3-25-2980/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2980

Haldusasi

Y.Y. kaebus Mustvee Vallavalitsuse 18. augusti 2025.

a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647

ning 19. augusti 2025. a korralduse nr 413 ja ehitusloa

nr 2512271/13168 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i, Z ja Mustvee valla määruskaebused Tartu

Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Y.Y.

Esindaja vandeadvokaat Mariliis Timmermann

Vastustaja Mustvee Vallavalitsus

Kolmandad isikud X.X., Z

Esindaja vandeadvokaat Raul Keba

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kolmandate isikute ja vastustaja määruskaebused ja tühistada Tartu

Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata kaebaja taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 20 eurot

Mustvee Vallavalitsusele.

4. Rahuldada kaebaja taotlus ja asendada määruse avaldamisel kaebaja ning temale

kuuluva kinnisasja nimi ja seda iseloomustavad andmed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Y. omandas 2006. aastal Jõgevamaal Mustvee vallas X külas asuva X kinnisasja, et

rajada sinna üksikelamu ja abihooned. Mustvee Vallavalitsus väljastas 18. märtsil 2021

projekteerimistingimused ja 11. oktoobril 2022 ehitusloa.

2. X kinnisasi piirneb P kinnisasjaga, mille omanik on X.X.. P kinnisasi on koormatud

hoonestusõigusega Z kasuks. Mustvee Vallavalitsus andis 18. detsembri 2021. a korraldusega

nr 118 projekteerimistingimused Päikeseelektrijaama ehitusprojekti koostamiseks,

projekteerimistingimused kanti ehitisregistrisse 19. veebruaril 2021 numbriga

2111802/01504. Mustvee Vallavalitsus andis 4. märtsi 2021. a korraldusega nr 140 ehitusloa

Päikeseelektrijaama rajamiseks, ehitusluba kanti ehitisregistrisse 5. märtsil 2021 numbriga

2112271/06394.

3. Y.Y. esitas Tartu Halduskohtule

kaebuse

eelmises punktis nimetatud

projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr xxx). Menetlusse olid

kaasatud kolmandate isikutena X.X. ja Z. Tartu Halduskohus tühistas 14. märtsi 2025. a

otsusega projekteerimistingimused ja ehitusloa. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 15.

aprillil 2025.

4. Mustvee Vallavalitsus andis 19. augusti 2025. a korraldusega nr 412 kasutusloa P

kinnisasjal paiknevale Päikeseelektrijaamale (kasutusluba kanti ehitisregistrisse 21. augustil

2025 numbriga 2512371/08647) ja 19. augusti 2025. a korraldusega nr 413 ehitusloa P

kinnisasjale salvestussüsteemi püstitamiseks (ehitusluba kanti ehitisregistrisse 21. augustil

2025 numbriga 2512271/13168).

5. Y.Y. esitas 9. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Mustvee Vallavalitsuse 18.

augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647 ning 19. augusti 2025. a

korralduse nr 413 ja ehitusloa nr 2512271/13168 tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et vastustaja ei saanud kasutusluba anda kaalutlusõiguse alusel, kuna kohus oli

ehitusloa tühistanud. Halduskohtu otsus kohustas vastustajat minema tagasi

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusse. Päikeseelektrijaama asukoht on

õiguspäraselt kaalumata ning kasutusloa menetluses ei otsustata enam ehitise asukoha üle.

Salvestussüsteemi puhul on tegemist Päikeseelektrijaama osaga ja selle rajamiseks antud

ehitusluba on vastuolus üldplaneeringuga. P katastriüksust ei saa kasutada tootmiseks, sest

katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa.

Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud kasutusloa ja ehitusloa

kehtivuse peatamiseks ning kasutusloa adressaadil P pargi kasutamise ja ehitusloa adressaadil

energiasalvesti rajamise keelamiseks. Kui rajamisega on esialgse õiguskaitse kohaldamisel

juba alustatud, siis keelata selle kasutamine. Taotluse põhjenduse kohaselt ei ole

salvestussüsteemi väljaehitamine suuremahuline töö ja võib kohtumenetluse ajal lõppeda.

Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei saa ehitusluba vaidlustada tühistamiskaebusega.

Kasutusloa kehtivuse peatamine üksi ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitseks piisav, kuna

kolmas isik saab kasutada seadmeid ka kasutusloa olemasoluta. Õigusvastaselt rajatud

Päikeseelektrijaam töötab ja toodab omanikule tulu kaebaja õiguste arvelt. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine annaks kaebajale kindlustunnet jätkata elu- ja abihoone rajamist,

vastasel juhul ei julge kaebaja oma ehitusluba realiseerida ja see võib kaotada kohtumenetluse

ajal kehtivuse. Päikeseelektrijaama olemasolu ja töötamine kaebaja kinnisasja vahetus

läheduses on kaebaja jaoks oluline keskkonnahäiring, s.h mürahäiring.

6. Tartu Halduskohus kaasas 16. septembri 2025. a määrusega menetlusse kolmandate

isikutena X.X.-i ja Z (resolutsiooni punkt 1) ning rahuldas osaliselt kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse. Halduskohus peatas Mustvee Vallavalitsuse 19. augusti 2025. a

korralduse nr 412 ja kasutuslao nr 2512371/08647 kehtivuse ning keelas X.X.-il ja Z-l

kasutada nimetatud haldusaktis käsitletud Päikeseelektrijaama. Lisaks peatas halduskohus

Mustvee Vallavalitsuse 19. augusti 2025. a korralduse nr 413 ja ehitusloa nr 2512271/13168

kehtivuse ning keelas X.X.-il ja Z-l ehitada nimetatud haldusaktis käsitletud elektrienergia

salvestussüsteemi (resolutsiooni punkt 2).

Halduskohus kaasas HKMS § 20 lg 1 alusel menetlusse kolmandate isikutena X.X.-i ja Z.

X.X. on P kinnisasja omanik ning Z on hoonestusõiguse omanik.

Praeguses asjas on Päikeseelektrijaama osas antud projekteerimistingimused ja ehitusluba

tühistatud ehk need ei ole kunagi kehtivad olnud. Õiguslikus tähenduses ei ole ehitist olemas.

Ehitusloa vaidlustes esialgse õiguskaitse kohaldamisel tugineb kohtupraktika läbivalt sellele,

et kui ehitusluba ei ole kehtiv, siis ei ole kasutusloa andmine võimalik. Vastustaja tõlgendab

meelevaldselt seda, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitusseadustiku (EhS) § 55 lg 3 puhul

kaalutlusõiguse olemasolu.

Vaidlustatud kasutusloa kahjulikuks mõjuks kaebajale on see, et kasutusele võtmise ja jätkuva

kasutamisega kindlustub õigusvastase ehitise positsioon selle praeguses asukohas ja mahus

ning väheneb kaebaja võimalus saavutada kohtusse pöördumise eesmärk. Käesoleva

kohtuasja asjaoludel on kaebaja huvi kaalukam kolmandate isikute huvist jätkata

Päikeseelektrijaama kasutamist. Vaidlustatud kasutusloa kehtivuse peatamine ja

Päikeseelektrijaama kasutamise keelamine ei riiva kolmandate isikute õigusi olulisel määral.

Asjas ei esine avalikku huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kasuks.

Vastustaja ei järgi õigusnorme ja jõustunud kohtulahendit. Sellise tegevuse peatamine

esimesel võimalusel on avalikes huvides.

Salvestussüsteem on olemuslikult seotud Päikeseelektrijaamaga. Kui Päikeseelektrijaama ei

oleks, siis puuduks vajadus salvestussüsteemi rajamiseks. Salvestussüsteemi rajamiseks

ehitusloa andmine näitab, et õigusvastaselt rajatud ja kasutusele võetud Päikeseelektrijaama

olemasolust lähtudes annab vastustaja uusi ehitusõigusi. Arvestades kohtu eelnevaid

põhjendusi on see piisav, et peatada vaidlustatud ehitusloa kehtivus ning keelata

salvestussüsteemi ehitamine. Kohus peab õigeks kohaldada samal ajal nii vastustajale kui ka

kolmandale isikule suunatud esialgse õiguskaitse abinõusid, et panna ka kolmandatele

isikutele vastutus esialgse õiguskaitse abinõu järgimise üle.

Salvestussüsteemi ehitusloa põhjal on ehitise liigiks „Elektritootmisrajatis, üle 100 kW“, mille

kasutusele võtmiseks on nõutav kasutusluba. Esialgse õiguskaitse taotlus keelata kolmandatel

isikutel salvestussüsteemi kasutamine ei ühti seda arvestades kaebuse nõuetega ning kohus

seda ei kohalda.

7. Kolmandad isikud X.X. ja Z esitasid määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. septembri

2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks.

Puudub õiguslik oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võivad kaebaja õigused

saada põhjendamatult kahjustatud, s.t kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Päikeseelektrijaam on valmis ehitatud ning asjaolu, kas elektrijaam töötab või ei tööta, ei

muuda kaebaja õigusi. Elektrijaamast ei levi kaebaja jaoks kahjulikke mõjusid, s.h ei teki

lõhna, vibratsiooni vms mõjusid. Kaebaja viidatud mürahäiring on tõendamata. Elektrijaama

(inverteri) müratase on umbes 40 dB 1 meetri kaugusel müraallikast. Kaebaja võimalik

hoonestus asuks lähimatest Päikesepaneelidest 33 meetri kaugusel. Terviseameti kodulehe

andmetel langeb 40 dB müraallika helirõhutase juba 15 meetri kaugusel nii madalale, et seda

ei ole inimkõrvale kuulda. Päikeseelektrijaam ei tekita heli kui päike ei paista, nt öösel ja

talvel.

Energiasalvesti ehitisealune pind on 34 m2; kõrgus 2,5 m; võimsus 500 kW ja kavandatud

kaebaja võimalikust hoonestusest enam kui 60 m kaugusele. Tegemist on kaasaegse

akusüsteemiga, mille põhifunktsioon ei ole seotud tarbimise ega Päikeseelektrijaamaga, vaid

elektriturul osalemise ning võrgu tasakaalustamisega. Salvestussüsteem on liidetud

elektrivõrku vahelduvvoolu poolel, mistõttu ei ole see tehniliselt ega funktsionaalselt seotud

Päikeseelektrijaamaga. Tegemist on eraldiseisva elektripaigaldisega, mille väärtus tuleneb

liitumispunktist ja sealsetest võimsusvõimalustest. Ekspertarvamuses on välja toodud, et

akusalvesti rajamine ei too kaebajale ega kogukonnale kaasa negatiivseid mõjusid – süsteemid

on madala müraga, ei ole visuaalselt tajutavad ega tekita häiringuid. Energiasalvesti kasu on

suur. Seega ei vasta tõele halduskohtu väide, et kui puuduks Päikeseelektrijaam, siis puuduks

vajadus salvestussüsteemi rajamiseks.

Rajatise kasutamine on vastustaja menetlusvigadest tingitult keelatud, kuid kolmandad isikud

peavad igakuiselt tasuma laenumakseid ja -intresse. Energiasalvesti ehitusloa peatamine ei ole

proportsionaalne ning tekitab kolmandatele isikutele olulist kahju.

8. Vastustaja esitas samuti määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks.

Vastustaja leiab, et halduskohus ei arvestanud piisavalt esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadust ega kaalunud kolmandate isikute õiguste riivet. Salvestussüsteemi rajamisega ja

Päikeseelektrijaama kasutamisega ei kaasne olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee- , pinnase-

või õhusaaste, jäätmeteke, müra, vibratsioon või soojus-, kiirgus- või lõhnareostus. Esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel puudub kahjuliku tagajärje oht, samuti oht, et haldusakti

tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Senise vaate või

miljöö säilimine ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Salvestussüsteemi

rajamine ja Päikesepark ei ole vastuolus Mustvee valla üldplaneeringuga. Tõendamata on

kaebaja väide, et elamumaa vahetusse lähedusse rajatud Päikesepark vähendab tema kinnistu

väärtust.

Päikeseelektrijaam vastab ehitisele esitatud nõuetele ning visuaalse häiringu minimeerimise

korral ei too kaasa naaberkinnistu omaniku õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet. Uute

projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamine ei ole vajalik, kuivõrd ehitis oli juba

kohtumenetluse alguseks valmis ehitatud – sellises olukorras ei vasta uute haldusaktide

andmine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 põhimõttele viia haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

9. Kaebaja palub vastuses esitatud määruskaebustele jätta määruskaebused rahuldamata.

Kaebaja asus 2020. aastal tegema oma kinnistul ettevalmistusi selle hoonestamiseks elamuga,

rajades puurkaevu, septiku ja imbsüsteemi. Praegusel juhul on just naaberkinnistul paikneva

Päikeseelektrijaama asukoht see, mis kaebaja õigusi kõige enam riivab. Kaebaja eesmärgiks

on saavutada olukord, kus Päikeseelektrijaam nihutatakse kaebaja kavandatavast elamust

kaugemale. Kasutusloa kehtivuse peatamisega on võimalik saavutada kaebajale tõhus

kohtulik kaitse, et kaebaja ei peaks sisuliselt samas asjas pöörduma korduvalt kohtu poole,

sest haldusorgan eirab jõustunud kohtuotsust, ning kohus ei taga esialgse õiguskaitse korras

jõustunud kohtuotsusega kaebajale antud õiguste katkematut kaitset – haldusorgan ei pea

jõustunud kohtuotsust täitma, sest kasutusluba on antud ja see kehtib. Seega seisneb kaebaja

esialgse õiguskaitse vajadus eelkõige selles, et esialgse õiguskaitsega tuleb kaebajale tagada

jõustunud kohtuotsusega antud õiguste katkematu kaitse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et kasutusloa hilisema

tühistamise korral ei ole haldusakti tagasitäitmine võimalik või vähemalt mõistlik. Kui

kasutusluba on kohtumenetluse ajal kehtiv, tekib kolmandatel isikutel õigus

Päikeseelektrijaama kasutada, s.t Pst elektrienergiat toota ja müüa. Sellega teenivad

kolmandad isikud tulu, mida ei ole võimalik muuta olematuks.

Kolmandate isikute väited, et elektrienergia salvestussüsteem ei ole funktsionaalselt seotud

Päikeseelektrijaamaga, on tagantjärele otsitud väited. Energiasalvesti ehitusloamenetluses

seda väidet ei esitatud ja ehitusluba on antud energiasalvestile, mis on seotud P kinnistule

rajatud Päikeseelektrijaamaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes

asja materjalide ja esitatud määruskaebustega, mõistab ringkonnakohus, et nii kolmandad

isikud kui ka vastustaja vaidlustavad Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse

resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt.

Menetlusosalised ei vaidlusta kolmandate isikute kaasamist menetlusse.

11. Halduskohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse leides, et kaebajal on esialgse

õiguskaitse vajadus nii Päikeseelektrijaama kasutusloa kehtivuse kui ka salvestusseadme

ehitusloa kehtivuse peatamiseks. Lisaks pidas halduskohus põhjendatuks keelata kolmandatel

isikutel Päikeseelektrijaama kasutamise ja salvestussüsteemi rajamise.

12. Praeguses asjas on kaebaja esile toonud, et vastustaja andis kolmandale isikule

Päikeseelektrijaama kasutusloa olukorras, kus halduskohus jõustunud otsusega haldusasjas nr

3-23-1870 tühistas Päikeseelektrijaama rajamiseks antud ehitusloa. Enne praeguses asjas

vaidlustatud kasutusloa andmist ei viinud vastustaja läbi planeeringumenetlust ega

projekteerimistingimuste menetlust haldusasjas nr 3-23-1870 esile toodud minetuste ja vigade

kõrvaldamiseks. Samuti ei toimunud uut ehitusloamenetlust. Seega andis vastustaja

kasutusloa välja ilma, et kolmandal isikul olnuks kehtiv ehitusluba Päikeseelektrijaama

rajamiseks. Ehituseadustiku § 53 ls-e 2 järgi jätab pädev asutus kasutusloa taotluse läbi

vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega, kui kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu.

Kasutusloa andmine on ilmselgelt võimatu eelkõige juhul, kui ehitise ehitamiseks oli nõutav

ehitusteatise või ehitusloa olemasolu (EhS § 53 ls 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu

ei saanud vastustaja arvestada ehitusloa olemasoluga ka haldusasja nr 3-23-1870 menetluse

ajal. Seega nägi seadus vastustajale ette kohustusliku käitumisjuhise Päikeseelektrijaama

kasutusloa taotluse lahendamiseks. Vastavalt ei saanud vastustaja asuda sisuliselt hindama

kasutusloa taotluse põhjendatust, vaid pidi jätma taotluse läbi vaatamata. Seetõttu on

kasutusloa tühistamise kaebuse eduvõimalus suur.

13. Samas ei anna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust ainuüksi eelhinnang sellele, et

kaevatav haldusakt on õigusvastane ja põhjendatud on selle kehtivuse lõpetamine

kohtuotsusega. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaebajal juhul, kui on oht, et kaebusega

kaitstavale õigushüvele saabub kahjulik ja hiljem raskesti kõrvaldatav tagajärg

kohtumenetluse ajal (HKMS § 249 lg 1).

14. Halduskohus leidis, et kasutusloa kahjulikuks mõjuks on see, et Päikeseelektrijaama

kasutusele võtmise ja jätkuva kasutamisega kindlustub õigusvastase ehitise positsioon selle

praeguses asukohas ja mahus ning väheneb kaebaja võimalus saavutada kohtusse pöördumise

eesmärk.

Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.

15. Asja nr 3-23-1870 materjalidest ilmneb, et selle kohtumenetluse ajal oli

Päikeseelektrijaam ehitisena juba valmis. 11. juuni 2024. a menetlusdokumendis avaldas

kaebaja kahtlust, et elektrijaam on tegelikkuses ka juba kasutusse võetud. Samas ei ole

kaebaja haldusasjas nr 3-23-1870 ega ka praeguses asjas väitnud, et Päikeseelektrijaama

otstarbekohane kasutamine põhjustaks kaebaja õiguste täiendavat riivet muu kui

mürahäiringuga. Samas ei vaidle kaebaja vastu kolmanda isiku selgitusele, et

Päikeseelektrijaama inverteerite müratase on 40 db, mis inimkõrvale 15 meetri kauguselt ei

ole kuuldav. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule äratuntavad vahetult Päikeseelektrijaama

kasutamisest tingitud kahjulikud mõjud kaebajale olukorras, kus kaebaja ei kasuta

Päikeseelektrijaama naaberkinnistut oma elukohana, vaid alles teeb ettevalmistusi kinnistule

elumaja rajamiseks. Päikeseelektrijaama kasutamisega seotud inverteerite surisemine, mida

kaebaja nimetas asjas nr 3-23-1870, ei saa kaebajat mõjutada, kui ta naaberkinnisasjal ei viibi.

Üldteadaolevalt ei kaasne Päikesepaneelide kasutamisega lõhnahäiringuid, muutusi paneelide

väljanägemises, peegeldusomadustes vms. Samuti ei nõua Päikeseelektrijaama töö inimeste

või tehnika (sagedast) viibimist maatükil, rasketehnika ega muude Päikeseelektrijaama osaks

mitteolevate seadmete tööle rakendamist. Kõrvalseisjal võib üksnes vaatluse põhjal olla

keeruline otsustada, kas Päikeseelektrijaam on kasutuses või mitte. Seetõttu ei näe

ringkonnakohus, et praegusel juhul Päikeseelektrijaama kasutamisel saaks olla kaebaja

õigustele kahjulikke, üle kinnisasja piiri levivaid mõjusid, mille põhjuseks ei ole juba ainuüksi

Päikeseelektrijaama olemasolu. Selliselt erineb Päikeseelektrijaam paljudest teistest ehitistest,

mille negatiivne mõju naaberkinnisasja omaniku õigustele avaldubki, või vähemalt suureneb,

ehitise kasutusse võtmisega.

16. Halduskohus selgitas põhjendatult, et haldusasjas nr 3-23-1870 ehitusloa tühistamise

järel tekkis vastustaja ja kolmandate isikute jaoks olukord, et projekteerimistingimuste ja

ehitusloa taotlus oli esitatud, kuid lahendamata. Olenemata ehitise tegelikust valmisehitamise

määrast, saab otsustada selle üle, kas ehitusõiguse sellise ehitise rajamiseks oleks saanud

õiguspäraselt anda.

Praeguseks ei ole kolmandatel isikutel saanud tekkinud usaldust, et Päikeseelektrijaamale

antud kasutusluba jääb kehtima. Selle välistab otsesõnu haldusmenetluse seaduse § 67 lg 4 p

1. Usaldust kasutusloa kehtima jäämise suhtes ei saanud kolmandatel isikutel tekkida ka

seetõttu, et kohtuotsusest asjas nr 3-23-1870 pidid nad mõistma, et eelnevas menetluses tehtud

vigade kõrvaldamiseks tuleb vastustajal uuesti läbi viia projekteerimistingimuste või

planeeringu ja ehitusloa menetlus. Kolmandad isikud ei saanud eeldada, et võimalik on

Päikeseelektrijaamale kasutusloa andmine enne projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse

uut lahendamist, kui EhS § 53 ls 3 selle otsesõnu välistab. Kui kohus rahuldab kaebuse

praeguses asjas, ei saa kolmandad isikud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluste uuel

lahendamisel tugineda sellele, et vastustaja andis Päikeseelektrijaamale kasutusloa just

olemasolevas asukohas või suuruses. Seejuures ei sõltu kolmandate isikute õiguste maht ega

huvide kaal sellest, kas praeguse kaebuse lahendamisel kohaldatakse esialgset õiguskaitset

vastavalt kaebaja taotlusele. Kui vastustaja peab seda põhjendatuks, on tal võimalik tunnistada

kasutusluba kehtetuks kohtuotsust ära ootamata ja pöörduda tagasi kolmanda isiku

projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse lahendamise juurde.

17. Teisalt ei saaks esialgse õiguskaitse kohaldamine anda kaebajale usaldust, et kasutusluba

on õigusvastane ja tühistatakse, veel vähem, et igal juhul ei ole lubatav ka juba

Päikeseelektrijaama rajamine selle praeguses suuruses ja asukohas. Liiati on esialgse

õiguskaitse kohaldamine lubatud kaebuse nõude raames, kuid mitte kaebusega hõlmamata

kaebaja õiguste ja huvide kaitseks. Seetõttu ei saa jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadust selleks, et sundida vastustajat järgima ja täitma kohtuotsust asjas nr 3-23-1870 ja

tagada kaebajale jõustunud kohtuotsusega antud õiguste katkematu kaitse või üldisemalt

õiguskorra kaitsmise eesmärgil. Kui kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud kohtuotsuse

täitmata, siis on tal õigus taotleda vastustaja trahvimist (HKMS § 248 lg 1). Samuti võib

kaebajal olla vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue, kui vastustaja õigusvastase

haldusmenetlusega põhjustab kaebaja elamu rajamise viibimise.

Samas ei ole seadusandja ette näinud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist karistuslikul

eesmärgil. Vastustaja tegevus pärast kohtuotsuse jõustumist asjas nr 3-23-1870 on tõepoolest

olnud üllatav. Kujunenud olukorras on mõistetav kaebaja soov saavutada õigusselgus ning

kindlus selles, milliste naaberkinnistult lähtuvate mõjudega tuleb arvestada elamu rajamisel X

kinnisasjale. Seejuures ei saa aga mööda vaadata sellest, et halduskohus on asja lahendamisel

seotud vaidluse esemega ega või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses

esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg 1). Seetõttu puudub kohtul ka esialgse

õiguskaitse kohaldamise õigus menetlusosaliste vaheliste suhete üldisema korraldamise

eesmärgil.

18. Kaebaja toob esialgse õiguskaitse vajadust põhjendades pöördumatu tagajärjena välja

veel selle, et kohtumenetluse ajal elektrienergia tootmist ja sellelt tulu teenimist ei ole

võimalik muuta olematuks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole elektrienergia tootmise ja sellelt tulu teenimise

tagasipööramatus aga esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel tähtsust omav asjaolu.

Nimelt ei sõltu kaebaja õiguste maht, ulatus ega maksmapanemine sellest, kas kolmas isik

kohtumenetluse ajal toodab elektrienergiat ja teenib sellelt tulu. Äratuntav ei ole, milline seos

on kohtumenetluse ajal kolmanda isiku poolt Päikeseelektrijaama käitamisega tulu teenimise

faktil sellega, kuidas kaebuse rahuldamise korral lahendatakse haldusmenetluses

Päikeseelektrijaama ehitus- ja kasutusõiguse küsimus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt

selgitas, ei saa kolmandal isikul olla usaldust kasutusloa kehtima jäämiseks ega seega

sellekski, et Päikeseelektrijaama rajamine praeguses kohas ja ulatuses osutub lubatavaks.

19. Nendel asjaoludel puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus Mustvee Vallavalitsuse

19. augusti 2025. a korralduse nr 412 ja kasutusloa nr 2512371/08647 kehtivuse peatamiseks

ja kolmandal isikul Päikeseelektrijaama kasutamise keelamiseks.

20. Vaidlustatud määrusega peatas halduskohus lisaks veel samale (P) kinnisasjale

elektrienergia salvestussüsteemi rajamiseks kolmandale isikule antud ehitusloa kehtivuse.

Halduskohus tugines sellele, et salvestussüsteem on olemuslikult seotud

Päikeseelektrijaamaga ning, et tekkimas on lumepalliefekt, kus õigusvastaselt rajatud ja

kasutusele võetud Päikeseelektrijaama olemasolust lähtudes annab uusi ehitusõigusi. Lisaks

viitas halduskohus oma määruses kasutusloa kehtivuse peatamise kohta esitatud põhjendustele

(määruse punktid 11-18), kuna need on piisavad, et peatada ehitusloa kehtivus.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu.

21. Halduskohtu põhjendustest ei ilmne, milline on see salvestussüsteemi ehitamise kahjulik

tagajärg, mille tõrjumine oleks kaebuse rahuldamise korral ebamõistlikult keerukas, kui

ehitusloa kehtivus peatamata jääb.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei ole kolmandal isikul tekkinud usaldust selle vastu,

et Päikeseelektrijaama kasutusluba jääks kehtima, s.t Päikeseelektrijaam oleks lubatav selle

praeguses asukohas ja mahus. Seetõttu ei ole määravat tähendust sellel, kas salvestussüsteem

on täielikult iseseisev ehitis või saab seda pidada funktsionaalselt Päikeseelektrijaama

laienduseks. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja andis kolmandale isikule iseseisva

ehitusõiguse salvestussüsteemi rajamiseks. Samuti on selge, et Päikeseelektrijaam kui ka

salvestussüsteem on kumbki iseseisvalt otstarbekohaselt kasutatavad. Nende vastastikune

mõju on eelkõige majanduslik, s.t nende koostoimes on eeldatavalt võimalik teenida

elektrienergia tootmisest ja müügist suuremat tulu. Samas ei muutu Päikeseelektrijaam

kasutuks, kui ehitusloaga määratud tingimustel ei saa salvestussüsteemi kasutusse võtta.

Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ehitusloa kehtivuse peatamiseks jaatada

üksnes seetõttu, et salvestussüsteemi rajamise ajendiks on Päikeseelektrijaama olemasolu

samal kinnisasjal. Kolmandal isikul tuleb endal hinnata riski, kas ta teeb investeeringu ja rajab

salvestussüsteemi ehitusloa alusel, mille kehtima jäämist ta ei saa usaldada (HMS § 67 lg 4 p

1) või, et Päikeseelektrijaama selle praeguses asukohas ja mahus ei saa seadustada ning

seetõttu tuleb muuta ka salvestussüsteemi asukohta või tehnilist lahendust.

22. Esialgse õiguskaitse vajadus ei ilmne ka ainuüksi sellest, et salvestussüsteemi valmimise

ja sellele kasutusloa andmise järel kaotab ehitusluba kehtivuse ja seda ei saa enam tühistada.

Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada objektiivse õiguskorra kaitseks. Esialgse õiguskaitse

vajadus peab seonduma isiku õigushüve (pöördumatu) kahjustamisega kohtumenetluse ajal.

Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust põhjendada näiteks ehitamisest või ehitisest

lähtuvate kahjulike mõjudega, mis riivavavad isiku omandiõigust või õigust tervisele, kuid

mitte ainuüksi sellega, et ehitusluba on õigusvastane ja võidakse realiseerida kohtumenetluse

ajal. Salvestussüsteemi rajamisega seonduvaid kahjulikke mõjusid kaebaja aga ei nimeta

kaebuses ega ka vastuses määruskaebusele. Pidades silmas, et kolmandate isikute

määruskaebuse kohaselt on salvestussüsteem kavandatud ca 60 meetri kaugusele kaebaja

elamu ehitusalast, salvestussüsteem on kaks ja pool meetrit kõrge ning selle ehitusalune pind

on 34 m2 (dtl 44, 54), ei ole ringkonnakohtule äratuntav, et salvestussüsteemil saaks olla

kaebaja õigustele sama intensiivne mõju nagu 1,34 ha hõlmaval Päikeseelektrijaamal, mis

paikneb seitsme meetri kaugusel kaebaja kinnisasjast. Isegi, kui möönda, et salvestussüsteemi

rajamine iseseisvalt võiks vähendada kaebajale kuuluva kinnisasja väärtust, siis on ilmne, et

selline mõju oleks vähene. Seetõttu tuleks huvide kaalumisel pidada kaalukamaks kolmanda

isiku huvi ehitusõigus realiseerida võrreldes kaebaja huviga, et naaberkinnisasjale

salvestussüsteemi ei rajataks.

23. Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused,

tühistab Tartu Halduskohtu 16. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

24. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse

läbivaatamise eest. HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud

osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 esimene lause sätestab,

et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Kuna Mustvee

Vallavalitsus tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot, tagastab

ringkonnakohus enam tasutud riigilõivu eelnimetatud sätete alusel.

25. Ringkonnakohus rahuldab kaebaja taotluse ja määrab, et HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3

alusel asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi ning temale kuuluva kinnisasja nimi ja

iseloomustavad andmed tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)