2-25-14087/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14087

Tsiviilasi

XXX Kambja Vallavalitsuse kaudu hagi O.U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5386 eurot ja 61 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX Kambja Vallavalitsuse kaudu (registrikood

77000275, aadress XXX, XXX), lepinguline esindaja:

Aire Põder (e-post XXX)

Kostja: O.U (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega XXX Kambja Vallavalitsuse kaudu hagi O.U vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista O.U-lt Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu kasuks välja võlgnevus kokku

3985,97 eurot, millest põhivõlg on 3751,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 28.

augusti 2025 seisuga 234,47 eurot.

3. Mõista O.U-lt Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu kasuks välja viivis 3302,44

eurolt alates 29. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,1% päevas, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

4. Jätta Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu hagi O.U vastu rahuldamata osas, milles

XXX Kambja Vallavalitsuse kaudu palub mõista O.U-lt välja hageja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivise suuremas ulatues kui 234,47 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud jätta 0,8% ulatuses Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu kanda ja

99,2% O.U kanda.

8. Mõista O.U-lt Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu kasuks välja menetluskulud kokku

summas 947,36 eurot.

9. Mõista O.U-lt Kambja valla Kambja Vallavalitsuse kaudu kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. XXX Kambja Vallavalitsuse kaudu esitas 28. augustil 2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse O.U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagi 2. oktoobril

2025. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3751,50 eurot, kuni 28.

augustini 2025 sissenõutavaks muutunud viivise 266,36 eurot ja edasiulatuva viivise

põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kambja Vallavalitsuse allasutus Kambja Lasteaed

Mesimumm ja kostja 7. aprillil 2022 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr 2022-0006, mille

alusel võttis hageja kohustuse võtta kostja laps lasteaeda ning kostja kohustus oli õigel ajal

tasuda lapse toidu- ja kohatasu. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud

korrektselt, kuid kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja on jätnud tasumata

hagejale lepingute alusel esitatud arved kokku summas 2934,04 eurot. Arvetel märgitud

maksetähtajad on möödunud, seega on arved muutunud sissenõutavaks. Kostja vastas

hageja lepingulise esindaja e-kirjale ning pooled leppisid kokku võlatunnistuse ja

maksegraafiku sõlmimises võlgnevuse tasumiseks.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15. mail 2025 sõlmitud konstitutiivse võlatunnistuse ja

võla tasumise kokkuleppest nr 102343029170, mille kohaselt on kostja võlgnevus 3751,50

eurot ja kostja kohustub selle tasuma alates 10. maist 2025 igakuise osamaksena 250,10

eurot kuni 10. juulini 2026. Kostja ei ole täitnud võla tasumise kokkulepet. 18. juunil 2025

ütles hageja kostjaga sõlmitud maksegraafiku üles.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 9. oktoobri 2025 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile. 16. oktoobril 2025

kinnitas kostja menetlusdokumentide kättesaamist. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks oli 5. novembril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil

hagile reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

7. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 19. juunist kuni 28. augustini 2025

sissenõutavaks muutunud viivise 266,36 eurot ja edasiulatuva viivise 3751,50 eurolt alates

29. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 0,1% päevas, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses. Hageja selgitab, et kostja on

viivitanud rahalise kohustuse tasumise täitmisega summas 3751,50 eurot alates 19. juunist

2025. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 9 on pooled fikseerinud viivisemääraks

0,1% päevas.

Hageja 2. oktoobri 2025 selgituste kohaselt koosnes koguvõlgnevus 3751,50 eurot

põhinõudest summas 2934,04 eurot, 28. aprilli 2025 sissenõutavaks muutunud seaduslikest

viivistest summas 449,06 eurot, sissenõudmiskulust summas 50,00 eurot, kahjuhüvitisest

summas 293,40 eurot ja maksegraafiku koostamise tasust summas 25,00 eurot.

Kohus peab omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas hagi on õiguslikult põhjendatud,

subsumeerides hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (14.02.2007, 3-2-1-152-

06, p 14; 29.01.2008, 3-2-1-143-07, p 15; 30.01.2013, 3-2-1-187-12, p 13).

Kohtule nähtub, et hageja nõuab viiviselt (3751,50 eurolt, mis sisaldab ka viivist 449,06

eurot) viivist. Viiviselt viivise nõudmine ei ole lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt

ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu

maksmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 6). Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine (VÕS § 113 lg 6).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul jätta viivisenõue osaliselt rahuldamata ning

rahuldada sissenõutavaks muutunud viivisenõue 234,47 euro ulatuses, s.o 3302,44 eurolt

19. juunist 2025 kuni 28. augustini 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas ehk

234,47 eurot, ning edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 3302,44 eurolt alates 29. augustist

2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

10. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 3985,97 eurot. Hagi rahuldati ligi 99,2%

ulatuses.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 0,8% ulatuses hageja kanda ning 99,2%

ulatuses kostja kanda.

12. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja

menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

13. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

14. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

16. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 120 eurot ja esindajatasu 360 eurot, s.o

3 tundi, ilma käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –

dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 360 eurot.

17. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 955 eurot, millest kostja kanda jääb

99,2% ehk 947,36 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 7,64 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

18. Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik