17. juuni 2025 elatise võlgnevuse 3297,61 euro

väljamõistmiseks.

3. Välja mõista K. M.-lt M-B. M.-i kasuks perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-5 sätestatud

kriteeriumite alusel arvutatav minimaalmääras elatis alates 20. juunist 2025 kuni M-B. M.

XXX täisealiseks saamiseni. Kuni 31. märtsini 2026 (kaasa arvatud) on elatise kuumakse

suurus 301,74 eurot. Kohtuotsuse 10. novembril 2025 tegemise seisuga on elatis perioodi 20.

juuni 2025 - 30. november 2025 (kaasa arvatud) eest muutunud sissenõutavaks kokku

summas 1619,36 eurot.

4. K. M.-lt M-B. M.-i kasuks väljamõistetud igakuise elatise summa arvutatakse järgmise valemi

järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale (otsuse tegemise ajal 282,31 eurot) liidetakse

3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal

59,43 eurot), saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse

tegemise ajal 40 eurot (80/2)).

5. Välja mõista A. M.-ilt M-B. M. kasuks perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-5 sätestatud

kriteeriumite alusel arvutatav minimaalmääras elatis alates 20. juunist 2025 kuni M-B. M.

XXX täisealiseks saamiseni. Kuni 31. märtsini 2026 (kaasa arvatud) on elatise kuumakse

suurus 301,74 eurot. Kohtuotsuse 10. novembril 2025 tegemise seisuga on elatis perioodi 20.

Tsiviilasi nr 2-25-9777

juuni 2025 - 30. november 2025 (kaasa arvatud) eest muutunud sissenõutavaks kokku

summas 1619,36 eurot.

6. A. M.-ilt M-B. M. kasuks väljamõistetud igakuise elatise summa arvutatakse järgmise valemi

järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale (otsuse tegemise ajal 282,31 eurot) liidetakse

3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal

59,43 eurot), saadud summast lahutatakse pool lapsele makstavast lapsetoetusest (otsuse

tegemise ajal 40 eurot (80/2)).

7. Edaspidi muutub kummaltki kostjalt väljamõistetud elatise kuumakse suurus iga aasta 1.

aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva

kalendriaasta keskmise brutokuupalgast. Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse suurusest (PKS

§ 101 lg 5). Lapsetoetuse määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil

lapsele muutunud suuruses toetust makstakse.

8. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatise kuumaksed tuleb K. M.-il ja A.

M.-il maksta M-B. M. arvelduskontole (otsuse tegemise ajal konto nr XXX) selle kuu, mille

eest elatist makstakse, 10. kuupäevaks. Makse selgituseks märkida „M-B. M.-i elatis“.

9. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 K. M.-ilt väljamõistetud ja perioodi eest 20. juuni 2025 –

30. november 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1619,36 eurot tuleb K. M.-il

tasuda ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja ja kostjad ei lepi kokku teisiti.

10. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 A. M.-ilt väljamõistetud ja perioodi eest 20. juuni 2025 –

30. november 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus 1619,36 eurot tuleb A. M.-il

tasuda ühekordse maksena, kui hageja seaduslik esindaja ja kostjad ei lepi kokku teisiti.

11. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Alaealise M-B. M. seadusliku esindaja, eestkostja Pärnu linnavalitsus esitas 20. juunil 2025

Pärnu Maakohtule hagi K. M. ja A. M.-i vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja hagiavalduses

taotleb:

1) Välja mõista K. M.-ilt alaealise lapse M-B. M. kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras muutuva suurusena ning tagasiulatuva

elatise võlgnevus 3297,61 eurot perioodi 18. juuni 2024-17. juuni 2025 eest.

2) Välja mõista A. M.-ilt alaealise lapse M-B. M. kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras muutuva suurusena ning tagasiulatuva

elatise võlgnevus 3297,61 eurot perioodi 18. juuni 2024 - 17. juuni 2025 eest.

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-9777

Elatise võlgnevuse ja igakuise elatise taotleb hageja kanda M-B. M. arvelduskontole XXX

Swedbankis iga kuu 10. kuupäevaks, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu Maakohus 13. mai 2024 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-23-17792 rahuldas Pärnu Linnavalitsuse avalduse ja võttis ära lapsevanematelt K. M.-ilt ja A.

M.-ilt isiku-ja varahooldusõiguse alaealise lapse M-B. M. suhtes. Kohus määras M-B. M.

eestkostja ülesandeid täitma Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kuni M-B. M.-i täisealiseks

saamiseni või kuni muude eestkoste vajaduse tingitud asjaolude äralangemiseni perekonnaseaduse

§ 195 alusel. Alaealise lapse eestkostjana on Pärnu Linnavalitsus alaealise M-B. M. seaduslik

esindaja, kes on kohustatud hoolitsema eestkostetava kasvatamise eest ja on õigustatud teostama

eestkostetava isikuhooldus- ja varahooldusõigust.

3. Alaealine hageja viibib asendushooldusteenusel Pärnu maakonnas alates 30. jaanuarist 2024.

Lapsevanemad K. M. ja A. M. ei osale alaealise lapse M-B. M. hoolduse tagamises ega

kasvatamises. Lapsevanemad ei ole täitnud ka oma ülalpidamise kohtustust lapse osas, mille

täitmist on vanematele eelnevalt selgitatud. Lapse isa A. M. viibib kinnipidamisasutuses Tallinna

Vanglas alates 05. septembrist 2024 kuni 07. oktoobrini 2027. Kinnipidamisasutuses viibimine ei

vabasta lapsevanemat lapse ülalpidamisest. Lapse ema K. M.-iga on eestkostja elatise maksmisest

rääkinud, kuid ema sõnul ei ole tal rahaliselt võimalik last toetada. Ka 23. jaanuaril 2025 on

telefoni teel K. M.-iga elatise maksmisest räägitud. K. M. sõnul on tal kaks ülalpeetavat, aga A.

M.-il ei ole ülalpeetavaid. Ema ei öelnud elatise maksmise kohta rohkem midagi. Kokkuvõtvalt

käesolevaks ajaks ei ole K. M. ega A. M.-i poolt lapse pangakontole laekumisi toimunud.

MENETLUSE KÄIK

4. Kohus võttis hagiavalduse 09. juuli 2025 määrusega menetlusse ja andis kostjatele tähtaja

hagile vastuse esitamiseks 20 päeva arvates määruse saamisest. Kohus selgitas kostjatele

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 ja 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel minimaalmääras elatise

arvutamist ja alates 1. aprillist 2025 kehtivat elatise minimaalmäära 301,74 eurot. Kohus selgitas

PKS § 102 sätesatud aluseid elatise vähendamiseks ning seda, et kohus omal algatusel elatise

suurust ei vähenda, vaid seda peab taotlema vanem ning vastavad asjaolud peab vanema välja

tooma ja tõendama.

5. Kostja K. M. e-kirjas 10. juulil 2025 palus saata menetlusdokumendid temale pdf-failina,

saadetud digiümbrikku ei saavat avada. Kohus edastas menetlusdokumendid K. M.-ile soovitud

viisil 11. augustil 2025. Samal päeval e-kirjas kostja küsis, kuidas saaks esitada vastuväite. Sellega

kostja kinnitas menetlusdokumentide kätte saamist ja 20-päevane vastamise tähtaeg saabus temale

01. septembril 2026. Kohus 16. septembril 2025 kirjaga andis K. M.-ile täiendava tähtaja

vastuväite esitamiseks kuni 26. septembrini 2025, saatis uuesti menetlusse võtmise määruse ning

selgitas, et kostja vastuse nõuded vastuväite esitamiseks on kirjas menetlusse võtmise määruses.

Kostja K. M. kohtu määratud kuupäevaks kohtule midagi ei esitanud.

Kostja A. M. sai hagiavalduse ja 09. juuli 2025 menetlusse võtmise määruse kätte avaliku e-

toimiku kaudu 10. juulil 2025. Hagile vastuse esitamise tähtaeg lõppes kostja A. M.-il 30. juulil

2025, kostja ei ole siiani kohtule vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt, alates hagiavalduse esitamisest nõutava elatise väljamõistmise osas.

Tagasiulatuva perioodi eest nõutava elatise osas jätab kohus hagi rahuldamata.

7. Kostjad ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kirjalikku vastust hagile esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-9777

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Hageja ei

ole kohtule sellist teadet esitanud. Tagaseljaotsuse tegemine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kui

hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, teeb kohus otsuse, millega rahuldab hagi

osaliselt.

8. Kohus leiab, et selles asjas on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning seetõttu ei

pea kohus võimalikuks hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei

ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

9. Hageja taotleb mõlemalt vanemalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalses

määras ning elatise võlgnevuse väljamõistmist ühe aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused

tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja M-B. M. sünniakti on emana

kantud kostja K. M. ja isana kostja A. M.. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt, mida

kinnitavad ka kohtute infosüsteemis ja rahvastikuregistris olevad andmed, on Pärnu Maakohtu 13.

mai 2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-17792 K. M.-ilt ja A. M.-ilt alaealise lapse M-B.

M. suhtes isiku- ja varahooldusõigus täielikult ära võetud. Kohtumääruse alusel täidab M-B. M.

eestkostja ülesandeid Pärnu Linnavalitsus kuni M-B. M. täisealiseks saamiseni või kuni muude

eestkoste vajaduse tingitud asjaolude äralangemiseni perekonnaseaduse § 195 alusel.

PKS § 171 lg 1 sätestab, et eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

10. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue alates hagi esitamisest

elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud.

PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma

alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

Muudatused lapse hooldusõiguses ei mõjuta vanema kohustust last ülal pidada.

Tulenevalt PKS § 179 lõikest 1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning tal on õigus ja

kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. See tähendab, et

vanematelt hooldusõiguse äravõtmise korral lapsele määratud eestkostja on kohustatud pöörduma

elatise nõudega kohtu poole, kui lapsest lahus elav vanem ülalpidamiskohustust rikub. Vanem

rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei anna lapsele ülalpidamist regulaarselt ja/või piisavalt.

11. Kuna kostjad hagejaga koos ei ela ja vahetult hageja ülalpidamises ei osale, on nad PKS § 100

lg-te 1 ja 2 järgi kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust raha perioodilise maksmisega

(elatis).

Hageja nõuab elatist PKS §-s 101 sätestatud alustel minimaalses määras. Kostjad ei ole elatise

suurusele vastu vaielnud.

12. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, määrates

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Kui laps viibib kostja juures aasta keskmisena vähem kui 7 kalendripäeva kuus, arvutatakse elatise

suurus PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatu kohaselt järgmise valemi järgi: (baassumma + 3% eelmise

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-9777

aasta eelneva kalendriaasta Vabariigi Valitsuse keskmisest brutokuupalgast) – pool lapsele

makstavast lapse toetusest. Selle valemi alusel määratud summa suurus muutub iga aasta 1.

aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse baassummat ja arvutatakse 3%

eelneva aasta vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Samuti sõltub elatise suurus lapsetoetuse

(PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

13. Alates 1. aprillist 2025 on elatise baassumma 282,31 eurot ning selle valemi järgi arvutatud

minimaalne elatis 301,74 eurot (=(282,31 eurot + 69,43 eurot) – 40 eurot)). PKS § 102 lg 2

kohaselt saab alaealise lapse puhul sellest väiksemas summas elatise välja mõista üksnes mõjuval

põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes hagejale hagiavalduses soovitud ulatuses elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

14. Hagiavaldusest nähtuvalt on K. M. hageja eestkostjale avaldanud, et tal on veel kaks

ülalpeetavat alaealist last, kuid sellest ei saa järeldada, et hagejale elatise maksmise järel jääksid

need kaks last hagejaga võrreldes varaliselt halvemasse olukorda. Kostja K. M. ei ole hagile

vastanud ega elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus on 09. juuli 2025 menetlusse võtmise

kohtumääruses selgitanud kostjatele, et kohus omal algatusel elatise suurust ei vähenda, vaid seda

peab taotlema vanem ning vastavad asjaolud peab vanem ise välja tooma ja tõendama. Vaatamata

kohtu selgitustele kumbki vanem ei ole esitanud vastuväiteid elatise nõudele ega selle suurusele.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui

see kahjustab tema võimet ennast ülal pidada. PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel elatise

vähendamist ei ole kostjad taotlenud.

15. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise

kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul, ehk jooksva kuu

eest elatis peab laekuma kuu esimeses pooles. TsMS § 445 lg 1 alusel kohus märgib otsuse

resolutsiooni elatise maksmise kuupäeva. Hageja taotleb määrata elatise maksmise kuupäevaks

jooksva kuu 10. kuupäev.

16. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks elatise välja alates hagi esitamisest 20. juunil 2025.

Kohtuotsuse 10. novembri 2025 tegemise seisuga on elatis sissenõutavaks muutunud kuni 30.

novembrini 2025 (novembrikuu elatis muutub sissenõutavaks 10. novembril 2025). Alates hagi

esitamisest 20. juunist 2025 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse

tuleb kostjatel tasuda ühekordse summana.

17. Ülalkirjeldatud arvestuspõhimõtete kohaselt on M-B. M. elatis ühelt vanemalt ajavahemiku 20.

juuni 2025 kuni 30. november 2025 eest muutunud sissenõutavaks (elatis võlg) summas 1619,36

eurot: 2025.a juunikuus 11 päeva eest 110,66 eurot (301,74€/30 päeva x 11) + juuli kuni

november 2025 eest 1508,70 eurot (5 kuud x 301,74 eurot).Seega M-B. M. ees on mõlemal

kostjal, nii kostja K. M.-il kui ka kostja A. M.-il 30. novembri 2025 seisuga elatise võlg 1619,36

eurot.

18. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peavad kostjad tasuma ühekordse

summana mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse tegemist. Kostjad ja hageja seaduslik esindaja

võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa

maksmise).

19. Tagasiulatuva elatise nõue. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on hageja

märkinud tagasiulatuvalt nõutava elatise perioodiks 18. juuni 2024 – 17. juuni 2025. Hagi on

kohtule aga esitatud 20. juunil 2025 ja seega tegelikult on hagejal õigust tagasiulatuvalt elatist

nõuda perioodi eest 20. juuni 2024 – 19. juuni 2025. Lisaks on hagiavalduses tagasiulatuva elatise

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-25-9777

võlga arvestatud üksnes PKS § 101 lg 3 sätestatud baassumma järgi (2024.a baassumma 272,76

eurot; 2025.a baassumma 282,31 eurot) ning ühelt vanemalte nõutava ühe aasta elatise võlgnevuse

summaks on saadud 3297,61 eurot, kuigi miinimumelatis 01. aprillist 2024.a 31. märtsini 2025 oli

287,72 eurot ja alatest 01. aprillist 2025 on 301,74 eurot. Et kostjad ilmselt ei tasunud elatist ka

17.-20. juunil 2025, siis hagi menetlusse võtmisel kohus leidis, et perioodi muudatus

tagasiulatuvalt nõutava elatise summa suurust ei mõjuta. Samuti on hagejal endal õigus

hagiavalduses piiritleda, kui suures summas ta tagasiulatuva elatise võlga nõuab. Kohus võttis

menetlusse tagasiulatuva elatise nõude perioodi 20. juuni 2024 – 19. juuni 2025 eest hagiavalduses

taotletud summas, kummaltki vanemalt hageja kasuks 3297,61 eurot.

20. Hinnates hagiavalduses toodud asjaolusid ning lisatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et

hageja nõue kostjatelt tagasiulatuva elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.

Üldjuhul peab hageja hagiavalduse asjaoludes välja tooma, mida ja milliste tulemustega ta on enne

hagi esitamist teinud selleks, et kostjalt elatist saada. Hageja esindajal oleks tulnud eeskätt

kirjeldada ja tõendada, kas ja kuidas hageja seaduslik esindaja on pöördunud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis selgelt väljendatud nõudega kostjate poole elatise saamiseks

rahas ning kas ta on selgitanud, kui palju ja millisele kontole kostja peaks igakuist elatist tasuma

hageja ees ülalpidamiskohustuse nõuetekohaseks ja piisavaks täitmiseks.

21. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja seaduslik esindaja mõned korrad suuliselt

pöördunud kosta K. M. poole selgitustega, et kostja peab lapse ülalpidamiseks elatist maksma,

teiselt kostjalt A. M.-ilt enne hagi esitamist elatise nõudmise kohta andmed puuduvad. Ühtegi

tõendit kostjatelt kirjalikult elatise nõudmise kohta ja kostjatele elatise maksmiseks vajalike

andmete esitamise kohta hageja esindaja kohtule esitanud ei ole ega ole ka selliste tõendite

olemasolule viidanud. Samuti on lapse ülalpidamine olnud sel perioodil tagatud hageja esindaja

poolt muul viisil ning puuduvad tõendid vanemate poolt hageja suhtes kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju kohta.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude

jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude

nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole

teadaolevalt hüvitatavaid kulusid tekkinud. Elatise nõudelt riigilõivu ei võeta, hagejal ei olnud

menetluses lepingulist esindajat ja ei ole tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist kostjalt

nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

2 (6)